Arhiiv ‘paanika’ Teemas

Indrek Tarand tulebki kandideerima, ennustus läheb täide

Kolmapäev, juuni 15th, 2011

EÜS aitas ametisse president Toomas Hendrik Ilvese ja kavatseb seda 2011. aasta sügisel teha Indrek Tarandiga.

Sellise lause kirjutasin rohkem kui aasta tagasi 10.mail 2010 artiklis “Minu Eesti ja Ühtne Eesti etendavad valget laeva“. Eilse päeva teated kinnitavad sellise võimaluse realiseerumist, kus presidendi koha pärast konkureerivad 2 sõrmuste vennaskonna (EÜS) liiget, sest meie demokraatia on muutunud tagatubade paktideks ja kartelliparteide kokkulepeteks.

“Minu vaenlase vaenlane on minu sõber”, oli see kõnekäänd, mille alusel lääneriigid toetasid Afganistanis narkootikume kasvataval Põhjaliidul kukutada võimult Taleban. Heroiini import Euroopasse oli vähenenud ja ühiskonda oleks ähvardanud narkomaanide tühjade süstaldega torkimine. Poleks kindel olnud, et mõni neist süstaldest poleks edasi kandnud viirusi ja nii oligi poliitikutel kergem taastada meelemürkide kasvatamine, tootmine Afganistanis ja importimine oma riikidesse sõltlaste eest hoolitsemiseks. Ajaloos on ju teada oopiumisõda, mida Suurbritannia pidas Hiinaga, et saada võimalus teha hiinlasi  narkomaanideks. Kahe impeeriumi vaheline kaubavahetus oli tasakaalust väljas, sest hiinlased tundsid huvi ainult hõbeda vastu aga eurooplased kümnete kaupade vastu. Tänu heroiinile toimus kaubavahetuse tasakaalustumine ja isegi ümber pöördumine.

Ilvese vaenlane Tarand võib tunduda Keskerakonna jaoks sõbrana aga see on vaid pealiskaudsel vaatlusel. Tegelikult on Tarand olnud isegi sõnakam Keskpartei kritiseerija kui Toomas Hendrik Ilves. Kriitika pole iseenesest halb aga selle eesmärk peaks olema ikkagi edasiviiv, mitte enesele tähelepanu tõmbamine või oma paremuse näitamine.

Igatahes olin sellisest asjade käigust täiesti sõnatu ja terve eilse päeva ei teinud ühtegi sissekannet blogisse. Alles täna hakkan seda tajuma, et äkki ongi meil augusti lõpus valik halva ja veel halvema kandidaadi vahel ning me nimetame seda DEMOKRAATIAKS.

Ravimitööstus polegi kolibakteri levikust kasu saanud

Pühapäev, juuni 5th, 2011

Praeguseks on Saksamaalt alguse saanud kolibakteri rüüsteretk inimkonna vastu nõudnud 18 inimese elu ja umbes 1700 on haigestunud. Näpuga osutatakse ühele Lüübeki restoranile, milles olevat käinud kakskümmend haigestunud inimest. Heaküll, käisid ja jäid haigeks aga kuidas see levis rohkem kui 1650 inimeseni?

Mina kahtlustan, et tegemist on bioloogilise relva kasutamisega. Äkki isegi Talebani pooldajate korraldatud kättemaksuga, et Saksamaa osaleb Afganistani okupeerimisel (nad on seal vist kaotanud umbes 50 sõdurit).

Samuti on meediast jäänud meelde, et bakteri vastu antibiootikumidega ei saa kui need on juba kord inimese organismi jõudnud. Jääb üle ainult ennetamine läbi korralikult toidu kuumutamise (keetmine, praadimine) ja käte pesemise.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tegemist on varem tundmatu tüvega. Muidugi võib olla, et see väike bakter ei jäänud lihtsalt teadlastele varem katseklaasis ette, sest taolisi väikseid eluvorme on kordades rohkem kui inimtööjõudu nende uurimiseks. Samas võib olla ka seagripi sarnaselt, et tegemist oli teadlaste võimaliku osalusega, nagu kahtlustati Mehhikos haiguse puhkemisel ühes farmis juhtunud sündmusi. Ilmselt ei mäleta enam paljud, kuidas 2009. aasta kevadel hakkas ülesse kerima uus paanika, et tuleb seagripp, mis on ülimalt nakkav ja inimesi tappev gripivorm ja soovitati ennast vaktsineerida. Muidugi teenis meditsiinitööstus selle pealt korraliku kasumi, vähemalt 2 miljardit (2 000 000 000) eurot.

Olengi mõelnud, et miks nüüd ravimitööstus ei teata, et „Tamiflu“ (asendatud mõne teise nimega) aitab selle kolibakteri saamise vastu. Ah, õigus küll, oli juttu, et bakterite vastu ei vaktsineerita aga nad oleksid ikkagi võinud proovida seda üldsusele maha müüa. Äkki oleksime isegi nii ajupestud olnud ja seda ostnud. Näiteks mäletan ühes oma blogis robotite postitatud spämmi, et “tamiflu koertele ja tamiflu kassidele”, mis ilmselt oli mõeldud ogaratele loomaomanikele, kes äkki oleksid ka oma lemmiklooma lasnud vaktsineerida, sest nad armastavad neid ega soovi nende haigestumist gripp. Tarbimisühiskond on juba jõudnud selleni, et mõned on unustanud bioloogia algtõed, et haigused on liigi põhised ja inimese-koera haigused on erinevad ega kandu lemmikloomalt peremehele või vastupidi ning LOODAVAD tekitada nõudlust tühjalt kohalt. Näiteks pakkudes turul gripivaktsiini lemmikloomadele koertele ja kassidele. Aga puurilinnud? Ja kalad? Ärge neid ära unustage ja äkki annab lindudele müüa gripi vastaseid maske.

Muidugi võib ka olla, et 2010. aastal USA meditsiinitööstuses toimunud 50 000 töökoha koondamine on oma jälje jätnud. Nende inimeste töö ei saanud mitte otsa, vaid nende töökohad liikusid arengumaadesse, ennekõike Hiinasse, sest seal on odavam töökohti pidada.

Hispaania kurgid polegi saastunud aga 17 inimest on surnud

Kolmapäev, juuni 1st, 2011

Tänaseks on Saksamaa võimud ametlikult teatanud, et praeguseni 17 inimese elu ja rohkem kui 1500 haigeks teinud haiguspuhang ei saanud algust Hispaaniast pärinevatest kurkidest, tomatist või lehtsalatist. Tapva nakkusega toidu saastumise koht pole endiselt teada.

Muidugi teatasid riigid esimese reaktsioonina, et tarbija ostku ainult kodumaist ja need Hispaania tooted on kahtlase päritoluga. Ma kuulsin soomlaste televisioonis väidet, et “ilmselt saastusid kurgid bakteritega pärast kanalisatsioonist pärineva veega kastmist, sest neil seal Lõuna-Hispaanias on ju vett vähe.” Samuti sain teada, et suurem osa Soomes müüdavatest kurkidest ongi tõepoolest nende enda maal kasvatatud. Huvitav küll, mis nipiga õnnestub neil meist märksa põhjapool asudes ka päikseküllaste riikide konkurentsi trotsida.

Hispaania tootjad on hinnanguliselt saanud kahju 200 miljonit eurot. Need on ilmselt otsesed kahjud müümata jäänud toodangust. Hoopis suurem on aga riigi ja tootjate mainele tekitatud kahju. Mitmed eelnevad päevad järjest räägiti ju ainult Hispaaniast kui saastunud kurkide, tomatite ja lehtsalatite eksportijast. Isegi Eesti televisioonis manitseti, et peske juur- ja puuvilju enne söömist, Hispaania omad jätke parem ostmata. Mis sellest, et meil pole ühtegi juhtumit, väriseme ja kardame ka sakslastega koos. Muidugi oli asjakohane soovitus hügieeni meeles pidada aga tegelikult pole ju teada, millisel viisil need toiduained saastusid kui need üldse olidki lähtekohaks. Eriti põnev on Saksamaa põllumajandusministri selgitav jutt:

“Hundreds of tests have been done and the responsible agencies… have determined that most of the patients who have been sickened ate cucumbers, tomatoes and leaf lettuce and primarily in northern Germany,” German Agriculture Minister Ilse Aigner said.

Tõlge: “Võeti sadu proove ja vastutavad agentuurid… on teinud kindlaks, et ENAMIK haigeks jäänud patsiente sõid kurki, tomatit ja lehtsalatit ning PEAMISELT Põhja-Saksamaal,” ültes Saksamaa põllumajandusminister Ilse Aigner

Allikas:

http://www.bbc.co.uk/go/rss/int/news/-/news/world-europe-13613487

Kas panite tähele sõnu enamik ja peamiselt? Minu jaoks oleks kindel seos olnud vaid siis kui KÕIK haiged tarvitasid neid. Niipalju kui ma aru saan, siis tegemist ei ole aevastamise või õhu kaudu leviva viirusega ja seda antakse edasi kontakti või saastunud toiduga. Äkki peaks hoopiski uurima mõne piimatoote tarvitamist ja selguks, et hoopis see oli põhjustajaks? Ma küll ei tea aga oletan, et nimetatud kurk, tomat ja lehtsalat on nende toidulaual sama sagedased kui meil leib ja kartul. Piim või liha tunduvad mulle palju tõenäolisemate allikatena, sest meenutame kasvõi veiste hullulehma tõbe, Iirimaa dioksiiniga saastunud sealiha või Läänemere saastunud kalu(samuti dioksiin). Muidugi ei saa meenutamata jätta ka puu- ning juurviljades esinevat mürgiste jääkide leidumise võimalust aga enamasti taimede kaudu haigused inimesele ei levi. Meile on ohtlikud ikka lindude ja loomadega seonduvad haigused, viimaste aastate paanikatest SARS (H5N1),  linnugripp ja seagripp (H1N1).

Sellel aastal seagripi paanikat ilmselt ei tehta

Teisipäev, jaanuar 4th, 2011

Suurbritannias oli eilseks päevaks grippi või selle laadsetesse haigustesse surnud 39 inimest. Kindlasti tuli nüüd paljudele meelde eelmise aasta seagripp, mis aasta tagasi oli uudistes tugevalt kajastatud, sest kohale oli jõudnud mitmekümne miljoni krooni eest tellitud vaktsiin.

Inimesed ei läinud WHO ja ravimi tootjate produtseeritud paanikaga kaasa ja vaktsiinist läks kasutusse ainult veerand. Alles jäänud kogusest hävitati pool septembris ja teine osa peaks aeguma sellel kevadel.

Üks uudis 11 kuu tagusest ajast: WHO ehk Maailma Tervishoiu Organisatsioon ei tunnista eksimist seagripi H1N1 pandeemiaga.

http://www.euronews.net/2010/01/26/who-rejects-council-

of-europe-h-greater-thann-greater-than-accusations/

 

Kampaania seagripi ümber kogub hoogu

Neljapäev, oktoober 21st, 2010

Järjekordne artikkel EPL-is, mis räägib inimeste seagripi vastu vaktsineerimisest. Ei saanud kohe muidu kui pidin sinna kommentaari kirjutama. Enne seda oli artiklit loetud 186 korda ja on võimalik, et osutasin taolise tegevusega liigset tähelepanu asjale.

_Eelmise aasta seagripi pandeemia ajal hakkas levima arvamus, et tegemist on inimeste teadliku nakatamise ja ravimifirmade ahnusega, kes vaktsiini müügist meeletuid kasumeid soovivad teenida. Maailma Terviseorganisatsioon WHO lükkab need jutud kui pahatahtliku laimu resoluutselt ümber._

Selle WHO õnnistusel pandeemiaks kuulutatud haiguse tõttu teenisid ravimifirmad umbes 7 miljardit € puhast raha. Ainuüksi Prantsusmaa osa sellest oli 2 miljardit, mille eest nad tellisid igale oma elanikule topelt vaktsiini koguse.

Ma ei ütle, et seagripi tõttu inimesi ei surnud. Suri küll, ka Eestis aga umbes 27. Seevastu sellel suvel uppus 91 inimest. Kui oleks võimalik teha uppumiste vastane vaktsiin, siis meie Terviseamet ostaks ka selle ja räägiks meedias, millise vahva relva inimeste kaitsmiseks ta soetas. Alles septembris läks hävitamisele pool eelmise aasta seagripi vaktsiinist, sest sellele ei leidunud huvilisi. Kahju saime sellest 10 miljonit krooni. Seejuures seagripp (H1N1) oli leebem kui eelmiste aastate viirused, sest inimkond on sellega kokku puutunud juba palju aastakümneid (sajandeid) tagasi. Näiteks sellele eelnenud H5N1 ehk linnugripp on hilisema markeeringuga (5 on suurem kui 1).

Kes ei mäleta, siis enne seagrippi oli linnugripp (Pärnus pandi isegi välja silt, et partide toitmine pargis keelatud, sest võivat saada lindudelt pisiku!) ja enne seda veel SARS ning veelgi varem siberi katku pisikutega kirjad. Kõik need haigushoiatused on antud pärast 11. septembri rünnakuid. Justkui igal aastaks saabuks üks hirmutamise periood (terrori oht või grippihooaeg).
Tegelikult on linnugrippi H5N1 surnud KOGU MAAILMAS aastatel 2003. kuni 2010 “kokku” 302 inimest. Jah, kolmsada kaks. Seda siis 7 aasta jooksul.
WHO enda andmed selle kohta:
http://www.who.int/csr/disease/avian_influenza/country/cases_table_2010_10_18/en/index.html

Ma loodan, et seekord saadakse hakkama eelmisel korral soetatud varudega ja ravimitööstuse õnnistuseks ei avastata linnu- ja seagripi järel mõnda järjekordset “uut ja ohtlikku haigust”, näiteks veisegrippi, ahvigrippi või tatitõbe.

Aadress http://www.epl.ee/artikkel/585767&kommentaarid=0

Siiani on olnud 3 suuremat gripi paanikat: SARS, linnugripp ja seagripp. Ma kardan, et meie poliitikutele müüakse maha veel ka neljas “ohtlik ja uus haigus” või “oht mingi senise haiguse muteerumise järel tapva viiruse tekkimisest”. Kui raha on ühises eelarves, siis selle kasutajad käivad sellega hooletumalt ringi kui oma isikliku rahaga.