Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Proovisin oma sotsiaalsete profiilide alt delfis arvamust avaldada aga seda ei saatnud edu. Esiteks proovisin Facebooki kaudu sisse logimist. Sain sisse ja teavitatud, et millele kõigele AS Delfi saab järgnevaga ligipääsu.

Delfi ja Facebook vahetavad isiku kohta käivaid andmeid. Autori foto

Esmalt häiris mind põhilise info jagamine: nimi, pildid, sõprade nimekiri ja muu info, mille olen teinud avalikuks. Teiseks on e-maili saamine talutav aga see pole küll vastuvõetav, et delfi.ee saab minu eest postitada sõnumeid, märkmeid, fotosid ja videosid. Ma ei taha muutuda reklaami pritsivaks zombiks, kes ei oma ülevaadet tema nime all edastatud sõnumitest. Kolmandaks oleksid nad saanud ligipääsu minu sissekannetele. Need on mul avalikud aga kui oleksid olnud privaatsed, siis ajab hirmu nahka. Igatahes küsiti liiga palju selle eest, et ma saaksin oma nimega delfi.ee lehel sisu nende jaoks juurde toota. Seega vajutas keeldumise nupule.

Järgmiseks proovisin Twitteriga. Seal olid mõistliku

Twitter küsib luba delfi.ee kommenteerimise võimaluse eest minu andmeid vahetada. Autori foto

Twitteri pakutud privaatsus oli mulle palju rohkem meelejärgi. Mul pole midagi selle vastu kui delfi.ee näeb minu säutse (tweets) või saab teada, keda ma loen. See on niigi avalik. Eraldi on rõhutatud, et nõusoleku andmise järel ei saa delfi.ee minu profiili uuendada, mulle postitada, ligipääsu minu sõnumitele või näha minu parooli. Vajutasin nõusoleku nupule ja sain arvamuse kirjutamiseks sellise lehe.

Twitteri kasutaja profiil on aktiveeritud ja peaksin saama selle alt kirjutada kommentaari. Autori foto

Nüüd juhtus aga midagi imelikku. Ma kirjutasin kahe artikli juurde arvamused, ootasin ajaliselt rohkem kui veerand tundi, isegi kolmveerand tundi aga sinna tuli juurde anonüümikute arvamusi, mitte minu omasid.

Kahtlustasin, et äkki oli viga minu kontoga või sõnumiga (milles polnud ühtegi ebatsensuurset sõna, sest ma ei ropenda ka oma blogis). Hakkasin siis teisi arvamuste lehti läbi käima ja oma imestuseks, leidsin küll Facebooki profiiliga arvamusi, isegi yahoo omasid aga mitte ühtegi twitteri profiili arvamust. See panebki mind järeldama, et twitteriga ei saa postitada.

Tegin veel ka kolmanda katse kommenteerimiseks. Seekord google.com kontoga.

Google annaks delfile ligipääsu minu kontaktidele. See polnud samuti vastuvõetav valik. Autori foto

Mul ei ole seal palju kontakte aga sellegi poolest tundub mõte vahetada need oma identifitseerimise vastu kuidagi halva ja ebaõigena. Kuna twitteri kontolt kirjutamine ei õnnestunud, siis tegin oma google.com konto kontaktidest puhtaks ja saatsin ühe varasema kommentaari uuesti.

delfi google kontoga. Autori foto

Tulemust pole samuti veel ilmunud.

.

Mina pole filoloog ega keeletoimetaja aga vähemalt loen tekste mõttega, et leida sealt kahemõttelisi või eksitavaid sõnakasutusi. Ilmselt seda ei tehtud (või äkki tehti nimme) Pärnu Postimehes kui pandi vahepealkirjaks: Keskerakonna lemmikspordiala on väljaheide. Või kirjutas Mart Viisitamm selle oma artiklisse, see pole siinkohal oluline, sest ajaleht vastutab ilmunud teksti korrektsuse eest.

Pärnu Postimees annab teada, et spordis eksisteerib väljaheide. Huvitav, mina teadsin, et on väljavise või sissevise ja näiteks kettaheide. Ilmselt vihkamine teeb pimedaks.

Ma ei hakanud isegi mitte sõnaraamatusse vaatama, sest tean niigi: spordis ei ole väljaheite nimelist tegevust. Sõna heide küll kasutatakse aga väljakult või platsilt millegi välja viskamine on ikkagi väljavise. Kui Pärnu Postimees oleks täpne olnud ja kirjutanud “Keskerakonna lemmiksport on väljavise,” siis ma oleksin tunnustanud nende teravmeelselt tabavat sõnakasutust. Antud juhul on tegemist labasusega.

Tähelepanu pöörasin sellele just põhjusel, et minu muljete järgi on Pärnu Postimees sallimatu keskerakondlaste suhtes. Ilmselt itsitasid veel selle ilmumise järel, et “küll me ikka kirjutasime hästi.”

Üks päev pärast Riigikogu poolt EFSF-ile 2 miljardi eurose hiigelgarantii andmist pidasid 30 üleliigseks kuulutatud Eesti Energia elektrikku oma koondamise puhul sümboolselt matused. Sellest saab lugeda Õhtulehest ja vaadata TV3 videot.

Seal on intervjueeritud mitut töötajat, kes panustasid firmasse 5 kuni 8 aastat, ühe mehe sõnul lausa kogu oma tööliselu ning nüüd nad koondati. Nad jäid alla riigifirma korraldatud hankel teenuse osutamiseks tehtud erafirmade hindadele ja ülemustel tekkis kiusatud kulude vähendamiseks nad koondada. Ma ei tea selle hindade erinevuse suurust aga ilmselt uued töökohad neid mehi ees ei ole ootamas. Võimalik, et neile pakutakse kusagil senisest madalamat palka, sest kapitalism kasutab ära tööjõu meeleheidet. Kui oled laenu võtnud, siis on igasugune palk parem kui palga puudumine ja selle tõttu laenurahaga ostetud asjadest ilma jäämine. Muidugi on ka alternatiive, näiteks vaadata mõnda teise linna või riiki. Samas olen siin varem tsiteerinud Maailmapanga juhti, kelle kevadiste sõnade järgi tuleb 2008. aastal alanud kriisist küll taastumine aga see on ilma töökohtadeta taastumine. Selles mõttes siis, et tööhõive ei kasva, kuigi SKP võib kasvada.

Mul on väga selgelt meeles umbes 2009. aasta suvel (augustis?) ETV pealt nähtud uudislõik ühe Eesti Posti postkontori sulgemisest Ida-Virumaal. Seal korraldasid kohalikud inimesed ka postkontorile matusetalituse. Kohal oli puhkpilliorkester (külamehed, nagu matustel ikka), kadunukese jaoks oli kirst ja tellitud oli ka plaat postkontori avamise ja sulgemise daatumitega. Kohalikud inimesed olid ka matuselistena riietunud, ühel naisel oli isegi must loor (silmadeni).

Elektrikud selliste detailideni ei läinud, neil olid lihtsalt mustad lindid autode külge sidumiseks. Samuti eksisid nad signaali andes matuste kombestiku vastu, sest neid korraldatakse minuteada vaikuses (pulmad on signaalitamine). Nendega hüvasti jätjad olid tavalised kaastöötajaid, mitte juhtkond. Selles väljendubki eestlaste iseloom, et niikaua kui minu töökohta ei ähvardata, ma ei lähe protestima ega proovi olukorda muuta.

Ma ei oleks üllatunud kui juba mõne aasta pärast selguks, et Eesti Energia maksab sarnaste teenuste eest ligilähedast hinda sellele, mis ta maksis oma töötajatele palkadena.

Lõpetuseks jääb ka küsimus, et mis on riigifirma eesmärk. Kas olla turul efektiivne läbi kulude kokkuhoiu(koondamise) või aidata säilitada riigis tööhõivet? Minu arvates ei ole kärpimine kriisist väljumise lahendus, sest see toob kaasa tarbimise alanemise, sellele reageerivad hinnad tõusuga (mida väiksem kogus, seda kõrgem ühiku hind) ja konkurentsivõime kaotus ongi käes.

Eesti Reformierakonna ringhääling andis teada, et reformikate ideoloogiajuhiks peetav Rain Rosimannus sai läbi temale kuuluva firma telekanali Seitse omanikuks. Tegemist on vaid tasulistes pakettides leviva ja ainult muusikat edastava kanaliga.

Tegelikuks allikaks osutus hoopis Õhtuleht, kus Kadri Paas on jaganud pikemalt tehingu kohta infot ja kommentaare osaliselt.

Massimeedial ja eriti televisioonil on ühiskonna mõjutamise jõud. See on sisuliselt 24/7 ligipääs inimestele, erinevalt näiteks ajalehtedest, mis saabuvad hommikul ja seejärel unustatakse. Trüki- või välireklaamiga kokku puutumiseks on piiratud aeg aga televisioon annab võimaluse sarnaselt raadioga püüda tähelepanu kiiretele sündmustele reageerimisega ja ükskõik millisel ajal. Samuti on selle sisu võimalik kiiresti uuendada või täiendada. Erinevalt internetist on inimestel ka piiratud arv valikuid(kanaleid) ehk siis kasutajad ei haju tuhandete interneti lehekülgede peale laiali. Samas on telemaastikul toimunud teatud eelistuste väljakujunemine, mis on määranud vaadatavamad kanalid ja jätnud selle Seitsme pigem niššikanaliks. Näiteks mina olen sellele sattunud vaid vahetult enne valimisi kui otsisin erinevaid valimisreklaame telest. Ma isegi ei mäleta, kas seal oli neid valimisreklaame aga muud reklaamid olid igatahes huvitavalt tehtud, märksa erinevamad kui TV3 või Kanal2 omad.

Reformierakonda kuuluva kanali enamusosaluse omanik ja programmijuhi Priit Pedanik´u (samuti reformikas) võiksid vihjata kanali poliitilisele taustale, kuid sellel pole tõsisemat alust. Nad ilmselt võimendaksid niigi oma valijaskonda ega võtaks eriti ära mõne teise partei elektoraati. Samas on tuntud omanik (eelmise Riigikogu liige!) hea võimalus kanalit reklaamida. Näiteks selle praeguse uudisega jõuti Õhtulehte, ERR-i, siia blogisse ja ilmselt veel neljandasse-viiendasse kohta. Arvestades, et pärast digitaalsele televisioonile üle minekut on meil veel ka teisi väikseid kanaleid (AloTV, Kanal11, Kanal12, TV6, Orsent, TTV ja ETV2), siis poliitilise taustaga telekanalil oleks rohkem kui paar sarnase suuruse ja vaatajate arvuga telekanalit. Sellel saab olla vaid üks realistlik tulemus: vahetult enne valimisi eelistada ühte poliitilist liikumist. Olles pikema aja jooksul kaldu ühe partei poole, tõugatakse endast eemale teiste poliitiliste eelistustega inimesed. Näiteks TTV teatas linnapea kiiruseületamisest juba päevases infos ehk tekstina ja seda õhtuses telesaates ei kajastanud. Nii jäi Delfi ajakirjanikele ekslik mulje, et sündmus jäi üldse kajastamata, sest kes ikka vaatab televisioonist tulevat teksti päevasel ajal.

Kokkuvõttes ei ennusta mina Eestile poliitilise telekanali teket, sest reklaamiraha ja vaatajaskond on selle jaoks liialt väiksed. Erakanalid TV3 ja Kanal2 osteti ka võimul olevate erakondade teenistusse läbi digipöörde järel neile madalama litsentsitasu kehtestamise.

Lõppeva nädala vastuolulisim sündmus oli kindlast 22. septembril Vastupanuvõitluse päeva tähistamine. Pronkssõduri juurde kogunesid veteranid, Vabadussõja võidusamba juurde Enn Tarto oma kõnekoosolekuga ja Mart Laar hiilis samasse kohta pärga panema 5 saatjaga.

Mõrva-Mart Laar (vasakul heleda peaga) ei julge muidu Vabadussõja võidusamba juurde lilli asetama tulla kui teeb seda rahvakogunemise väliselt ja üldsusele salajas hoitud ajal. Sündmuse kajastamiseks on kohal lojaalsed ajakirjanikud, ei ühtegi inimest rahva seast. Kaader 22. september ETV

Lisaks ETV kaameramehele oli seal ka neiu videokaameraga, kes ilmselt keskendus Laari esiplaanile saamisele.

Eesti Reformierakonna ringhääling vaikis täielikult maha Pronkssõduri juures toimunud ürituse ja Enn Tarto kõne Harjumäe jalamile rajatud Vabadussõja võidusamba juures. Nii vene- kui eestikeelne “Aktuaalne Kaamera” näitas IRL-i poliitikuid. Mõlemas saates oli Mart Laar oma nõunikega pärga panemas ja eestikeelses Jaak Aaviksoo pimedas samba juures tudengitele kõnet pidamas. Näidati ka Pärnus ühe mälestussildi avamist, kus olid kohal IRL-i liige Trivimi Velliste ja EELK juht Andres Põder (kandideerinud korduvalt Isamaaliidu nimekirjas).

PBK näitas Pronkssõduri juures osalejaid.

.

PBK näitas Enn Tarto kuulajaid, keda oli kokku umbes 35 inimest.

.

PBK näitas Enn Tarto ja Anne Eenpalu üritust ka lippudega

.

Ja pärja panemist…

Enn Tarto asetab pärja ristisamba jalamile. Kaader PBK

Kuid mida näitas Eesti Reformierakonna ringhääling?

Venekeelne "Aktuaalne Kaamera" näitas kaitseminister Mart Laari pärga panemas, teda saatis umbes 5 EÜS-i või ministeeriumi semu.

Eestikeelne Aktuaalne kaamera näitas lisaks veel Jaak Aaviksood ööpimeduses kõnet pidamas selle sama ausamba taustal, mille ehitamiseks tema allkirjastas lepingu summale 65 miljonit aga mis tegelikult ehitati umbes 120 miljoni eest. Kui see pole korruptsioon, siis mis veel võiks olla?

Aktuaalne Kaamera 22. septembril näitas Jaak Aaviksood ööpimeduses kõnet pidamas selle klotsidest laotud samba taustal.

Tuleb tunnistada, et kõige objektiivsema kajastuse tegi hoopiski venelaste suunatud PBK, sest see kajastas nii Pronkssõduri kui Vabadussõja võidusamba juures toimunut. Nad ei näidanud küll Mart Laari soolomarssi lilledega aga on võimalik, et neid lihtsalt sellest ei teavitatud.

Järeldused.

1. ERR ehk Eesti Reformierakonna ringhääling vaikib pildis ja sõnades maha Pronkssõduri.
2. Kaitseminister Mart Laar loobus kõne pidamisest samba juures, sest seal üritusel osalesid Enn Tarto ja Anne Eenpalu. Mida tal olekski nendega koos olnud öelda umbes 35 kohale tulnud inimese ees peale selle, et tema patriotism on läbinisti võlts. Ta käis küll pärga panemas aga nii, et mitte ükski inimene seda ei näinud, saatjateks vaid tema valitud inimesed. Kardab ilmselt rahvast.
3. ETV uudised on valikulised, olukorrast ülevaate saamiseks tuleb osata ka vene keelt ja vaadata teisi kanaleid.

Kaitseminister ja haridusminister ei julge inimeste ees päevavalgel esineda. Nad tahavad palju pealtnägijaid ainult öösel kui on pime pildistamiseks ja filmimiseks. Ilmselt loodetakse sellega mitte ärritada mõnda teist riiki, sest muidu tuleksid nad päevasel ajal nagu puhta südametunnistusega poliitikule kohane selle korruptsiooni mälestusmärgi juurde. Muide, miks see sammas ei valminud 65 miljoni krooniga, nagu allkirjastas lepingu Jaak Aaviksoo ja sellele läks tema teatel 110 miljonit, lisaks veel uue valgustuse jaoks 10 miljonit?