Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

1. november on igati sümboolne päev hindade tõstmiseks. Eesti Post küsib riigisisese kirja saatmise eest nüüd 0,45€ või 7,03 krooni eelmises rahas (varem 5,8). Kortermajades algas kütteperiood koos 20-40% hinnatõusuga. Selle kõrvale kuuleme muudkui jutte ühisraha euro päästmisest, sest võlakriis on levimas ühest liikmesriigist teise läbi finantsturgude spekulantide ja siiani pole eriti õnnestunud neid ohjeldada.

Sain juba esimese arve. Öösel kell 0.08 saabus e-mailile novembri kuu teenuste eest ettemaksu arve. Ma olin just arvestanud, et äkki mul on aega tänane päev veel tarbitavate teenuste mahtu alandada ja saan siis ka odavamasse hinnapaketti minna aga ei jõudnud, pean ikkagi selle kallima paketi tasuma. Ma ei kirjutanud mitte niivõrd summa pärast kui see, et millise kiirusega toimus arve esitamine.

Üha enam hakkab mulle tunduma, et hindade tõusu taga on vähenenud tarbimine. See tundub ju loogilisena, et rasketel aegadel on eurodest kõigil nappus ja otsitakse võimalusi säästmiseks (varasemate tarbimisharjumuste säilitamiseks). Teenusest loobumise asemel otsitakse alternatiivseid pakkujaid ja odavamaid hindu. Samas ei saa hinnad alaneda kui selle lähtematerjalid (energia, soojus, materjalid, toit, tööjõud) ei ole enam sama hinnaga mis eelneval aastal. Ettevõtted on võtnud ka laene ja teinud äriplaane teatava mahuga käivet arvestades ning neile on vajalik selleni jõuda, sest muidu nad pankrotistuvad. Nende jaoks ongi ainus võimalus vajalike käiveteni jõudmisel tõsta üksikute toodete hinda, sest tarbijad otsivad odavama hinnaga tooteid või vähendavad nende hindade tõusmisel tarbimist. Selle alguses toodud Eesti Posti kirjade hinna puhul oleks see võinud jääda ära kui inimesed oleksid samas mahus kirju edasi saatnud, mis eelnevatel aastatel. Ilmselt oleks vajalik olnud isegi mõningane tõus, sest vahepeal on teenuse osutamiseks vajalikud materjalid (tööjõud, kütus, jne) kallimaks muutunud. Ma ei ütle, et hindade tõus oli halb või seda oleks saanud ära hoida aga see ei jää kindlasti lähiajal viimaseks. Neid hindade tõusmisi tuleb veelgi, võite selles kindel olla. Nüüd peaks muidugi teatama, et usume Andrust, endiselt. Polegi vahet, kas Veerpalu või Ansipit, sest mõlema prognoosid helgest aastast on ebaõnnestunud.

Internetis firmade kuulutusi vahendav firmaturg.ee on ise ennast müüki pannud.

firmaturg.ee otsib investorit: http://www.firmaturg.ee/?post:item,703

Firma/Äritegevuse tutvustus: Müüa interneti lehekülg firmaturg. Ee tegutsev aastast 2009a, omab korralikku kliendibaasi!

Olen seda ettevõtmist pikalt jälginud ja näinud aastate jooksul paigalseisu. Kuulutuste arv on püsinud sama, neid on küll juurde tulnud aga mitte märkimisväärselt. Esimesed paar aastat sai üldse tasuta kuulutada. Siis tekkis mingil hetkel tasu nõue aga see pole eriti külastajaid juurde toonud.

Vähemalt mina ei näe küll põhjust selliste kuulutuste lehtede järele. Sisuliselt on see Kuldne Börs või Soov natuke spetsiifilisema nurgaga. Samas on sellel ilmselt mingi nišš olemas. Näiteks need, kes vajavad ebaõnnestuvate projektide kohta infot, sest tavaliselt edukaid projekte selliste lehtede kaudu maha ei müüda. Ikka ennekõige vähese eduga projektid.

Kui ma tahaksin firmana midagi müüa, siis ma otsiksin sellist kohta, kus liigub ka lugejaid. Praegusel näitel on meil tegemist aga just sellise kohaga, kuhu tullakse taoliste ostude tegemiseks infot otsima ja neid kes seda otsivad, on ilmselt vähe, et kuulutuste või reklaamiga mõistlikult toime tulla.

Järgnev on tõesti sündinud lugu. Suhtlusprogrammis Skype on domeenidest huvitunutel vestlusring. Seal on üldiselt kirev seltskond, alates hostingufirmade töötajatest, ettevõtjatest, tudengitest kuni parteide kontoris töötajateni. Poliitiliselt olid olemas REF, IRL, SDE, KE ja isegi Iseseisvuspartei. Mõnikord läheb asi ka teema väliseks ja mõnikord ka poliitiliselt kuumaks aga üldiselt on seal arutelu interneti teemadel püsinud. Mis on huvitav, siis algselt oli see mõeldud just EIS-i kavandatud reformi korrigeerimiseks, pärast seda on seal leitud ka teisi jututeemasid.

Selle vestlusringi info lekkib vajadusel kuni peaministrini välja. Lausa sedavõrd, et paneb teda oma senist väljaütlemist muutma. Kas te olete kuulnud, et Andrus Ansip parandab vaid natukene aega hiljem oma resoluutselt väljendatud seisukohta? Mina näiteks tean ainult 1 juhtumit ja toon selle kohta näite Riigikogu 12.01.2011 stenogrammist:

(3. Domeenireformist)
Aseesimees Keit Pentus
Kohapeal registreeritud küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee
Aitäh! Hea peaminister! 27. septembril eelmisel aastal esines Riigikogu ees majandusminister Juhan Parts ja rääkis domeenireformist. Ta mainis, et tema on endale .ee-lõpulise domeeniaadressi teinud sellepärast, et ta on Eesti patrioot, tal on Eesti pass ja väga palju Eesti-päraseid asju. Kuigi .ee-lõpuline domeeniaadress on kolm korda kallim kui .eu või .com lõpuga aadress. Kas teil on ka ee-lõpuline domeeniaadress?

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Mul ei ole oma domeeni.

Aseesimees Keit Pentus
Lõpetan selle teema käsitlemise./…/

(5. Põhiseaduse kaasajastamisest)
Aseesimees Keit Pentus
Järgmine teema on põhiseaduse kaasajastamine. Teema tõstataja on Mark Soosaar ja küsimus on suunatud Andrus Ansipile. /…/

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ei, ma ei saa teie väidetega nõustuda selles osas, justkui oleks Väino Linde midagi blokeerimas, ja üleüldse ei ole ju esitatud küsimus kuidagi seotud täitevvõimuga. Teie siin Riigikogus saate otsustada, kas põhiseadust muuta või mitte, see ei ole täitevvõimu küsimus. Ma usun, et oleks parem, kui te parlamendiliikmetena suudaksite omavahel suhelda ilma minu vahenduseta.
Aga mul on üks täpsustus domeeniaadressi kohta. Mul ei ole omanimelist töötavat domeeni, aga see ei tähenda seda, et minunimeline domeen ei oleks registreeritud. Igaks juhuks siiski on.

Allikas:  http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=14&date=1294826700#pk7788

See Andrus Ansipi algne väide “Mul ei ole oma domeeni” muutus vastupidise kinnitamiseks “Igaks juhuks siiski on” vaid umbes 10-15 minuti jooksul. Riigikogus jõuti selle aja sees ära käsitleda ainult küsimus kohaliku omavalitsuse olukorrast, mille kohta esitati4 küsimust ja saadi Siim Kiislerilt 4 vastust.

Mis toimus vahepeal, et 5. küsimuse alguses vastati KOV teema kohta ka domeenidest? Selles Skype vestlusringis sai mainitud, et Ansip valetas domeeni registreerituse kohta. Seda märkas üks vestluses osaleja(reformikas) ja teavitas Andrust, et ikkagi domeen on registreeritud. Seega, osalen vestlusringis, milles arutatud teemad võivad muutuda lausa sõnadeks peaministri huultel. Võimas! Või vähemalt nii võiks arvata. Tegelik olukord on aga selline, et käib vaikne mõmisev rahuolu, mingit domeenireformi teemalist arutelu enam praktiliselt ei kohtagi ja igasugused uued ideed summutatakse.

Ma ei saa teisiti kui pean tegema järelduse, et kaksikliit on omavahel ära jaganud ministeeriumid ja tegevusalad. Nad ei võta võõra vastutusala probleemide kohta sõna. Domeenid kuuluvad Juhan Partsi valdkonda ja oravad on selle möödalaskmiste teemal täiesti vakka. Isegi Silver Meikar pole enam nende soosingus. Ta oli ainus, kes toetas avalikult seda teemat.

Kokkuvõttes on Eesti domeenid ka 15 kuud pärast reformi ühed Euroopa Liidu kallimad, vähemalt poole kallimad kui Soomes või Lätis ning mingit mõistlikku hinda pole lähiajal ilmselt mõtet oodata. Suvel lahkusid ITL-i 3 esindajat ja nende kohad on täitmata(vist). Seega on EIS-is esindatud vaid riigi poolne arusaam domeene puudutavates küsimustes.

Täna öösel mina magasin ja ei näinud unes midagi hirmsat. Tõusen hommikul üles ja kuulen, et pooled Kreekale antud laenudest on vabatahtliku kokkuleppe alusel pankade poolt tühistamisele läinud ja EFSF-i päästeplaani suurust tõstetakse triljoni euroni. Pean ennast näpistama, sest see on nagu õudusunenägu, millest ma tahan ülesse ärgata.

Nii, olen ennast nüüd näpistanud ja veendunud, et ma ikkagi ei ole unes kirjutaja ja hetkeseisund on täiesti ärkvel olemine.

Vaatasin natuke uudiseid. Merkel ja Sarcozy saavutasid kokkuleppe hommikul kell 4. Ühegi inimese aju ei saa sellisel ajal enam normaalselt töötada kui ta pole just eelnevad kuud harjunud öötööd tegema. Mulle meenuvad meie poliitikud, kes nimetasid ennast krokodillide komisjoniks ja tegelesid ka öösiti eelarve kärpimisega, et hommikul ajakirjanikele teatada soodsatest arengutest.

Öösel töötamine on kõrgemalt tasustatud, seega oli poliitikutel motiiv seda oma uneajast teha. Samas näitab see ka teatavat sündmustel sabas sörkimist ja turgude poolt enda juhtida laskmist. See praegune otsus pole veel üksikasjadeni selge ja turud on tõusnud vaid kokkuleppele jõudmise teate peale. Ma arvan, et rõõmustamine jääb lühiajaliseks ja paari kuu pärast on vaja juba uusi kokkuleppeid.

Lõpetuseks meenutame Andrus Ansipit, kes väitis eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil kindla sõnaga, et EFSF-i mahtu ei suurendata.

Eesti seisukohtades on ühemõtteliselt kirjas see, et garantiimahu suurendamisega meie nõus ei ole, küll aga oleme nõus EFSFi võimekuse suurendamisega ehk siis finantsvõimenduse andmisega. Kui see idee toetust pälvib, siis ta pälvib ka Eesti toetuse, sest iseenesest suurema võimenduse andmine EFSFile on eurotsooni kui terviku stabiilsuse huvides ja loomulikult on see ka Eesti huvides. Aga ma olen päris veendunud selles, et kõigi liikmesriikide või valdava osa Euroopa Liidu liikmesriikide või eurotsooni liikmesriikide valmidus täiendavate garantiide andmiseks on praeguseks juba ammendunud ja ei maksa kellelgi kütta üles mingisuguseid kuulujutte sellest, kuidas meie 2 miljardilisest garantiist saab kohe 10 miljardiline garantii. Vastupidi, kui selle alalise stabiilsusmehhanismi, ESMi rakendamine õnnestub tuua ajas aasta võrra ettepoole, siis tähendab see seda, et kogu garantiimaht väheneb 2 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole Eesti jaoks.

http://www.valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid/46022/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-20-oktoober-2011

Raske uskuda, et keegi ei kontrolli tänapäeva interneti ajastul enam tegutsevate firmade tausta ja ostab ka terve aasta maksuvõlaga firmalt midagi. Jutt käib mööbli müüjast living.ee mille riigile tasumata maksude graafik näeb välja järgmine:

Living.ee OÜ maksuvõlg möödunud aasta jooksul. Graafik: eestiekspress.com ja andmed volgnik.ee

Alati kontrollige firmade tausta kui hakkate midagi internetist ostma. See on kõige lihtsam kaitse petta saamise vastu.

Seejuures pole tegemist sugugi esmakordse võlgade kuhjumisega internetis mööblit müüvas living.ee portaalis. Esimesel korral läks see aastaid tagasi kavala skeemiga pankrotti ja riigil jäi ligi miljon krooni makse saamata. Kuidas seda täpselt tehti? Sellest on kirjutatud nii siin lehel kui ka mujal.