Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Rootsi Raadio andis teada firma Semper väikelastele mõeldud toodete müügilt ärakorjamisest, sest mitme toote partiist leiti jälgi vähki tekitavale mürgile. Firma kõneisik teatas, et leitud kogused olid vaid “jäljed” ning allpool ohtlikuks peetavat normi aga toidu ohutuse eest vastutavate ametnike meelest pole ühe kõige mürgisema aflatoksiini  (vähki tekitava) ühendi puhul olemas “ohutut piiri.”

Toodete tagasi kutsumisest teatades rääkis firma Semper vaid toidust leitud hallitusest ega ei maininud mürgise ühendi leidmist.

The fruit bars concerned are Småfolk fruity stix bananas and dates and Småfolk oat stix apple and raspberry.

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2054&artikel=4788617

Ohtlikuks osutunud tooted on Småfolk banaanid, datlid, õunad ja vaarikad.

Tegemist tundub olevat loodusest pärineva mürgiga, mille allikaks on teatud hallituse liigid, mis teatud tingimuste korral võivad saastada nii põllukultuure kui ka loomade söödaks kasutatavaid taimi http://en.wikipedia.org/wiki/Aflatoxin Kehasse jõudnud mürk kahjustab maksa. Pärast selle lugemist tunduvad kuumutatud toidud kuidagi ohutumad kui pähklid, päevalille seemned või müsli.

Toidutööstuse juures on kõige olulisem küsimus, et kas mürgise toidu avastamine (pestitsiid iiri sealihas, plastik Hiina piimapulbris, jne) näitab tõhusamat kontrolli ja selle tõttu paremat toitu või hoopiski toidu muutumist lihtsalt kaubaks, kus tootja-müüja pole huvitatud lõpptarbija saatusest. Kui noor inimene sureb maksavähki, siis ilmselt oleks väga raske tõestada mingi kindla toiduaine kaudu mürgituse saamist. See teebki asja keeruliseks, et väikeste müüdavate koguste kaudu mürgitamine ilmneb alles kunagi tulevikus. Mis viib minu varasema käitumisreeglini, et osta ja süüa tasub ainult seda toitu, mille koostisest saab ka silmaga peale vaadates aru. Kui see on lihtsalt umbmäärase olekuga toit, siis parem jätta ostmata.

Eurotsooni kuuluvad riigid on olnud edukad vaid oma avaliku sektori võlakoorma kasvatamises. Järgneva graafiku aluseks on Eurostati andmed aastate 2004. ja 2010. kohta.

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult kolm riiki olid 2010. aastal väiksema võlaga kui 2004. aastal: Malta, Küpros ja Slovakkia.

Valitsuse võetud võlgade edetabelis on esiviisikus Kreeka, Itaalia, Belgia, Iirimaa ja Portugal. Siiani on meedias suhteliselt vähe juttu olnud Belgia laenukoormusest, sest võrreldes teistega on see kasvanud vaid 2,6 protsenti. Riigi majandus on sellega harjunud ja pole toimunud võlakoorma järsku suurenemist nagu Iirimaal, Portugalis või Kreekas.

Eurotsooni võlakriisi leevendamist on siiani juhtinud Prantsusmaa ja Saksamaa. Mina arvasin, et need riigid suutsid võlakriisi leevendada oma suuruse tõttu ja Euroopa Liidu pärast, aga tabelit vaadates on ilmne, et pärast PIGS-riike (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) riike tabab kõrgemate intresside laine just Prantsusmaad ja Saksamaad, sest nemad on PIGS-riikide järel 6. ja 7. kohal. Nende pangad on investeerinud Kreekasse, ja selle riigi päästmisega päästavad nad ka omaenda pangandust. 18. oktoobril tuli reitinguagentuuri Moody’s teade, et Prantsusmaa võib kaotada oma võlakirjade kõrgeima, AAA reitingu.

Pikemalt saab lugeda minu täna ilmunud artiklist Eurotsoon on edukas vaid võlakoorma kasvatamises.

Praeguseks on ilmselt rahvaloenduse käigus tööd saavad inimesed välja valitud. Need on Eesti riigi esimesed töökohad, mis on alates 2008. aastast juurde loodud. Kuni praeguseni on avalikus sektoris palgakulusid vähendatud ja inimesi pigem vallandatud. Näiteks 2009. aastal kulutasime 129 inimese koondamiseks Politsei- ja Piirivalvest 843 000 eurot.

Selle teemaga seoses jäi mulle ette 2 tähelepanekut.

Esiteks küsib Õhtuleht oma juhtkirjas, et kuidas me käituksime teada saades, et Eestis on alla miljoni inimese.

Kas Eestis on ikka üle miljoni inimese

http://www.ohtuleht.ee/451237

Kui valmis me selleks uudiseks oleme? Või tabab poliitikuid vastupandamatu kihk loenduse andmeid väänata?

See kihk on neil olemas, sest ansiplased tahavad näidata ju loosungi “Parem Eesti kõigile” realiseerumist ning siit lahkuvad inimesed oleksid sellele vastupidine tõestus. Mulle meeldis Ilvese ütlus sellest suvest, et edukad riigid on need, kuhu inimesed tahavad kolida. Just täna vaatasin oma FB kontol pilti naisest, keda tundsin juba nii 9-10 aastat tagasi aga kes nüüd elab hoopiski Venemaal. Tal on seal ka uus pere. Paar ekraanikõrgust allpool on viide teiselt naiselt, kes elab nüüd Ungaris. Ma pole väga täpselt kursis, kuivõrd püsivad on tema sidemed selle riigiga aga lahkuja on olnud temagi.

Rahvaloenduse võltsimine on tõenäoline. Seda projekti juhib reformierakondlane Diana Beltadže, kes oma 2007. aasta valimistel kandideerimise lehel kirjutab motoks: ”Kiiremini, kergemini, paremini!” http://www2.reform.ee/ee/reformierakond-huvitavat-seisukohad-artiklid-k%C3%B5ned-kampaaniad/valimised/riigikogu_2007/kandidaadid/yldnimekiri/&detail=1&id=137&jrk=108

Algselt pidi rahvalendus ju algama märtsis 2011 aga lükati hoopiski aasta lõppu. Võimalik, et valimiste järel oleks kurb tõsiasi liialt kiiresti selgunud ja nii oli vaja saada ajapikendust uuele ametisse asuvale valitsusele.

Teine tähelepanek oli kinnisvara müüvalt inimeselt, et Eestis on probleem hüljatud korteritega. Nende varasemad omanikud on läinud tööle välismaale ja selle järel võtnud ka pere sinna kaasa. Eestisse on maha jäänud tühjad korterid. Tuuakse näiteid ka Ida-Virumaa linnadest, kus tühjalt seisnud maju on süstemaatiliselt maha lõhutud. Minu jaoks jättis võimsa mulje Kohtla-Järvel nähtud tühi vähemalt 9-korruseline maja. Hiljem olen ajalehest Põhjarannik lugenud, et see kuulub Itaalia firmale, kelle plaanid uue detailplaneeringuga pole teostunud.

Väga tihti on tendents selline, et ei plaanitagi nii pea või üldsegi tagasi tulla ja korterid jäävadki tühjana seisma,” selgitas Vähi.

http://uudised.err.ee/index.php?06238597

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et rahvaloendaja töökohad on lühiajalised ja oma loomult sotsiaalsed. Need pole millegi poolest paremad kui Tallinna reisisaatja omad. Pigem veel kordades kehvemad, sest töötingimused on halvemad (väljas liikumine, suured vahemaad) ja nõuded suuremad (arvuti kasutamise oskus, keeled, jne).

Vaatasin kolmapäeva õhtul YLE teleuudiseid. Üksteise järel olid järgmised teemad. Nordea vallandab 450 töötajat. Samuti soodustatakse varasemat pensionile minemist. Kesk-Soomes pannakse paberitehas kinni ja töö kaotab 170 inimest. Selle järel teade, et järgmisest aastast tellitavale ajakirjandusele (ajalehed-ajakirjad) 0 protsendi pealt 9 protsendi peale tõusev käibemaks sunnib toimetusi inimesi koondama. Arv oli vist 300 aga ma pole kindel. Sellele otsa teade, et telekanal Nelonen lõpetab ise uudiste tootmise ja 45 senist toimetajat viiakse Helsingin Sanomate toimetuse alla. Nii pidavat kontsern saama oma toodetud sisu paremini jaotada ja kulud olevat väiksemad. Pabermeedia kidub ja elektrooniline koondub.

Võtsin lahti Rootsi Raadio lehekülje ja seal oli teade, et autotootja Saab plaanib kaotada 450 töökohta.

Avan ühe jälgitavatest majanduskriisi teemalistest uudisvoogudest ja saan teada, et USA-s on 45 miljonit inimest toidutalongidel.

Neljapäeva lõunal (14:05) vaatasin YLE pealt A-Pluss saadet, kus esinejateks olid kaks Sailas nimelist venda. Üks neist oli vist varasem riigisekretär aga täpselt tausta ma ei tea. Teemaks oli Kreeka ja mõlema kutsutu arvamus sama, et asjad lähevad veelgi halvemaks. Mis mulle eriti kõrva jäi oli umbes 4 lauseline lõik ees ootavast uuest langusest. Mõttekäik oli järgnev: praegu on vähem töökohti kui 2008. aastal, praegu on väiksem tarbimine kui 2008. aastal ja praegu on rahvusvaheline kaubandus väiksem kui samal ajal ning järelikult me läheme uude kriisi veelgi nõrgemana kui enne 2009. aasta kriisi.

Neljapäeva õhtul kusagil 17.40 ajal kuulasin YLE Puhe kanalit. Tuli välja, et soomlastel on oma korrespondent Hiinas. Ma tundsin kadedust, sest meie kanalitel seda pole. Reportaaž oli ühest Hiina tööstuslinnast (nimi ei jäänud meelde, järelikult mitte tuntuimate hulka kuuluv), kus on käimas tõeline võlakriis ja väikefirmad pankrotistuvad. Nad teevad eksportimiseks igasuguseid erinevaid kaupu aga riigi keskvalitsus on inflatsiooni ohjeldamiseks piiranud laenu saamise võimalusi. Nii on firmad olnud sunnitud pöörduma laenude vahendajate poole, kes loomulikult küsivad märgatavalt kõrgemaid intresse. Need intressid on sedavõrd kõrged, et tagasi maksmine muutub raskeks ja vist veerand väikestest firmadest oli selle tõttu ka pankrotistunud. Mulle meenus Raadio86 vahendusel loetud pealkiri, et Hiina alampalk on tõusnud veerandi võrra. See näitab nii finantseerimise kui tööjõu kallinemist ja pole imestada kui seal pannakse inimeste arutamiseks küsimus, et kas laenata sellele Hiina linnale või raskustes Euroliidule.

Me loodame eurokriisi leevendust Hiinast saadavast rahast aga see ootus ei pruugi realiseeruda, sest neil on ka oma sisemaiseid probleeme vaja lahendada. Tänu Tallinna TV filmile tean seda, et Hiinas on ehitatud ka 8 000 inimesega korrusmaju, kus alumised 10 korrust on treppidega, seejärel tuleb lifti kasutamise võimalus aga see on tasuline, mis tähendab ikkagi jalgsi ronimist. Äkki isegi 30-40 korrust, kes teab, sest filmi järgi oli raske hinnata nende majade korruste arvu.

Liikumine Occupy Wall Street protestib 99% inimeste olukorra pärast. Kuni keskmise palga saajaid oli Eestis mullu 97,684%. Järelikult on meil rikkaid vaid 2,316% või 12646 inimest. Kelle hulka kuulud Sina?

[polldaddy poll=5630924]
Andmed EMTA 2010 tuludeklaratsioonid.

Eesti maksuameti esitatud andmete vildakust näitab ka see, et ühte lahtrisse mahuvad nii keskmise kui selle mitmekordse teenijad (100-500 tuhat). Täiesti arusaamatul põhjusel on kaheks jaotatud väikseima tulu teenijad ehk siis alla miinimpalga (kuni 50 000) ja sellest natuke rohkem (kes ei ulatu keskmise palgani). Vähemalt minule jääb taoline jaotus arusaamatuks. Võimalik, et see pärineb eelnevatest aastatest kui alampalk oli väiksem ja jaotus oligi “kuni alampalgani.”