Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Tänase päeva postituseks on pilt. See on punane Volvo veoauto, mille kabiinis on silt “ANDEKAS.”

Veoauto kabiinis on silt ANDEKAS. Foto Virgo Kruve

Igatahes tuleb nõustuda, et see oli andekas mõte panna teavitav silt. Vähemalt on sellel sisu, mitte seosetu numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis on raskesti meeles peetav.

Mul on sõbranna, kes aastaid tagasi võttis endale eesmärgiks näha ära kõik autode numbrimärgid 001 kuni 999. Seejuures ei omanud tähed rolli aga ta pidi neid nägema kasvasvas järjekorras ehk siis 001, 002, 003, jne. Ta alustas 5. oktoober 2006 ja lõpetas 25. august 2011. Selleks kulus 1784 päeva. Mina pole kindel, kas ma oleksin suutnud selle aja jooksul järjekorda meeles hoida ja autode numbreid vaadata, et jälle ühe võrra edasi liikuda. Mul on igatahes hea meel, et sain sellise ettevõtmise toimumise ära märkida üsnagi sobivas kontekstis. Ühed numbrimärgid ju kõik, kas nad asuvad siis ametlikult registris või on juhtide endi poolt valitud.

Kui rääkida veel numbrimärkidest, siis minu meelest on väga lahedad ka  lapsekärudele/vankritele pandud sildid või numbrimärgid. Mõelge kui lahe on kohtuda värske emaga, kes kuulutab juba kaugelt, et väike ilmakodanik sündis sellisel kuupäeval.

Rootsi riigi vastu on Euroopa Kohtu poolt esitatud trahvinõu, sest nad ei ole kehtestanud Euroopa Komisjoni antud tähtajaks telefoni- ja internetiside pakkujatele kohustust tarbijate andmeside salvestamiseks. Tähtaeg vastava seadusandluse kehtestamiseks oli 2007. aasta september.

Möödunud aastal lõpus esitas Rootsi tsentristlik-konservatiivne valitsus vastava eelnõu parlamendile aga märtsis suutsid 3 opositsiooni erakonda selle õiguskomisjoni tagasi saata, kuhu see jääb veel vähemalt aastaks. Eelnõu tagasilükkamise põhjuseks sai mure võimaliku andmete terviklikkuse pärast. Ilmselt tähendas see muretsemist eraelu puutumatuse pärast aga Rootsi raadio tekst ei täpsusta seda. Viimased arengud loos on sellised, et Rootsi valitsus on protestinud 14 miljoni euro suuruse trahvi vastu, sest pole varem keeldunud Euroopa Liidu regulatsioonide jõustamisest. Mõneti saan ma sellest ebaõiglusest ka aru, sest võimul olevad poliitikud nuhiksid inimeste elektroonilise andmeside järele, nimetades seda kasvõi kuritegevuse vastaseks võitluseks aga see halb opositsioon on selle katsed siiani nurjanud. Ilmselt valitsuskoalitsiooni meelest peaks trahvi maksma opositsioon. Vahemärkusena olgu öeldud, et Rootsis on Keskerakond valitsuses.

Eesti riik on vastavad seadused juba vastu võtnud ja meil käib inimeste elektroonilise side talletamine juba 2008. aastast täie hooga. Seejuures telefonide pealtkuulamise ja logimise süsteemi ehitamise maksis kinni maksumaksja ehk nuhitav.

Miks hüüab Toomas Hendrik Ilves Kadriorust Teeme Eesti suuremaks, mis on Eestis registreeritud kaubamärgina aktsiaseltsile? See on kas tema (nõunike) teadmatus intellektuaalsest omandist või siis varjatud reklaam AS Eesti Ajalehed jaoks. Minu jaoks oleks see samavõrd imelik kui ta teataks “Palju toredaid inimesi,” “Kodust algab Eestimaa” või “Eesti eest.” Kõik need fraasid on samamoodi kaubamärkidena registreeritud.

Tema ametiaeg algas kõnega “Teeme Eesti suuremaks” aga lõppeb kampaaniaga “Talendid koju”. Isegi vaatamata esmaspäevale esitatud programmile “Teeme Eesti suuremaks”, sest meil oli võimalik hinnata tema senist viisaastakut. Minu meelest on 5 aastaga olnud suundumus siit ära ehk väiksemaks tegemisele. Seejuures pole ta paar viimast aastat rääkinud, et teeme Eesti suuremaks, sest siit on ilma selletagi ära mindud. Lihtsalt majanduslikud tingimused on teised kui tema ametisse asumisel.

Järgnevalt katkendid Toomas Hendrik Ilvese ametisse asumise kõnest Riigikogus(9.10.2006), mis kandis pealkirja “Teeme Eesti suuremaks”.

Kuid üks inimpõlv – kakskümmend aastat – on aeg, mille põhjal saame otsustada: kas tulime toime või mitte? Kas me oleme teinud Eesti suuremaks, paremaks, turvalisemaks ja kodusemaks? Eesti Vabariigis sündinud ja kasvanud põlvkond ei pea enam kuulama ega mõistma vabandusi, et nende vanematel polnud teist valikut, et me küll tahtsime, aga ees olid vesi ja kõledad kaljud. Meil pole enam õigust vabandada end välja, öeldes “taasiseseisvunud Eesti”. /…/

Sestap ma alustangi oma ametiaega üleskutsega kõigile kaaskodanikele: see on teie riik, tema tulevik on teie kätes. Ainult teile kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame. Kas sellise Eesti, mis hoolib teistest, olgu selleks teiseks kas mõni Euroopa Liidu uus naaberriik või su isiklik naabrimees? Või hoopis sellise Eesti, kus me iseenda kõrval ligimest ei märka? Kas me heidame oma kaaskodanikele ette minevikku või otsime ühiselt uusi lahendusi? Kas me irdume riigist või võidame armastuse ja hoolivusega, et meile kõigile oleks me isamaa me õnn ja rõõm? Teeme Eesti suuremaks! See on üleskutse teile, armas rahvas, Riigikogule ja valitsusele, mulle endale – meile kõigile. Aitäh! (Aplaus.)

Allikas: Riigikogu stenogramm

Mis kõige imelikum, siis Toomas Hendrik Ilves pidas oma kõne 9. oktoobril 2006 ja samal päeval esitati Patendiametisse kaubamärgi taotlus, millega AS Maaleht soovis kaitsta sõnad TEEME EESTI SUUREMAKS kolmes kaupade ja teenuste klassis, sealhulgas ka haridus, väljaõpe, esinemiste korraldamine, pildid, plakatid, jne.

Väljavõte Kaubamärgilehest (nr 12. 2007) lehekülg 17, mis teavitab kaubamärgi TEEME EESTI SUUREMAKS registreerimise otsusest. Taotlejaks on AS Maaleht, taotlus esitati 9.10.2006 ehk samal päeval Toomas Hendrik Ilvese ametisse nimetamisega.

Kui ma mäletan õigesti, siis Ilves kõneles umbes 15.11 paiku aga taotluse esitamise osakond oli Patendiametis avatud kella 15.30-ni ja postkast kuni 23.59-ni. Kes varastas kelle idee? Kas Maaleht tahtis neid kolme sõna kaubamärgina registreerida varem ja Ilves tuli samadele sõnadele oma ametivande järgset kõnet koostades? Või oli nii, et ajalehe toimetus muutis kaubaks presidendi kõne ja sõnumi tähtsaima osa?

Tagantjärgi meenutades, ei saa eriti väita, et president Toomas Hendrik Ilves või AS Maaleht oleks neid kolme sõna märkimisväärselt kasutanud. Kaubamärk registreeriti praeguseks juba üle 3 aasta tagasi – 06.03.2008.

Registreeringu number 44814
Registreerimise kuupäev 06.03.2008
Registreerimistaotluse number M200601312
Taotluse esitamise kuupäev 09.10.2006
Staatus Registreeritud
Kehtivuse lõppemise kuupäev 06.03.2018
Avaldamise kuupäev 03.12.2007
Kaubamärk TEEME EESTI SUUREMAKS

Omanik AS Eesti Ajalehed, Narva mnt 11e 10151 Tallinn EE
Patendivolinik Villu Pavelts, LASVET Patendibüroo OÜ, Suurtüki 4a 10133 Tallinn

Klass 16 paber, papp ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükised; köitematerjal; fotod; kirjapaber; majapidamis- ja kantseleiliimid; kunstnikutarbed; pintslid; kirjutusmasinad ja kontoritarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; mängukaardid; trükitüübid; klišeed; brošüürid, pisitrükised, graafikatrükised, kaardid, kalendrid, kataloogid, pildid, plakatid, postkaardid, prospektid, raamatud, perioodilised väljaanded, ajalehed, ajakirjad, koomiksid.

Klass 35 reklaam; ärijuhtimine; kontoriteenused; sise- ja välisreklaam, reklaam Interneti vahendusel; jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele); hanketeenused teistele ettevõtetele (kaupade ja teenuste ostmine); kaubandus- ja reklaamnäituste korraldamine; kaupade demonstreerimine; müügikampaaniad, -reklaam; näidiste levitamine; turu-uuringud; konsultatsioonid (ärialased); ärikoolitus; äriinfo, sh Interneti vahendusel.

Klass 41 haridus; väljaõpe, meelelahutus; spordi- ja kultuurialane tegevus; kirjastamine; elektronraamatute ja -ajakirjade kirjastamine arvutivõrgus; puhketingimuste loomine; esinemiste korraldamine; kontsertesinemised elavettekandena ja vabaõhukontserdid ning -lavastused; etenduste lavastamine ning produtseerimine; näituste korraldamine; aedkoolid, puhke-, meelelahutus- ja haridusteave; vabaõhuetenduste, vaatemängude ja teiste sarnaste ürituste lavastamine ning produtseerimine; spordi-, haridus- ja meelelahutusvõistluste korraldamine ja läbiviimine; kongresside, seminaride ning teiste sarnaste ürituste korraldamine ja läbiviimine; aianduse ja põllumajandusega seotud teenused, mis kuuluvad antud klassi; kõigi loetletud teenuste alased konsultatsiooni-, nõustamis- ja informatsiooniteenused.

Allikas: Eestis registreeritud kaubamärkide andmebaas

Tänaseks päevaks on AS Maaleht vahetanud ärinime ja tegutseb edasi AS Eesti Ajalehed all. Ta on Ekspress Grupp AS-i osa, mis tegeleb Eesti Päevalehe ja nädalalehtede Eesti Ekspress ning Maaleht kirjastamisega.

President Toomas Hendrik Ilves on neid kolme sõna kasutanud oma kõnedes, viimati Reformierakonna suvepäevadel esinemisel (Meie ise kodanikena teeme Eesti suuremaks ja paremaks) ja natuke täiendatud kujul ka oma viimases suuremas kampaanias – Talendid koju. Selle leheküljel Facebookis on ühel juhul pildi all kiri “Teeme Eesti koos suuremaks” ja tekstis siis keeleliselt õigem “Teeme koos Eesti suuremaks”. Või vähemalt minu jaoks tundub teine versioon õigemana.

Teeme koos Eesti suuremaks on presidendi viimase kampaania "Talendid koju" üks tunnuslauseid. Allikas http://www.facebook.com/talendidkoju?sk=info

Sellel kampaanialehele talendidkoju.ee on jällegi kasutatud seda nelja sõnalist lauset ehk “Teeme koos Eesti suuremaks” ja mitte esialgset Riigikogus peetud kõne mõtet. Kas võib põhjus olla selles, et kaubamärgi omanik Narva maantee 11E majast informeeris Kadrioru lossi, et vahepeal on asi muutunud nende omandiks? Tõenäoliselt mitte, see on lihtsalt kampaaniameistrite töö tulemusel natukene täienenud.

Talendid koju kampaania koduleht talendidkoju.ee internetis. Suurendamiseks kliki pildil.

Seejuures on ettevõtmisel ka Euroopa Liidu rahastus. Mis ei ole üldsegi üllatav, sest Eesti maksumaksja on sellele ilveskonnale olnud lüpsmise objektiks juba möödunud sajandi lõpust. Kuid see on juba teine teema ja sissekanne. Kõik rahvad on alati oma valitsejaid üleval pidanud ja neid ka vajadusel kukutanud kui kulutused lähevad liiga suureks ja hakatakse elama erinevates maailmades.

See oli minu tänase päeva tähelepanek president Toomas Hendrik Ilvese ja valimiskampaania teemal. Jäänud on 4 päeva, mille jooksul kuuleme ja näeme veel arutelusid, mis tõenäoliselt midagi ei muuda ja Eestis jätkub poliitilise masina tühikäigul töötamine ehk paigalseis.

Soovitan Toomas Hendrik Ilvesele veel teisi kaubamärke, mida võib loosungitena kõnedes hüüda:

• Palju toredaid inimesi. (Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus)
• Kodust algab Eestimaa (Eestimaa Rahvaliit)
• Hea toit, parem tuju (Atria Eesti AS), mõeldes Kadriorule või Ärmale
• armastan sind sa oled ilus (Tallinna Kaubamaja AS)
• Kodu algab lastetoast! (AS SUWEM)
• Piiks-piiks ja raha tuleb (Folkia AS), mõeldes Ärma rendilepingule
• Ma armastan Eestimaad (Ettevõtluse Arendamise sihtasutus), mõeldes Reformierakonnale

Ma armastan Eestimaad on samasuguse kujundusega kui Evelin Ilvese tehtud Welcome to Estonia

Selle viimase juures tuleks mainida ja Eesti Reformierakonna äärmiselt sarnase kujundusega reklaame 2009. aastast.

Kaitseminister ja patoloogiline valetaja Mart Laar, kes on siiani 2 korda lahkunud valitsusest avalikuks tulnud valetamiste pärast, on nüüd lubanud riigi ründajad maha lasta. Tema täpne tsitaat EÜS-i semudele oli: “Eesti riigi ründajad lastakse maha, seda garanteerin”.

kohuke ja Mart Laar. Kumma sina valiksid? Kaader IRL-i valimisreklaamist 2007. aastast

See tuletab meelde 1999. aasta maikuud kui Mõrva-Mart tulistas tookordse opositsiooni poliitiku pildi pihta ja hüüdis seda tehes, et “Kes pihta ei saa on Savisaare sõber”. Koit Pikaro märgib Delfis, et nende möödunud aastate jooksul pole Mart Laar märgatavalt edasi arenenud.

Mul tekkis tunne, et kaheteist aastaga ei ole ta edasi arenenud. Kui seda ütleks mõni rahvuslane, kellel ei ole muud teha, kui käia marssidel, siis ma saaks aru, aga kaitseministrile on see kohatu.

/…/õnneks sellised kaitseministrid ei pea Eestis kaua vastu. Tema arenemistase ei luba olla kaitseminister. Toon näite: kui armeenlane ründas kaitseministeeriumi, siis mitmed inimesed, kes seal juures olid, võtsid seda asja õppuse või naljana, sest särava näoga Mart Laar jooksis edasi-tagasi ja kõik arvasid, et ainult õppuse puhul saavad ministrid nii kohatult käituda.”

Allikas Delfi intervjuu

Me ei saa ikkagi seda Karen Drambjani tapmist poliitilisest kontekstist kõrvale jätta, sest liialt lahkelt jagasid Mart Laar ja Andrus Ansip intervjuusid ja kasutasid korduvalt ära ministeeriumi kabinetist mõrvatud mehe poliitilist kuuluvust. Eesti ei näidanud ennast õigusriigina. Ministeeriumis korda saadetud teod olid seaduse alusel karistatavad ja nende eest oleks ilmselt saanud vanglakaristuse. Eestit valitsev poliitiline kartell otsustas seda hoopis ära kasutada oma poliitilistes huvides ja õigusrikkuja maha lasta (ometigi on surmanuhtlus keelatud). See näitab, et omakohus on kiirem kui seaduslik kohus. Ma üldse ei imesta selle üle, sest kõige lihtsam juhtum, kus tuleb seaduse alusel kinnitada kohtutäituri poolt toime pandud õigusrikkumine, võtab kohtu menetluses aega ei vähem ega rohkem kui 8 kuud. Saate aru, et nii kaua kulub aega ühel kohtunikul võrrelda asjaolusid ja seaduses kirja pandud teksti. Ilmselt oli süüdi suur töökoormus, sest Eestis on kohtud töötajatega alatäidetud.

Selle Kaitseministeeriumis juhtunu järel on mul tekkinud veel 1 hüpotees. Nimelt saadi ründaja isik teada ning pärast seda ei üritatudki temaga kontakti saada, vaid ta lasti lihtsalt maha. Kuidas seda tehti? Kas on välistatud võimalus, et ta tutvustas ennast ministeeriumi töötajatele või esitas mingisuguse isikut tõendava dokumendi? Ma pole aastaid seal majas käinud ja ei tea, kas seda nõuti või sai tõesti kohe koridori jalutama. Teine võimalus on mobiiltelefoni abil tuvastamine. Kapo saab neid lokaalselt ja reaalajas tuvastada. Selle abil on ka kõik pommiähvarduste tegijad kätte saadud, kes pidasid ennast küll targaks automaadist helistamisel aga võisid olla piisavalt rumalad, et kõndisid sinna mobiiltelefoniga taskus.

Minister on ametis kogu tööpäeva jooksul ega saa pidada ennast inimeste elu ja surma üle otsustajaks. Mõrva-Mart võib ministrina edasi tegutseda, sest nagu ütles Napoleon, “Ära kunagi takista oma vaenlast vigade tegemisel”.

Mida arvab sellest Eesti Üliõpilaste selts ja ennekõike Toomas Hendrik Ilves ning Indrek Tarand? Ootan huviga nende arvamusi Mõrva-Mardi sõnade peale ning kuidas nemad käituksid.

Eesti poliitikas on sihtkapitale kasutatud üsnagi valgustundlike teemade jaoks. Esimesena meenub muidugi Jüri Vilmsi sihtkapital, mis oli tegev opositsiooni ajalehtede kirjastamisega ja jõustruktuuride poolt jälitatuna lõpetasid pankrotina. Vastukaaluks toetas Konrad Adenaueri fond Isamaaliitu ja selle tegemisi. Oma fond oli ka Reformierakonnal – Liberalismi akadeemia. Lisaks partner Friedrich Naumanni Fond. Kui Rahvaliidul, SDE-l ja Eestimaa Rohelistel ka midagi oli, siis see mulle igatahes ei meenu.

Oma fond on ka Toomas Hendrik Ilvesel ja see tegutseb lausa temaga sama katuse all. Selleks on jällegi inimese nimega ja tema abikaasa poolt ainuisikuliselt juhitav sihtasutus Hans Rebase Euroopa instituut.

Uurisin tausta ja selgus, et selle nimega isik elas kunagi 19. sajandil selles talus. Vähemalt nii väidavad interneti allikad, mis võivad olla ka võltsitud või kallutatud.

13. märtsil 2011 ilmus ametlikudteadaanded.ee lehel Tartu maakohtu registriosakonna otsus, millega see sihtasutus Hans Rebase Euroopa instituut läks sundlõpetamisele.

15.03.2011 Sundlõpetamisteated

Tartu Maakohtu registriosakond teavitab Äriseadustiku § 60 lõike 2 alusel, et alljärgnevad ettevõtjad ei ole registripidajale seaduses sätestatud ega registripidaja poolt määratud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistab majandusaasta aruande esitamist. Käesoleva teate avaldamisest 6 kuu jooksul võivad äriühingu võlausaldajad teatada registripidajale oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimist. Kui äriühing 6 kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamisest ei ole registripidajale esitanud majandusaasta aruannet ega põhjendanud majandusaasta aruande mitteesitamist, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu registrist kustutada. Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab käesoleva teate avaldamisest 6 kuu jooksul likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise

Tartu Maakohtu registriosakond, Kalevi 1 51010 Tartu

34. Sihtasutus Hans Rebase Euroopa Instituut, reg.-kood 90007905, Ärma talu Veskimäe küla, Abja vald, Viljandimaa 69404, juhatuse liige Evelin Ilves (4680420)

Sellest tekstist saime teada, et Evelin Ilves on jätnud sihtasutuse majandusaasta aruanded esitamata ja selle eest läks juriidiline isik sundlõpetamisele.

Mina pole siin hukkamõistja ega kaasatundja aga ma tean ka aruandluse ja juriidiliste isikute elutegevuse kohta ning siiani olen enda omadega hakkama saanud. Mitte küll alati tähtajaks, on ette tulnud hilinemist aga ma ei ole lasknud neid sundlõpetada. See ongi asi, millest ma aru ei saa. Miks lasi Evelin Ilves selle sihtasutuse sundlõpetada? Raamatupidamise tegemine ei ole ülejõu raske ja alati on võimalik kedagi appi kutsuda/palgata. Pigem ma arvan, et see oli ettekavatsetud likvideerimine, kus mingid rahad pandi lihtsalt kõrvale ja siis ei saanud aruandlust korda. Lugesin meediast, et see sihtasutus oli korraldanud ka mingeid üritusi. Kes teab, äkki saadi selleks ka maksumaksjalt toetust.

Evelin Ilves jättis sihtasutuse juhina täitmata aruandluse esitamise kohustuse ja ilmselt maksis selle eest ka trahvi 3500 krooni. See polnud piisav stiimul ja dokumentide esitamise asemel lasi ta selle juriidilise isiku sundlõpetada. Ilmselt oli asju, mis tuli ära peita, sest aruanded on ju avalikud.

Niipalju siis ettevõtlikust esileedist.

Üllataval kombel on Äriregistri järgi endiselt tegemist tegutseva ettevõttega.

Sihtasutus Hain Rebase Euroopa Instituut tegutseb Äriregistri andmete järgi edasi.

Niipalju siis meie e-riigist.

Parandus kell 19.09:
Vaatasin uuesti registriandmeid ja leidsin, et aruanded on ikkagi nüüd olemas aastatest 2006. kuni 2010. ja järelikult on aruannete esitamise kohustus täidetud. Ma tutvun nendega veel edaspidi ja kui vaja, parandan täiendavalt seda postitust. Näiteks selgete skeemide ilmnemisel.