Arhiiv ‘eesti meedia’ Teemas

Nutiaeg Vikerraadios ehk töötu Mart Nutt otsib tööd

Teisipäev, november 1st, 2011

Mart Nutt on vist töötu. Igatahes pole ma lugenud tema uuest töökohast pärast parlamendist välja jäämist ja nüüd on tal palju vaba aega Vikerraadio lõunastes saadetes arvamuste avaldamiseks.

Ma pole kunagi varem täheldanud Mart Nutti sedavõrd tihedalt Vikerraadio eetris rääkimas, et kahtlustan lausa tema tööle värbamist. Proovisin lausa interneti otsinguid aga ühtegi viidet sellele ma ei leidnud. Jääb üle oletus, et tegemist on kavalalt maskeeritud tööotsimise kuulutusega. Umbes sellisega, et võimalikud tööandjad kuulavad riigiraadiot ja mõtlevad “ohoo, sellist tarka meest on mul vaja” ja kutsuvad ta tööle.

Millal te viimati kuulsite ilma töökohata inimest eriti reformierakondliku ringhäälingu saates rääkimas või esinemas? Enamasti tuleb sealt kanalilt teateid, et töötute arv väheneb ja muud taolist ilustatud propagandat. Minul on isegi raske meenutada, mis aastal oli see üks Ringvaate saate, kus stuudiosse oli kutsutud noor töötu mees, kes rääkis oma uuest olukorrast ja ühtlasi jättis ka kontaktid juhuks kui keegi tahab teda nüüd palgata.

Mart Nutt on kõnelnud käesoleval aastal järgmistel teemadel Vikerraado “Uudis+” saates:

16. märts 2011 Mis toimub Bahreinis? Ajaloolane Mart Nutt selgitab. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2157

20. aprill 2011 Nigeerias puhkes pärast presidendivalimisi vägivald. Ajaloolane Mart Nutt vaatles valimisi kohapeal ning räägib neist ja Nigeeriast. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2278

3. august 2011 Egiptuses algab kohtuprotsess Hosni Mubaraki üle. Mida sellelt oodata ja mis võib riiki ees oodata, sellest räägime kell 13.30 Aafrika eksperdi Mart Nutiga. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2621

7. september 2011 Kui õudne on tegelikult Somaalia näljahäda? Aafrika ekspert Mart Nutt räägib lähemalt. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2722

20. oktoober 2011 Kell 13.10 räägime Mart Nutiga Keenia vägede võitlusest Al-Shabaabiga Somaalias. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2862

24. oktoober 2011 Mis saab edasi Liibüast, küsime ajaloolaselt Mart Nutilt. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2876

31. oktoober 2011 Süürias on rahutu. Kas uus araabia kevad? Küsime ajaloolase Mart Nuti käest. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2902

Seejuures on saate tegijateks olnud Mall Mälberg ja Lauri Hussar. Niipalju kui mäletan viimastest kordadest, siis küsitlejaks on olnud Mall. See on ilmselt kattevari, sest tegelik kutsuja on tõenäoliselt Lauri Hussar. Erapooletuse näitamiseks laseb ta siis oma kaastöötajal eetris küsimusi esitada.

Eraldi tuleks rõhutada seda fakti, et 8 viimase saatepäeva peale esines Mart Nutt 3 korda (20., 24. ja 31. oktoober). Seda on liiga tihedalt. Kahtlust tekitavalt tihedalt. Isegi parlamendist välja jäänuna on ta endiselt valitsusliitu kuuluva partei tuntumate poliitikute seas, kes ei tohiks olla eelistatud ligipääsuga avalikku meediasse.

Ma mõistan saate tegijate probleeme teemade ja esinejate leidmisel, sest kõik ei oska põnevalt rääkida või piisavalt hästi esineda aga see ei tohiks õigustada oma kindla esinejateringi tekkimist. Aarne Rannamäe oli ETV “Välisilma” saates see, kes eelistas IRL-i taustaga mehi esinema kutsuda: Mart Laar, Mart Nutt, Marko Mihkelson. Taoline erapooletus võib lühiajaliselt läbi minna aga seda saab tagantjärgi avastada ning kuulajaid-vaatajaid edaspidise manipulatsiooni ohu kohta teavitada.

Reformikas Andres Jaadla läheb kohtusse politsei otsust vaidlustama

Neljapäev, oktoober 20th, 2011

25. oktoobril kell 10 toimub Jõhvi kohtumaja 2. saalis istung: “4-11-1439 Andres Jaadla kaebus Ida Prefektuuri otsusele nr 2401, 10,000024 .” Magasime maha selle hetke kui korruptsioonis kahtlustatud reformikas pääses kohtuasjast ja sai vaid politsei (väärteo)otsuse, mille ta nüüd on vaidlustanud.

Kui ma eksisin ja Andres Jaadla protsessi on pärast käesoleva aasta aprilli meedias edasi kajastatud ja esineb infot ka pärast tema 23. mail toimunud istungit, siis oleksin tänulik sellele viitamise eest. Ma otsisin ja googeldasin aga ei leidnud ühtegi kohtus toimunud arutelude kajastamist või üleüldse, et Jaadlaga seoses oleks kohtust midagi ilmsiks tulnud.

Teatavasti Rakvere kohtumaja kohtunikud taandasid ennast selle asja arutamiselt, sest kes ikka tahaks oma linnapea vastu õigust mõista. Pealegi kui sama mehe erakonnakaaslane istub ka justiitsministeeriumis. See tõmbab sisuliselt karjäärile piduri peale. Nii leitigi ilmselt parem lahendus, et politsei tegi lihtsalt trahvi (otsuse).

Soouuringud on rabas ehk käsiraamat naiste võrdõiguslusest

Kolmapäev, oktoober 19th, 2011

Naistel tundub olevat võrdõiguslusega mingi tõsine probleem. Nüüd on ilmunud lausa raamat “Sissejuhatus soouuringutesse,” mille autor on Raili Marling. Selle esitlusel oli vähemalt 23 naist ja 1 (!) mees.

Ma ei saa kasutamata jätta sõnademängu soo teemal. Nimelt on looduses soostumisel erinevad etapid, mis kõik viivad kõrgsoo ehk raba tekkimiseni. Varasemast madalast mülkast on tänu taimede kasvule (sookail laguneb turbaks) tekkinud hoopis ümbritsevast kõrgemale kerkinud pinnas, mis imeb endiselt hästi vett. Seda tuntaksegi rabana. Nüüd pannes siia juurde sugude uurimise lühivormi soouuringud, saamegi sarnasuse rabauuringutega. Millest tuleneb algne mõttemäng soo uurijate rappa minemisest.

Sugude võrdsus on mõttena ilus aga praeguses vormis näeb see välja rohkem naiste aruteluna. Ma olen käinud ja osalenud erinevatel üritustel aga sedavõrd samasoolist vaatepilti kui nägin selle eelpool nimetatud raamatu esitluselt, polegi vist varem tähele pannud. Kui jätta arvestamata riiklikud paraadid, kus osavõtjate ja pealtvaatajate seas on mehed enamuses aga mitte sellises ülekaalus, et moodustaksid 95,9 protsenti ja ülejäänud 4,1 protsenti oleksid naised (1 mees versus 23 naist annab sellise suhte).

Raamatu "Sissejuhatus soouuringutesse" esitlus 18. oktoobri ETV uudistes

Raamatu "Sissejuhatus soouuringutesse" esitlus 18. oktoobri ETV uudistes

Või vaade esinejast natuke kaugemal, et näha tema poolt varju jäänud kuulajaid.

Ruumi teise poole kuulajad.

Ruumi teise poole kuulajad.

Nende 2 pildi peale pole kõik kuulajad näha aga uudisloo jooksul mahtus kaadrisse vähemalt 24 inimest, kellest vaid 1 oli mees. Siiski, pükste ja seelikute järgi oli olukord tasakaalukam aga neid ma ei lugenud, sest nagu me kõik teame, siis välimus pole tähtis, vaid loeb inimese sisu (seesmine ilu).

Seda lisan ka, et teemat käsitles ajakirjanik Anne.

Niikaua kui mehed boikoteerivad seda võrdõigusluse teemat üritustelt puudumisega, ei saa rääkida ka mingisugusest teadusest. Eriti veel sellisel pehmel ja muutuval alal kui inimsuhted ja ühiskond. Näiteks matemaatikas, füüsikas, keemias ja astronoomias on mehed ülekaalus aga nende uuringute tulemused ja järeldused ei sõltu uurija soolisest kuuluvusest, vaid matemaatilistest, füüsikalistest ja keemilistest näitajatest, mis ei lase ennast mõjutada asjaolust, kas tema kohta kirjutaja kannab pükse või seelikut. Niikaua kui soouurijate seas pole mehi ja naised üritavad ka nende arusaamu kajastada, saab tegemist olla vaid vildaka käsitlusega. Umbes nagu astroloogia, mis rõhub inimeste kalduvusele mäletada positiivseid kokkulangemisi ja unustada ebatäpsused või negatiivsed asjad.

Äripäeva error 500

Teisipäev, oktoober 18th, 2011

Kui lehekülg pole kättesaadav, siis soovitab Äripäev tellida interneti lugeja l paberleht 10 euroga 6 nädalaks. Naljaninad, mismoodi ma siis seda tellitud lehte lugeda saaksin kui näitate mulle veateadet “500″ serveri sisese vea kohta. Samuti on kuidagi tagurlik soovitada veebis oleval lugejal tellida endale paberile trükitud leht. Mida sellega hiljem teha? Ajalehed ei ole olmeprügi, neid peab viskama eraldi paberile mõeldud konteinerisse.

Äripäeva lehte aripaev.ee teatab serveris tekkinud veast ja kutsub üles tellima 6 nädalaks vaid 10 euro eest. Foto nende kodulehest 16. oktoobri õhtul

Äripäeva lehte aripaev.ee teatab serveris tekkinud veast ja kutsub üles tellima 6 nädalaks vaid 10 euro eest. Foto nende kodulehest 16. oktoobri õhtul

Interneti puhul võib esineda tarkvaras vigu ja see on andestatav. Lihtsalt

Ajakirjanike tänamine on tänamatu

Pühapäev, oktoober 16th, 2011

Selle nädala näotuim tegu oli Pärnu Postimehe poolt tänitamine Keskerakonna kallal endale antud tänukirja teemal. Esmalt polnud nad rahu, et tänukirjal oli tekst “20 aastat Eesti Vabariiki” (puudus sõna taastamisest). Seejärel said nad parandatud tekstiga aukirja, veel samal tähelepaneku tegemise päeval kui artikkel ilmus kell 12 ja kell 16 või natuke hiljem oli neil parandatud tänukiri kätte toimetatud. Keegi pidi selleks vaeva nägema, uue paberi kujundama ja välja trükkima, sellele Savisaare allkirja võtma ja sellega Pärnusse kihutama. Selle asemel, et taolist kiiret tegutsemist märgata, hakati nüüd kinni Savisaare allkirjast. Need olevat nüüd olnud erinevad. “Savisaare allkiri muutus kahe päeva jooksul märkimisväärselt” http://www.parnupostimees.ee/598260/savisaare-allkiri-muutus-kahe-paeva-jooksul-markimisvaarselt/

Saatnud siis see tänukiri tagasi, mitte ärgu hakanud selles vigu otsima. Formaalselt kuulutati omariiklus tõesti välja 1918. aastal aga see on sedavõrd ammu, et sisuliselt ühelgi elaval inimesel pole sellega sidet. Seda mäletada võivad inimesed on tänaseks päevaks kindlasti üle 100 aasta vanad ja vaevalt, et mõni neist oli väikse lapsena Pärnus või päev hiljem Tallinna selle paberilehe ettelugemist kuulamas. Seega on tegemist kokkuleppelise mäluga.

Inimesed teevad vigu aga see eristabki meid masinatest-robotitest. Sõnadesse pandud sõnum võib tekitada arusaamatust selle mõistmisel kui kõik ei ole viimase täheni välja kirjutatud. Sellistele vigadele võib reageerida aga seda ei pea avalikustama, et seeläbi eksijat tümitada. Muide, Pärnu Postimees kirjutas ka ise vigase väite, et Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril. Vale puha, seda tehti 23. veebruaril Pärnus ja selle kohta on avatud ka mälestusmärk Rüütli platsil, Aia tänava ääres. Ametlik ajalugu muidugi loeb riigi algust järgmisest päevast ja Tallinnast. Miks, ma ei oska öelda aga ilmselt teati juba esimese vabariigi alguspäevadel, et pärnakad on ühed imelikud inimesed. Piinlik, et ajalehe toimetus varjab Pärnu linna rolli Eesti omariikluse väljakuulutamise juures.