Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Rootsi Raadio andis teada firma Semper väikelastele mõeldud toodete müügilt ärakorjamisest, sest mitme toote partiist leiti jälgi vähki tekitavale mürgile. Firma kõneisik teatas, et leitud kogused olid vaid “jäljed” ning allpool ohtlikuks peetavat normi aga toidu ohutuse eest vastutavate ametnike meelest pole ühe kõige mürgisema aflatoksiini  (vähki tekitava) ühendi puhul olemas “ohutut piiri.”

Toodete tagasi kutsumisest teatades rääkis firma Semper vaid toidust leitud hallitusest ega ei maininud mürgise ühendi leidmist.

The fruit bars concerned are Småfolk fruity stix bananas and dates and Småfolk oat stix apple and raspberry.

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2054&artikel=4788617

Ohtlikuks osutunud tooted on Småfolk banaanid, datlid, õunad ja vaarikad.

Tegemist tundub olevat loodusest pärineva mürgiga, mille allikaks on teatud hallituse liigid, mis teatud tingimuste korral võivad saastada nii põllukultuure kui ka loomade söödaks kasutatavaid taimi http://en.wikipedia.org/wiki/Aflatoxin Kehasse jõudnud mürk kahjustab maksa. Pärast selle lugemist tunduvad kuumutatud toidud kuidagi ohutumad kui pähklid, päevalille seemned või müsli.

Toidutööstuse juures on kõige olulisem küsimus, et kas mürgise toidu avastamine (pestitsiid iiri sealihas, plastik Hiina piimapulbris, jne) näitab tõhusamat kontrolli ja selle tõttu paremat toitu või hoopiski toidu muutumist lihtsalt kaubaks, kus tootja-müüja pole huvitatud lõpptarbija saatusest. Kui noor inimene sureb maksavähki, siis ilmselt oleks väga raske tõestada mingi kindla toiduaine kaudu mürgituse saamist. See teebki asja keeruliseks, et väikeste müüdavate koguste kaudu mürgitamine ilmneb alles kunagi tulevikus. Mis viib minu varasema käitumisreeglini, et osta ja süüa tasub ainult seda toitu, mille koostisest saab ka silmaga peale vaadates aru. Kui see on lihtsalt umbmäärase olekuga toit, siis parem jätta ostmata.

Eurotsooni kuuluvad riigid on olnud edukad vaid oma avaliku sektori võlakoorma kasvatamises. Järgneva graafiku aluseks on Eurostati andmed aastate 2004. ja 2010. kohta.

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult kolm riiki olid 2010. aastal väiksema võlaga kui 2004. aastal: Malta, Küpros ja Slovakkia.

Valitsuse võetud võlgade edetabelis on esiviisikus Kreeka, Itaalia, Belgia, Iirimaa ja Portugal. Siiani on meedias suhteliselt vähe juttu olnud Belgia laenukoormusest, sest võrreldes teistega on see kasvanud vaid 2,6 protsenti. Riigi majandus on sellega harjunud ja pole toimunud võlakoorma järsku suurenemist nagu Iirimaal, Portugalis või Kreekas.

Eurotsooni võlakriisi leevendamist on siiani juhtinud Prantsusmaa ja Saksamaa. Mina arvasin, et need riigid suutsid võlakriisi leevendada oma suuruse tõttu ja Euroopa Liidu pärast, aga tabelit vaadates on ilmne, et pärast PIGS-riike (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) riike tabab kõrgemate intresside laine just Prantsusmaad ja Saksamaad, sest nemad on PIGS-riikide järel 6. ja 7. kohal. Nende pangad on investeerinud Kreekasse, ja selle riigi päästmisega päästavad nad ka omaenda pangandust. 18. oktoobril tuli reitinguagentuuri Moody’s teade, et Prantsusmaa võib kaotada oma võlakirjade kõrgeima, AAA reitingu.

Pikemalt saab lugeda minu täna ilmunud artiklist Eurotsoon on edukas vaid võlakoorma kasvatamises.

Praeguseks on ilmselt rahvaloenduse käigus tööd saavad inimesed välja valitud. Need on Eesti riigi esimesed töökohad, mis on alates 2008. aastast juurde loodud. Kuni praeguseni on avalikus sektoris palgakulusid vähendatud ja inimesi pigem vallandatud. Näiteks 2009. aastal kulutasime 129 inimese koondamiseks Politsei- ja Piirivalvest 843 000 eurot.

Selle teemaga seoses jäi mulle ette 2 tähelepanekut.

Esiteks küsib Õhtuleht oma juhtkirjas, et kuidas me käituksime teada saades, et Eestis on alla miljoni inimese.

Kas Eestis on ikka üle miljoni inimese

http://www.ohtuleht.ee/451237

Kui valmis me selleks uudiseks oleme? Või tabab poliitikuid vastupandamatu kihk loenduse andmeid väänata?

See kihk on neil olemas, sest ansiplased tahavad näidata ju loosungi “Parem Eesti kõigile” realiseerumist ning siit lahkuvad inimesed oleksid sellele vastupidine tõestus. Mulle meeldis Ilvese ütlus sellest suvest, et edukad riigid on need, kuhu inimesed tahavad kolida. Just täna vaatasin oma FB kontol pilti naisest, keda tundsin juba nii 9-10 aastat tagasi aga kes nüüd elab hoopiski Venemaal. Tal on seal ka uus pere. Paar ekraanikõrgust allpool on viide teiselt naiselt, kes elab nüüd Ungaris. Ma pole väga täpselt kursis, kuivõrd püsivad on tema sidemed selle riigiga aga lahkuja on olnud temagi.

Rahvaloenduse võltsimine on tõenäoline. Seda projekti juhib reformierakondlane Diana Beltadže, kes oma 2007. aasta valimistel kandideerimise lehel kirjutab motoks: ”Kiiremini, kergemini, paremini!” http://www2.reform.ee/ee/reformierakond-huvitavat-seisukohad-artiklid-k%C3%B5ned-kampaaniad/valimised/riigikogu_2007/kandidaadid/yldnimekiri/&detail=1&id=137&jrk=108

Algselt pidi rahvalendus ju algama märtsis 2011 aga lükati hoopiski aasta lõppu. Võimalik, et valimiste järel oleks kurb tõsiasi liialt kiiresti selgunud ja nii oli vaja saada ajapikendust uuele ametisse asuvale valitsusele.

Teine tähelepanek oli kinnisvara müüvalt inimeselt, et Eestis on probleem hüljatud korteritega. Nende varasemad omanikud on läinud tööle välismaale ja selle järel võtnud ka pere sinna kaasa. Eestisse on maha jäänud tühjad korterid. Tuuakse näiteid ka Ida-Virumaa linnadest, kus tühjalt seisnud maju on süstemaatiliselt maha lõhutud. Minu jaoks jättis võimsa mulje Kohtla-Järvel nähtud tühi vähemalt 9-korruseline maja. Hiljem olen ajalehest Põhjarannik lugenud, et see kuulub Itaalia firmale, kelle plaanid uue detailplaneeringuga pole teostunud.

Väga tihti on tendents selline, et ei plaanitagi nii pea või üldsegi tagasi tulla ja korterid jäävadki tühjana seisma,” selgitas Vähi.

http://uudised.err.ee/index.php?06238597

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et rahvaloendaja töökohad on lühiajalised ja oma loomult sotsiaalsed. Need pole millegi poolest paremad kui Tallinna reisisaatja omad. Pigem veel kordades kehvemad, sest töötingimused on halvemad (väljas liikumine, suured vahemaad) ja nõuded suuremad (arvuti kasutamise oskus, keeled, jne).

Seda kirjeldab Toomas Hendrik Ilvese õpingukaaslane Eesti presidenti.

When Estonia’s parliament re-elected him in August to a second five-year term, the currently unaligned 57-year-old president enjoyed the support not only of his old party, the governing centre-right Reform party, but also the conservative Union of Pro Patria and Res Publica, and the out-of-power Social Democratic party to which he once belonged./…/

His popularity results in part from the robustly healthy state of the Estonian economy through the global downturn – 8.8% GDP growth in the second quarter of this year – a function, Ilves says, of the prudent course the country has adhered to in recent years, trimming its spending and keeping a lid on borrowing. He also acknowledges the inevitable growth that accompanied transition to a market economy. “Like the rest of eastern Europe, there was no service sector at all to speak of under communism. You didn’t have restaurants. There was no choice. Basically, it was like you had State Haircut Facility Number 347. So that had to change.”/…/

He also secured the country’s entry into Nato and its recent admission to the eurozone, which has increased its standing in the west, and Ilves’ stature at home, as he pushed strongly for both in a country where neither was initially wildly popular. He has been a vigorous advocate for technology – it’s virtually impossible not to find free wireless access on my travels.

Allikas: http://www.guardian.co.uk/world/2011/nov/03/president-ilves-made-estonia

Selline artikkel ilmus Suurbritannia ühes suurimas “The Guardian” nimelises ajalehes 3. novembril. Välja on toodud suuremad eksimused. Väidetakse, et Toomas Hendrik Ilves kuulub võimul olevasse Reformierakonda aga tema poolt hääletasid ka opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kuhu ta kunagi kuulus.

Ta tunnistab paratamatut majanduskasvu, mis saatis turumajandusele üleminekut. “Nagu ülejäänud Ida-Euroopas, polnud seal üldse teenindussektorit, millest võiks kommunismi puhul rääkida. Neil polnud restorane. Seal polnud valikut. Põhimõtteliselt, see oli nagu sul oleks olnud riiklik juuksuritöökoja rajatis number 347. Niisiis pidi see muutuma.”

Samuti kindlustas ta riigi pääsemise NATO-sse ja hiljutise vastuvõtmise eurotsooni, mis on tõstnud selle riigi positsioone läänes ja Ilvese vaimset suurust kodus kui ta surus tugevalt mõlemat riigis, kus kumbki neist polnud algselt populaarne. Ta oli raevukas tehnoloogia eestkõneleja ja nüüd on sisuliselt võimatu jääda ilma tasuta wifi-ta.

Vot nii kõva mees on THI. Tõi teenindussektori, NATO, € ja wifi!

Eile oli teleuudistes lugu vasakpoolsest terroristist, kelle hüüdnimi on Šaakal. Üsna pikk lõik oli ETV AK uudistes ja näidati ka joonistust süüdistatavast mehest. Nüüd hommikul selle üle mõeldes tegin ühe huvitava tähelepaneku. Nimelt konservatiivne terrorist Breivik pääses igasugusest televisioonis näitamisest. Vähemalt ei ole mul mälupilti tema kohtuasjaga seoses.

Kahtlustav osa minust teeks järelduse, et endist vabamüürlast ja parempoolset radikaali lihtsalt säästetakse. Vähemalt Eesti meedias proovitakse jätta muljet, et terrorismi kalduvad ainult vasakpoolse ideoloogia esindajad. Kuidas oleks õiglase kajastamisega? Paneks kõrvuti Šaakali ja Breiviki teod ning otsustaks, kumb ideoloogia viib inimese hirmsamate tegudeni. Tegelikult ei saaks me objektiivset tulemust, sest inimeste teod on aja jooksul erinevalt hinnatud. Näiteks ameeriklaste poolt indiaanlaste massiline tapmine nende surnukehade rüvetamine olid oma ajajärku peegeldavad. Samamoodi ka Iraagis ja Afganistanis toimunud sündmused. Või Euroopas Hamburgi, Dresdeni ja teiste linnade elanike ülekülvamine süütepommidega, mis terroriseeris tsiviilelanikke. Näiteks ühe ellujäänu kirjeldus ilmus alles 2004(?) aastal inglise keeles, mida oli tähendanud 8 ruutkilomeetrise ala süütama põletamine kui tulekahju kuma paistis 120 kilomeetri kaugusele ja linnast põgenes selle järele 500 000 kuni miljon inimest. Need, kes pääsesid rusudes hukkumisest, lämbusid varjendites süsinikdioksiidi kätte, sest tulekahju oli kogu hapniku neilt ära imenud. Või lisame siia Nagasaki ja Hiroshima hävitamise aatompommidega.

Peaks tegema võrdluse, et kumma poliitilise skaala äärmused on inimestele rohkem kannatusi ja surma põhjustanud ja selle järgi siis ka hukkamõistu jagama. Praegu jääb mulje, et vasakpoolsete kohtuasju näidatakse, konservatiivid pääsevad vaid rääkimise ja kirjutamisega ning nende kohta telepilti ei edastata.