Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Seda kirjeldab Toomas Hendrik Ilvese õpingukaaslane Eesti presidenti.

When Estonia’s parliament re-elected him in August to a second five-year term, the currently unaligned 57-year-old president enjoyed the support not only of his old party, the governing centre-right Reform party, but also the conservative Union of Pro Patria and Res Publica, and the out-of-power Social Democratic party to which he once belonged./…/

His popularity results in part from the robustly healthy state of the Estonian economy through the global downturn – 8.8% GDP growth in the second quarter of this year – a function, Ilves says, of the prudent course the country has adhered to in recent years, trimming its spending and keeping a lid on borrowing. He also acknowledges the inevitable growth that accompanied transition to a market economy. “Like the rest of eastern Europe, there was no service sector at all to speak of under communism. You didn’t have restaurants. There was no choice. Basically, it was like you had State Haircut Facility Number 347. So that had to change.”/…/

He also secured the country’s entry into Nato and its recent admission to the eurozone, which has increased its standing in the west, and Ilves’ stature at home, as he pushed strongly for both in a country where neither was initially wildly popular. He has been a vigorous advocate for technology – it’s virtually impossible not to find free wireless access on my travels.

Allikas: http://www.guardian.co.uk/world/2011/nov/03/president-ilves-made-estonia

Selline artikkel ilmus Suurbritannia ühes suurimas “The Guardian” nimelises ajalehes 3. novembril. Välja on toodud suuremad eksimused. Väidetakse, et Toomas Hendrik Ilves kuulub võimul olevasse Reformierakonda aga tema poolt hääletasid ka opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kuhu ta kunagi kuulus.

Ta tunnistab paratamatut majanduskasvu, mis saatis turumajandusele üleminekut. “Nagu ülejäänud Ida-Euroopas, polnud seal üldse teenindussektorit, millest võiks kommunismi puhul rääkida. Neil polnud restorane. Seal polnud valikut. Põhimõtteliselt, see oli nagu sul oleks olnud riiklik juuksuritöökoja rajatis number 347. Niisiis pidi see muutuma.”

Samuti kindlustas ta riigi pääsemise NATO-sse ja hiljutise vastuvõtmise eurotsooni, mis on tõstnud selle riigi positsioone läänes ja Ilvese vaimset suurust kodus kui ta surus tugevalt mõlemat riigis, kus kumbki neist polnud algselt populaarne. Ta oli raevukas tehnoloogia eestkõneleja ja nüüd on sisuliselt võimatu jääda ilma tasuta wifi-ta.

Vot nii kõva mees on THI. Tõi teenindussektori, NATO, € ja wifi!

Täna öösel mina magasin ja ei näinud unes midagi hirmsat. Tõusen hommikul üles ja kuulen, et pooled Kreekale antud laenudest on vabatahtliku kokkuleppe alusel pankade poolt tühistamisele läinud ja EFSF-i päästeplaani suurust tõstetakse triljoni euroni. Pean ennast näpistama, sest see on nagu õudusunenägu, millest ma tahan ülesse ärgata.

Nii, olen ennast nüüd näpistanud ja veendunud, et ma ikkagi ei ole unes kirjutaja ja hetkeseisund on täiesti ärkvel olemine.

Vaatasin natuke uudiseid. Merkel ja Sarcozy saavutasid kokkuleppe hommikul kell 4. Ühegi inimese aju ei saa sellisel ajal enam normaalselt töötada kui ta pole just eelnevad kuud harjunud öötööd tegema. Mulle meenuvad meie poliitikud, kes nimetasid ennast krokodillide komisjoniks ja tegelesid ka öösiti eelarve kärpimisega, et hommikul ajakirjanikele teatada soodsatest arengutest.

Öösel töötamine on kõrgemalt tasustatud, seega oli poliitikutel motiiv seda oma uneajast teha. Samas näitab see ka teatavat sündmustel sabas sörkimist ja turgude poolt enda juhtida laskmist. See praegune otsus pole veel üksikasjadeni selge ja turud on tõusnud vaid kokkuleppele jõudmise teate peale. Ma arvan, et rõõmustamine jääb lühiajaliseks ja paari kuu pärast on vaja juba uusi kokkuleppeid.

Lõpetuseks meenutame Andrus Ansipit, kes väitis eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil kindla sõnaga, et EFSF-i mahtu ei suurendata.

Eesti seisukohtades on ühemõtteliselt kirjas see, et garantiimahu suurendamisega meie nõus ei ole, küll aga oleme nõus EFSFi võimekuse suurendamisega ehk siis finantsvõimenduse andmisega. Kui see idee toetust pälvib, siis ta pälvib ka Eesti toetuse, sest iseenesest suurema võimenduse andmine EFSFile on eurotsooni kui terviku stabiilsuse huvides ja loomulikult on see ka Eesti huvides. Aga ma olen päris veendunud selles, et kõigi liikmesriikide või valdava osa Euroopa Liidu liikmesriikide või eurotsooni liikmesriikide valmidus täiendavate garantiide andmiseks on praeguseks juba ammendunud ja ei maksa kellelgi kütta üles mingisuguseid kuulujutte sellest, kuidas meie 2 miljardilisest garantiist saab kohe 10 miljardiline garantii. Vastupidi, kui selle alalise stabiilsusmehhanismi, ESMi rakendamine õnnestub tuua ajas aasta võrra ettepoole, siis tähendab see seda, et kogu garantiimaht väheneb 2 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole Eesti jaoks.

http://www.valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid/46022/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-20-oktoober-2011

Kirjutasin täna ilmunud Kesknädalas, kuidas president Toomas Hendrik Ilves kirjutas 5 korda järjest oma majanduslike huvide deklaratsiooni vale nime ja registrinumbriga kinnistu.

Riigi Teatajas avalikustatud andmete järgi kuulutas ta endale kuuluvaks just selle Põlvamaal asuva maatüki, mis on vaid 6,5 hektarit suur ja millel ei asu ühtegi hoonet.

Toomas Hendrik Ilves on esitanud 5 korda järjest vigaste andmetega majandushuvide deklaratsiooni. Viljandimaal asuva Ärma talu asemel on ta kuulutanud enda omandiks Põlvamaal Valgjärve vallas asuva 12 korda väiksema Mäepalu kinnistu. Pilt riiklikust registrist

Asja teeb naljaks ka see, et lisaks numbrile eksis Ilves ka kinnistu nimega ehk siis parima tahtmise korral poleks deklaratsiooni järgi võimalik tuvastada, millist kinnisvara ja millises maakonnas ta tegelikult endale kuuluvana deklareeris. Nendest nüanssidest lugege siis eelpool viidatud artiklist.

Kas see on lihtsalt näpukas või 5 aastat järjest kestnud teadlik eksitamine? Vastuse sellele küsimusele saame loodetavasti enne järgmise aasta suve kui avaldatakse uuest majanduslike huvide deklaratsioonid.

Puuri pandud president, võiks olla minu hinnang sellele kodulehele. Vaatajana jääb mulle mulje, et mingisugused trellid on minu ja maja vahel ning saan seda ametiasutust ainult läbi võre vaadata.

Eesti Vabariigi Presidendi koduleht internetis paneb küsima, et kummalt poolt trelle maailma vaadatakse. Foto kodulehest

Ilmselt see sümboliseerib midagi. Näiteks hoiatust, et ärge tulge lähedale, häirite veel aknast avanevat vaadet.

Trellid ja müürid toimivad alati kahes suunas. Praegusel juhul olen ma külastaja ja tunnen, et president on puuri pandud, näiteks kaitseks tavaliste inimeste eest. Kui maailma vaadata seestpoolt trelle või turvamüüri, siis see võib tunduda küll ohutum aga samas oled ka eraldatum. Näiteks Hiina müür on tõlgendatav nii kaitsena välisvaenlase eest kui ka katsena ennast sisemaailma sulgeda.

Samamoodi peab mõtlema, et kõik need mitmed lukud ja rauast uksed on ikkagi väljastpool oleva “hirmsa ja kohutava” maailma vastu. Kui vaadata meie televisiooni, seal näidatavat vägivalda, siis tundub mõistlik olevat ka relvastatuna tänaval liikuda. Või vähemalt sellise järelduse võiks teha vaid televisiooni infokanalina kasutades. Samasugune efekt või samasus televisiooniga tekkib presidendi kodulehte vaadates, kes tundub ka olevat enda ja rahva vahele trellid pannud. Nüüd on tõlgendamise küsimus, et kummal pool asub vaataja ja ütleb endamisi: “Milline vaade.” Parandus, poole miljoniline vaade. Kui veel täpsem olla, siis 300 tuhande kroonine ehk 19181 eurone vaade.

Nüüd on see siis avalik. Eesti president Toomas Hendrik Ilves on esitanud 5 aastat järjest majanduslike huvide deklaratsiooni, milles on endale kuuluvaks märkinud vale nime ja numbriga kinnistu. Riigi Teatajast saime alates 2007. aastast lugeda, et selleks on Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, numbriga 038 lõpus aga tegelikult vastab sellele numbrile hoopis teine kinnistu Põlvamaal. Samuti on ta 5 korda valesti kirjutanud kinnistu nime. See ei ole Ärma, vaid hoopiski Erma. Kuidas täpselt Ilves oma deklaratsioonis eksis, saab lugeda Virgo Kruve artiklist Õhtulehes.

Ma teen seal ka ettepaneku, et president vajaks 2 uue nõuniku juurde veel ka kolmandat, kes aitaks nimed ja numbrid õigesti kirjutada, et need kattuksid riiklike registrite andmetega.

Arvestades seda juttu, et “Ärma talu” ja presidendi vajadused, siis ilmselt polnud majandushuvide deklaratsiooni valesti kirjutamine inimlik hajameelsus. Pealegi veel 5 aastat järjest. Selles teemas on veel huvitavaid aspekte aga neist juba edaspidi. Jääge kanalile.