Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Riigikogus läiks käiku uus seaduseelnõu, mis peaks konservatiividele ehk valgeteks parteideks looma eeliseid presidendi valimisel valijameeste kogus. Kuigi eelnevalt peab riigikogu vähemalt 3 katsega proovima presidenti valida, tunduvad Reformierakonna ja IRL-i strateegid olevat arvamusel, et ka 2011. märtsis valitav parlament ei saa sellega hakkama. Selle pärast siis proovitaksegi saada ülekaalu mängureegleid muutes tulevases võimalikus valijameeste kogus (see on Riigikogu + umbes 266 KOV esindajat).

Lisasin sellele järgmise kommentaari:

See on pseudoteema, et rohkem kui 1 aasta varem hakatakse presidendi valimistest rääkima. Ma ise arvan, et perekond Ilveste viimase aja suurem kajastamine meedias on hoopis seotud sellega, et ilmus raamat tema juures töötava Kristjani kohta, vabandust, agent Toomas S. kohta.
Mida siis on viimasel ajal Ilveste kohta räägitud. Esimene suurem sündmus oli tema senitundmatu tütre kohta käiv lugu, et vist ähvardati internetis aga kuidas see mõjus teisele poole ookeani, on siiani jäänud selgusetuks. Seejärel paisati meediasse poeg Lucas, kes rääkis möödunud neljapäeval umbes 25 minutit ETV-s Treufeldile (üks väheseid mõtlevaid ajakirjanike sealses seltskonnas) oma eluaastatest. Enne seda oli veel Evelinil talgud UNICEF-iga. Sellesse aega jäid kindlasti ka välisvisiidid ning sealt tulnud kajastused aga ma pole neid kõiki jälginud. Tõin lihtsalt mulle meenuvad 3 näidet, kuidas käib ühe raamatus toodud teema tahaplaanile surumine. Seejuures ei ole agendiks olemises midagi halba. Isegi tänapäeval käib meie seas ringi sadu ja tuhandeid inimesi, kes lisatööna nuhivad kaasinimeste järel ja kirjutavad siis Toompuiesteele aruandeid. Selles pole midagi demokraatiat õõnestavat, agendid on iga lääneliku valitsuskultuuri osa. Üsna vähesed neist aga jõuavad võimule nii lähedale ja ilmselt ei saa Kristjani siis taanduma sundida ja nii leitaksegi muid vahendeid.

Kui tulla selle Urmas Reinsaluga seostatud ettepaneku juurde, siis minu mäletamise järgi oli 2006. juulis ja augustis 3 Riigikogu istungit presidendi valimiseks ja kui see ei õnnestunud, siis septembris oli valijameeste kogunemine Estonias. Minu mälu järgi oli neid seal 360 ringis või enamgi. Seega on Tallinna 10 häält sellest umbes 2,7 protsenti. Ma ütleks, et üsna tilluke, vea piiresse jääv suurus. Selle jaoks seaduse tegemine on asendusteema, näiteks 50 000 töökoha kadumise fakti peitmiseks. Nimelt IRL lubas möödunud juunis luua 50 tuhat töökohta aga oleme saanud hoopis tööpuuduse tõusu 10 protsendi pealt ligi 20 peale ning tänase seisuga 85 tuhat ametlikult tööks valmis inimest, kellele ei paista kusagilt rakendust.

Lisaks võiks Urmas Reinsalu hoopis algatada presidendi otsevalimise rahva poolt, nagu ta lubas 2004. suvel Mustamäel 9-korruselise maja kõrgusel plakatil tookordse Res Publica liikmena: 2006. presidendi valib rahvas.
http://valimised2009.wordpress.com/2009/10/03/nakkushoiatus-seagripiga-ken-marti-vaher-haaberstis/
Tal oli seal veel teisigi õhku täis sõnu: 2005 koolid korda, 2007 üleminek eurole. Millegi pärast kleepis ta endale ka sildi: 2003 vanemahüvitis, mis oli algselt Mõõdukate idee.

Järgnev pilt avanes Res Publica kõrgaegadel 2004. eurovalimiste eelsel ajal Tammsaare tee 57 maja küljes. Urmas Reinsalu hiigelplakat eurovalimised 2004. aasta suuruse hullustus. Foto Virgo Kruve 13. juuni 2004

Mina ise arvan, et Ilvesele leitakse koht Euroopa struktuurides ja tema asemel toob sõrmuste vennaskond ehk EÜS sarnaselt 2006. aastaga Brüsselist meile uue presidendi. Ei, see ei ole puskarit pruuliv sots Padar, kes möödunud aasta juunis oli vankriga kraavis, vaid Indrek Tarand, kelle ETV lasi oma eetris isegi kandideerimise avaldust allkirjastama (Terevisioonis). Ma arvan, et vanad mõõdukad Ilves ja Andres Tarand on selles juba kokku leppinud, et kui isa ei saanud presidendiks, siis vähemalt tema poeg saab selle ameti. Indrek on ühes intervjuus öelnud, et tema Brüsselisse minek oli vanema poja kohustus, et pidi isa tööd jätkama. Ta ei pea seal palju tegema, hoiduma vaid sisepoliitikaga seostumisest ja rääkima targemat juttu kui 5B.

13. juunil 2004. sai Toomas Hendrik Ilves üle-eestilises nimekirjas hiiglasliku 76 120 valija hääled Euroopa Parlamendis saadikuna töötamiseks. Vaevalt kaks aastat hiljem tuli ta poole mandaadi pealt tagasi Eestisse presidendiks ja sellega reetis Toomas Hendrik Ilves 22 841 tallinlase, 6903 tartlase, 8375 harjumaalase ja 5754 pärnumaalase ning veel 32 247 inimese usaldust. Valijad usaldasid talle Eesti esindamise Euroopa esinduskogus, mitte aga JOKK-meetodil Ärma talu muutmise maksumaksja kuluobjektiks. Euroopas on tavaks, et presidendi abikaasa ülalpidamine ei ole maksumaksja kohustus, vaid seda teeb president oma palgast. Samamoodi tasub USA president Barack Obama kõik oma naise kulud ega lase seda teha riigieelarvest.
Ma tean, et tema üks sagedasi teemasid on võrdlemine sovjeti aegadega aga ometigi laseb ta ise sellel edasi kesta. Tema abikaasa Evelin on abielus eesti maksumaksja rahakotiga, täpselt nagu Raissa sai oma kasukad tänu Mihhail Gorbatšovile.

http://www.epl.ee/artikkel/577927&kommentaarid=0

Eesti ainus juutide palvemaja ehk sünagoog asub Tallinnas. See on eraldatud kõrge rauast aia taha. Ilmselt nad ei usu, et jumal neid kaitseks. Selle asemel on palgatud turvafirma Caesar. Kuid Gaius Julius Caesar Augustus oli see Rooma keiser, kelle võimu ajal toimus Juudamaal rahvaloendus ja sündis hilisem prohvet ja rabi Jeesus. Uues testamendis loeme Augustuse (23. september 63 BC – 19. august 14 AD http://en.wikipedia.org/wiki/Augustus ) kohta järgnevat:

Luuka 2: 1 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm. See üleskirjutus oli esimene ja toimus kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.  Ja kõik läksid endid laskma kirja panna, igaüks oma linna. Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ja soost, ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal. Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama, ja ta tõi ilmale oma esimese poja ja mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime, sest neil polnud muud aset majas. Tsitaadi lõpp

Nimetatud keiser valitses aastatel 16. jaanuar 27 BC – 19. august 14 AD. Hiljem oli veel teisigi valitsejaid, kelle nimes on perenimi Caesar aga ikkagi tähelepanu vääriv, et 2 millenniumit hiljem on just selle nimega firma juutide sünagoogi valvur.

Tallinna sünagoog (synagogue) on turavafirma Caesar kaitse all. Foto 28. aprill 2010 Virgo Kruve

Minu jaoks on rauast aed tõke, millega antakse märku külaliste mitte ootamisest. Uksele koputamiseks või väravast sisenemiseks peab selle tõttu olema ikkagi väga tõsine põhjus, mitte ainult soov nende kultuuri lähemalt vaadata. Ma ei ole siiani käinud ei sünagoogis ega mošees, kuigi piltide ja filmide järgi tean enam-vähem mismoodi see arhidektuuriliselt näeb välja. Aga ometigi oleks ju huvitav, sest koos kristlusega on need maailma kolm juhtivad ainsa jumala kummardamise usku ja kuigi neil on üks jumal Jahve või Jehhoova või Allah, siis ometigi on nad üksteisega vaenus. Huvitav millest see tuleneb? Kas nad äkki avatud uste päevi külastajatele ka korraldavad?

Stseen oli selline.
Mees läheneb õuest uksele, koputab. Majas sees läheneb uksele naine. Avab selle. Tunneb mehe ära. Virutab kiiresti ukse kinni. Teiselt poolt kostab karjatus. Naine tõmbab uuesti ukse lahti ja küsib, et “Kas sinu näpp?” Mees ei karju ega oiga, vaid hoiab lihtsalt ühte kätt vastu reit ja surub teise käega selle peale. Ütleb, et “Jah, minu”. Kaamera näitab siis tuba seestpoolt. Uksest eemal vedeleb siis mehe nimetissõrm või õigemini selle 2 otsmist lüli. Järgmine stseen on juba haiglast, kus arst seda mehele tagasi õmbleb.

Film läheb edasi aga mina ei hakanud uurima, et mis sellise vihkamise ja uksega prõmmimiseni viis. Muidugi filmis õmmeldi sõrm tagasi aga tegelikult ei peaks see võimalik olema.

Olen tahtnud just sellest TV3 pealt nähtud katkendist ka juba varem kirjutada aga see eilne Voldemar Kuslap´i kohtuasi, kus teda süüdistati ka ühe noormehe sõrme ukse vahele löömises ja püsiva tervesekahjustuse tekitamises, andis selle välja kirjutamiseks uue tõuke.

Täna seda siia kirjutades hakkasin kahtlema, kas alguses kirjutatud dialoog ei võinud isegi natuke teistmoodi olla. Meenub juba natuke selgemalt, et pärast naise poolt ukse kinni virutamist kostus sellele uuesti koputus, vihane naine pööras siis ringi, tõmbas uuesti ukse lahti ja küsis, et “Unustasid midagi maha?”  Mees siis oma grimassiga näos teatab, et “Jah, sõrme”, ning kaamera sõidab siis ukselt eemale ning näeme põrandal tema sõrmeotsa.

Väga oluline vist ei olegi, milliseid teravmeelsusi filmis sõrme kaotamise ümber loobiti. Tavaelus peaks endiselt olema, et sõrme katkenud kõõluseid tagasi ei ühendata ja juppi juurde ei tehta. Mis otsast, see ka ära.

Seda pealkirja selgitan ka natuke. Vägivald on meie ümber ja sellest ei vabane aga sellel on siiski piirid, mida ei tohi ületada. Antud filmi näites ma sattusin sellele stseenile juhuslikult ja ei olnud teadlik sellise ukse prõmmimiseni viinud olukordadest ja selle pärast nimetan seda jubadaks vägivallaks kui külla minnes võetakse ukse vahelt vastu vaid sinu sõrm.

SEB pank on alustanud teles ja ajalehtedes reklaamide seeriat, kus kutsub inimesi jätkama sissemakseid pensionikindlustuse II sambasse.

Minul ei ole teist ega kolmandat sammast ja tunnen sellest vaid rõõmu. Eesti riigi murdumine ja sissemaksete peatamine oli väga oluline märk. See näitas, et isegi riik murdub finantskriisi tingimustes ja võib loobuda seaduse alusel pandud ootustest, sest sissemakseid meelitati sinna just nimelt lubadustega, et riik paneb topelt suure osa omalt poolt juurde.

Punasega on näidatud Eesti pensionifondide tootlus, mis on ELiidus kehvim -33 protsendiga. 9.04.09 TV3

Nüüd oleme ära näinud aktsiatesse investeeritud pensioniraha sobimatuse väärtuse kogujana. Ei ole põhjust uskuda, et ka edasistel kümnenditel taolist kärpimist ei tuleks. Võiks isegi teoretiseerida, et pensionifondide raha paigutamine finantsturule suurendab hoopiski mulli tekkimise riski, sest pidevalt laekuv summa tuleb investeerida ja aktsiad on hea skpekuleerimise instrument, kus hinna tõusust saadav kasu on märksa kiirem kui dividendidest saadav. Võtke 10 aasta tagune Tallinna börsil noteeritud aktsiate nimekiri ja võrrelge tänapäevasega. Leiate, et väga vähesed on sellest alles jäänud. Seega ei ole võimalik aktsiate pealt teenida ka neid pikaks ajaks ostes ja dividende teenides, sest vaid vähesed firmad kestavad nii kaua.

Aktsia hinnad TALSE 7. juuli 1998, EPL-i andmed. Foto Virgo Kruve

Selles nimekirjas on taolised “investeerimise objektid” kuhu paigutatud raha tänapäeval enam ei eksisteeriks:

Forekspank, Tallinna Pank, EVEA pank, ASA kindlustus, ESS, Leks kindlustus, Klementi, Hüvitusfond – on pankrotistunud või lõpetanud.

Börsilt on lahkunud Hanspank, Hoiupank, Ühispank, Farmaatsiatehas, Eesti Näitused, EMV, Estiko, Fakto, Pennu, Reval HG, Saku õlletehas.

Börsil ega pankades ei kaubelda ka enam: EMEX-i, Liviko, Eesti Gaasi, Võru Juustu, Amservi, Alexela Oil´i, Rakvere Lihakombinaadi ja Kalevi aktsiatega.

Alles on jäänud Norma, Kaubamaja, Viisnurk, Merko ehitus, Harju elekter, Baltika. Juurde tulnud Arco vara, Eesti Telekom (ilmselt varsti lahkub), Ekspress Grupp, Olympic, Tallink, Trigon ja Tallinna Vesi.

Selle pärast, et firmad kaovad kümendi jooksul börsilt ja asemele tulevad mõned uued, ei saagi pensioniks raha säästa aktsiaid ostes. Mõelge kui head õnne on vaja, et valida aastal 1998 tervelt 26 põhi- ja lisanimekirjas noteeritud aktsia seast vaid need 6 aktsiat, mis on kasvõi oma nime all alles jäänud. Selle kõige juures ei ole arvestatud ka aktsiate juurde noteerimisi või siis poolitamisi.

Kas teate, et Tallinki aktsia tuli 2005. a. börsile hinnaga 91,06 krooni ja praegusel aastal on hind kõikunud vahemikus 4,7 kuni 6,3 krooni? Teine taoline kukkuja on veel Ekspress Grupp. Samuti Arco Vara, Olympic ja seda loetelu võiks veel jätkata.

Lugege pensionifondide tootlusest näiteks siit:

Teise pensionisambasse raha kogumine tähendab umbkaudu 85 protsendi inimeste jaoks seda, et nad on fondidesse enam sisse pannud, kui praegu õnnestuks välja võtta.

Juuli 2009 http://raamatupidaja.ee/209222art/

Kas pärast kõike eelnevat saab veel uskuda SEB reklaami?

Mina ei usaldaks.

SEB pensionid pensioni kogumise jätkamise reklaam.

Minul on tänase seisuga jäänud pensionile saamiseni töötada rohkem aastaid kui olen siiani elanud. Võiks öelda, et suurem osa aastaid on minul pensionäriks saamiseni veel läbimata aga ma mõtlen selle asja peale juba praegu. Ma tean, et riiki ma ei saa usaldada, sest mäletan kahte rehareformi ENSV aegadest kui rubla kaotas oma väärtuse. Samuti krooni tulekut. Ma olen ära näinud 1997. börsikriisi. Ma olen praegu nägemas 2007. sügisel USA-st alguse saanud rämpslaenude kriisi ja kohalikul turul kinnisvara mulli lõhkemist. Ma mõtlen, mis on aktsiate ja kinnisvara kõrval see kolmas asi, mis mullina õhku lendab. Kas see ei võiks olla pensionid ja fondid? Sest mis viga on sinna sissemakseid korjata. Tegelik sisu ja kvaliteet ilmneb alles väljamaksete ajal. Selle ajani on jäänud aga aastakümneid. Tuues võrdluse veel 11 aastat tagasi börsil noteeritud aktsiatega, siis mina küll ei oska valida seda 1/4 fondide hulgast, mis kestab ja on olemas ka aastal 2020. Ma ei oleks uskunud, et näen ära ka hansapanga börsilt kadumise või lausa nime välja vahetamise aga ometi nii on läinud.

Ma ei taha seda pensioni fondide eest hoiatamist jätta ainult ohtudele osundamiseks. Ma näen vähemalt enda jaoks ka ühte positiivset asja, kuhu tasub investeerida pensioniks. Ennekõike võiks see olla midagi taolist, mida tuli ei hävita ja mis ära ei upu. Seega võiks raha paigutada enda elukvaliteeti ja tööalastesse oskustesse. Kui võimalik, siis teha oma firma ja panustada sellesse oma töö ja vaev. Börsile võib raha paigutada ja praegu on selleks ka üsna soodus aeg, kuid seda tuleb teha vaid säästude ulatuses ning mitte laskuda skeemidesse kasumi teenimiseks (laenuraha, tuleviku tehingud jne). Kindlasti ei ole mõtet raha säästa panka, sest inflatsioon on intressidest suurem. Selles mõttes võite aktsiatega riskeerides isegi võita ja mitte jääda vaid väärtuse säilitamisele. Samuti ei maksaks alahinnata väärtasjade soetamist, kunsti kogumist või mõnda muud hobi aga selle eelduseks on ikkagi valdkonna tundmine ja selle kasumlikkuse hindamise võime. Näiteks mina ei tea midagi müntidest ja ei plaanigi osta Eesti Panga meenemünte, millel on ka väärismetalli väärtus aga tundmatu valdkonnana ei tekita ikkagi soovi osa saamiseks.

Mis puudutab aga praeguseks II pensioni sambaga liitunuid, siis sellest koormast teil pääsu ei ole ja peate oma risti elu lõpuni edasi kandma. Ma ei tea, kas teid meelitati purgi mee või sooja tekiga (SEB kampaanias) ja kas seisite paari aasta eest oktoobri lõpus ka pikendatud lahtioleku aegadel pankade kontorites, et saada endale kogumispension kuid see on selline nuhtlus, millest lahti ei saa. Täpselt nagu HIV, mida võib ravimitega aastaid ja kümnendeid kontrolli all hoida aga tulemus on ette teada.

Lõpetuseks veel nii palju, et aastal 2010. peaks kätte jõudma Eestis need ajad kui pensionikassa väljamaksed on igal aastal suuremad kui sinna laekuvad rahad. Seda siis seoses demograafilise olukorraga. Ilmselt hakatakse seda lääne riikide eeskujul laenudega katma aga… kes maksab intressid?

Üsna naljakad uudised tulevad Hollandist. Seal oli aastakümneid eksponeeritud Kuult pärinevat kivimit aga nüüd selgus, et see on kõigest kivistunud puutükk. Kas veel üks tõestus, et jänkid ei jõudnudki Kuu pinnale astumiseni ja see oli suurejooneline telelavastus?

Igatahes

Kuu pealt toodud kivi, mille Ameerika Ühendriigid kinkisid Hollandile ning mida eksponeeriti Hollandi rahvusmuuseumis, osutus võltsinguks – kivi osutus tegelikult kivistunud puutükiks.

“See on tore lugu, milles on veel mitu küsimärki,” ütles ameeriklaste kingituse uurimises osalenud Xandra van Gelder. “Võime selle peale naerda.”

Muuseumisse sattus haruldus pärast Hollandi endise peaministri Willem Dreesi surma 1988. aastal, vahendab ABC News. Drees oli saanud kivi kingituseks USA suursaadik J. William Middendorfilt 1969. aastal, mil Hollandis viibisid külaskäigul Kuul käinud ameerika astronaudid.

Middendorf rääkis Hollandi telekanalile, et sai kivi USA välisministeeriumilt, kuid üksikasju ta ei mäleta.

Xandra van Gelderi sõnul on NASA kinkinud Kuult toodud kive 1970. aastatel rohkem kui sajale riigile.

Samas on Hollandi peaministrile kingitud kivikese juures oleval tahvlil kirjas küll “Mälestuseks Apollo-11 astronautidelt külaskäigust Hollandisse”, kuid seal pole öeldud, et kivi just Kuu pealt pärit on.

Muuseum kavatseb “Kuu kivi” siiski oma kogudes säilitada.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=343681

Ma ise olen näinud väidetavalt Kuu pealt pärinevat kivimit Berliini tehnoloogia muuseumis. Antud uudise järel tekkis küsimus, et kas see on ikka autentne või ka kuidagi “tekitatud legendiga” kivim.

Kuu pealt pärinev kivim Berliini teholoogia muuseumis. Foto Virgo Kruve

ja suurem klikitav pilt

Kuu pealt pärinev kivi Berliini teholoogia muuseumis. Foto Virgo Kruve

ning selle juures olnud silt.

Kuu kivi selgitav silt Berliini tehnoloogia muuseumis. Foto Virgo Kruve

Ma siiski loodan, et sakslased kontrollisid eksponaate natuke tõsisemalt kui belglased vaid inimese sõnu uskudes.