Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Eile oli teleuudistes lugu vasakpoolsest terroristist, kelle hüüdnimi on Šaakal. Üsna pikk lõik oli ETV AK uudistes ja näidati ka joonistust süüdistatavast mehest. Nüüd hommikul selle üle mõeldes tegin ühe huvitava tähelepaneku. Nimelt konservatiivne terrorist Breivik pääses igasugusest televisioonis näitamisest. Vähemalt ei ole mul mälupilti tema kohtuasjaga seoses.

Kahtlustav osa minust teeks järelduse, et endist vabamüürlast ja parempoolset radikaali lihtsalt säästetakse. Vähemalt Eesti meedias proovitakse jätta muljet, et terrorismi kalduvad ainult vasakpoolse ideoloogia esindajad. Kuidas oleks õiglase kajastamisega? Paneks kõrvuti Šaakali ja Breiviki teod ning otsustaks, kumb ideoloogia viib inimese hirmsamate tegudeni. Tegelikult ei saaks me objektiivset tulemust, sest inimeste teod on aja jooksul erinevalt hinnatud. Näiteks ameeriklaste poolt indiaanlaste massiline tapmine nende surnukehade rüvetamine olid oma ajajärku peegeldavad. Samamoodi ka Iraagis ja Afganistanis toimunud sündmused. Või Euroopas Hamburgi, Dresdeni ja teiste linnade elanike ülekülvamine süütepommidega, mis terroriseeris tsiviilelanikke. Näiteks ühe ellujäänu kirjeldus ilmus alles 2004(?) aastal inglise keeles, mida oli tähendanud 8 ruutkilomeetrise ala süütama põletamine kui tulekahju kuma paistis 120 kilomeetri kaugusele ja linnast põgenes selle järele 500 000 kuni miljon inimest. Need, kes pääsesid rusudes hukkumisest, lämbusid varjendites süsinikdioksiidi kätte, sest tulekahju oli kogu hapniku neilt ära imenud. Või lisame siia Nagasaki ja Hiroshima hävitamise aatompommidega.

Peaks tegema võrdluse, et kumma poliitilise skaala äärmused on inimestele rohkem kannatusi ja surma põhjustanud ja selle järgi siis ka hukkamõistu jagama. Praegu jääb mulje, et vasakpoolsete kohtuasju näidatakse, konservatiivid pääsevad vaid rääkimise ja kirjutamisega ning nende kohta telepilti ei edastata.

Järgnev on tõesti sündinud lugu. Suhtlusprogrammis Skype on domeenidest huvitunutel vestlusring. Seal on üldiselt kirev seltskond, alates hostingufirmade töötajatest, ettevõtjatest, tudengitest kuni parteide kontoris töötajateni. Poliitiliselt olid olemas REF, IRL, SDE, KE ja isegi Iseseisvuspartei. Mõnikord läheb asi ka teema väliseks ja mõnikord ka poliitiliselt kuumaks aga üldiselt on seal arutelu interneti teemadel püsinud. Mis on huvitav, siis algselt oli see mõeldud just EIS-i kavandatud reformi korrigeerimiseks, pärast seda on seal leitud ka teisi jututeemasid.

Selle vestlusringi info lekkib vajadusel kuni peaministrini välja. Lausa sedavõrd, et paneb teda oma senist väljaütlemist muutma. Kas te olete kuulnud, et Andrus Ansip parandab vaid natukene aega hiljem oma resoluutselt väljendatud seisukohta? Mina näiteks tean ainult 1 juhtumit ja toon selle kohta näite Riigikogu 12.01.2011 stenogrammist:

(3. Domeenireformist)
Aseesimees Keit Pentus
Kohapeal registreeritud küsimus. Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee
Aitäh! Hea peaminister! 27. septembril eelmisel aastal esines Riigikogu ees majandusminister Juhan Parts ja rääkis domeenireformist. Ta mainis, et tema on endale .ee-lõpulise domeeniaadressi teinud sellepärast, et ta on Eesti patrioot, tal on Eesti pass ja väga palju Eesti-päraseid asju. Kuigi .ee-lõpuline domeeniaadress on kolm korda kallim kui .eu või .com lõpuga aadress. Kas teil on ka ee-lõpuline domeeniaadress?

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Mul ei ole oma domeeni.

Aseesimees Keit Pentus
Lõpetan selle teema käsitlemise./…/

(5. Põhiseaduse kaasajastamisest)
Aseesimees Keit Pentus
Järgmine teema on põhiseaduse kaasajastamine. Teema tõstataja on Mark Soosaar ja küsimus on suunatud Andrus Ansipile. /…/

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ei, ma ei saa teie väidetega nõustuda selles osas, justkui oleks Väino Linde midagi blokeerimas, ja üleüldse ei ole ju esitatud küsimus kuidagi seotud täitevvõimuga. Teie siin Riigikogus saate otsustada, kas põhiseadust muuta või mitte, see ei ole täitevvõimu küsimus. Ma usun, et oleks parem, kui te parlamendiliikmetena suudaksite omavahel suhelda ilma minu vahenduseta.
Aga mul on üks täpsustus domeeniaadressi kohta. Mul ei ole omanimelist töötavat domeeni, aga see ei tähenda seda, et minunimeline domeen ei oleks registreeritud. Igaks juhuks siiski on.

Allikas:  http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=14&date=1294826700#pk7788

See Andrus Ansipi algne väide “Mul ei ole oma domeeni” muutus vastupidise kinnitamiseks “Igaks juhuks siiski on” vaid umbes 10-15 minuti jooksul. Riigikogus jõuti selle aja sees ära käsitleda ainult küsimus kohaliku omavalitsuse olukorrast, mille kohta esitati4 küsimust ja saadi Siim Kiislerilt 4 vastust.

Mis toimus vahepeal, et 5. küsimuse alguses vastati KOV teema kohta ka domeenidest? Selles Skype vestlusringis sai mainitud, et Ansip valetas domeeni registreerituse kohta. Seda märkas üks vestluses osaleja(reformikas) ja teavitas Andrust, et ikkagi domeen on registreeritud. Seega, osalen vestlusringis, milles arutatud teemad võivad muutuda lausa sõnadeks peaministri huultel. Võimas! Või vähemalt nii võiks arvata. Tegelik olukord on aga selline, et käib vaikne mõmisev rahuolu, mingit domeenireformi teemalist arutelu enam praktiliselt ei kohtagi ja igasugused uued ideed summutatakse.

Ma ei saa teisiti kui pean tegema järelduse, et kaksikliit on omavahel ära jaganud ministeeriumid ja tegevusalad. Nad ei võta võõra vastutusala probleemide kohta sõna. Domeenid kuuluvad Juhan Partsi valdkonda ja oravad on selle möödalaskmiste teemal täiesti vakka. Isegi Silver Meikar pole enam nende soosingus. Ta oli ainus, kes toetas avalikult seda teemat.

Kokkuvõttes on Eesti domeenid ka 15 kuud pärast reformi ühed Euroopa Liidu kallimad, vähemalt poole kallimad kui Soomes või Lätis ning mingit mõistlikku hinda pole lähiajal ilmselt mõtet oodata. Suvel lahkusid ITL-i 3 esindajat ja nende kohad on täitmata(vist). Seega on EIS-is esindatud vaid riigi poolne arusaam domeene puudutavates küsimustes.

Täna öösel mina magasin ja ei näinud unes midagi hirmsat. Tõusen hommikul üles ja kuulen, et pooled Kreekale antud laenudest on vabatahtliku kokkuleppe alusel pankade poolt tühistamisele läinud ja EFSF-i päästeplaani suurust tõstetakse triljoni euroni. Pean ennast näpistama, sest see on nagu õudusunenägu, millest ma tahan ülesse ärgata.

Nii, olen ennast nüüd näpistanud ja veendunud, et ma ikkagi ei ole unes kirjutaja ja hetkeseisund on täiesti ärkvel olemine.

Vaatasin natuke uudiseid. Merkel ja Sarcozy saavutasid kokkuleppe hommikul kell 4. Ühegi inimese aju ei saa sellisel ajal enam normaalselt töötada kui ta pole just eelnevad kuud harjunud öötööd tegema. Mulle meenuvad meie poliitikud, kes nimetasid ennast krokodillide komisjoniks ja tegelesid ka öösiti eelarve kärpimisega, et hommikul ajakirjanikele teatada soodsatest arengutest.

Öösel töötamine on kõrgemalt tasustatud, seega oli poliitikutel motiiv seda oma uneajast teha. Samas näitab see ka teatavat sündmustel sabas sörkimist ja turgude poolt enda juhtida laskmist. See praegune otsus pole veel üksikasjadeni selge ja turud on tõusnud vaid kokkuleppele jõudmise teate peale. Ma arvan, et rõõmustamine jääb lühiajaliseks ja paari kuu pärast on vaja juba uusi kokkuleppeid.

Lõpetuseks meenutame Andrus Ansipit, kes väitis eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil kindla sõnaga, et EFSF-i mahtu ei suurendata.

Eesti seisukohtades on ühemõtteliselt kirjas see, et garantiimahu suurendamisega meie nõus ei ole, küll aga oleme nõus EFSFi võimekuse suurendamisega ehk siis finantsvõimenduse andmisega. Kui see idee toetust pälvib, siis ta pälvib ka Eesti toetuse, sest iseenesest suurema võimenduse andmine EFSFile on eurotsooni kui terviku stabiilsuse huvides ja loomulikult on see ka Eesti huvides. Aga ma olen päris veendunud selles, et kõigi liikmesriikide või valdava osa Euroopa Liidu liikmesriikide või eurotsooni liikmesriikide valmidus täiendavate garantiide andmiseks on praeguseks juba ammendunud ja ei maksa kellelgi kütta üles mingisuguseid kuulujutte sellest, kuidas meie 2 miljardilisest garantiist saab kohe 10 miljardiline garantii. Vastupidi, kui selle alalise stabiilsusmehhanismi, ESMi rakendamine õnnestub tuua ajas aasta võrra ettepoole, siis tähendab see seda, et kogu garantiimaht väheneb 2 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole Eesti jaoks.

http://www.valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid/46022/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-20-oktoober-2011

Kui te tunnete Leo Kunnast, kes kandideeris märtsis Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas, siis küsige temalt aruannete täitmisega viivitamise kohta. Ta on praegu loomas pretsedenti, kus üksikkandidaat on ainus, kes saab valimiste kulutustega seoses trahvida. Täpsemalt küll on asi tema poolt saadud reklaamile rahalise väärtuse andmata jätmises. Mina pole kursis, miks tal ei õnnestu saadud reklaami ja trükiseid rahalise numbriga mõõta aga see ei tohiks olla võimatu. Alati saab hinna võtta analoogsete teenuste järgi, küsida kasvõi hinnapakkumist samadest firmadest. Kui ta saigi need mitterahalise toetusena, siis niipalju võiks nende tegijatega veel suhelda, et saaks kulude aruandesse märkimiseks numbrid.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kirja katkend.

Ma ütleks isegi nii, et katsugu keegi sellest järelevalve komisjonist tõestada, et need numbrid ei olnud sellised, nagu ta need esitas. Praegusel juhul ongi probleem selles, et ta pole mingisugustki numbrit esitanud ja nüüd tahavad need Toompea ruumides tegutsevad järelevalvajad talle selle eest teha 320 eurot sunniraha Eesti Vabariigi eelarvesse (ülekandega Rahandusministeeriumi kontole). Ähvardavad veel selle juurde, et kui numbrid ei laekunud eelmiseks neljapäevaks, siis peab ta selle summa tasuma 27. oktoobriks (ehk tänaseks) või annavad selle kohtutäituritele menetleda.

Need vabakutselised on hullemad kui hundid, sest nende käitumises puudub seaduste järgimine. Olen ka varem kirjutanud, et ühel aastal oli 51% kohtutäituritest distsiplinaarkorras karistatud (tõestatud rikkumistega).

Ma loodan, et Leo Kunnas sai eelmiseks neljapäevaks neile ikkagi numbrid ära esitatud ja Eesti Vabariigi nimel ükski koer tema taskute sisu tühjendama ei tule.

Rootsi Raadio annab teada, teisipäeval jõudsid riiki tagasi Liibüa rünnakutes osalenud 5 JAG Gripen tüüpi hävitajat, kes olid NATO koosseisus korraldanud Gaddafi vastaseid rünnakuid juba alates aprillist. Lennukid startisid Sitsiiliast ja maandusid Lõuna-Rootsis Blekinge õhuväebaasis. Missiooniga oli seotud umbes 140 inimest aga ülejäänud naasevad laupäeval.