Arhiiv ‘Reformierakond ja IRL salaliikmed’ Teemas

Ilves kahjustab Eesti mainet

Teisipäev, november 8th, 2011

Seda kirjeldab Toomas Hendrik Ilvese õpingukaaslane Eesti presidenti.

When Estonia’s parliament re-elected him in August to a second five-year term, the currently unaligned 57-year-old president enjoyed the support not only of his old party, the governing centre-right Reform party, but also the conservative Union of Pro Patria and Res Publica, and the out-of-power Social Democratic party to which he once belonged./…/

His popularity results in part from the robustly healthy state of the Estonian economy through the global downturn – 8.8% GDP growth in the second quarter of this year – a function, Ilves says, of the prudent course the country has adhered to in recent years, trimming its spending and keeping a lid on borrowing. He also acknowledges the inevitable growth that accompanied transition to a market economy. “Like the rest of eastern Europe, there was no service sector at all to speak of under communism. You didn’t have restaurants. There was no choice. Basically, it was like you had State Haircut Facility Number 347. So that had to change.”/…/

He also secured the country’s entry into Nato and its recent admission to the eurozone, which has increased its standing in the west, and Ilves’ stature at home, as he pushed strongly for both in a country where neither was initially wildly popular. He has been a vigorous advocate for technology – it’s virtually impossible not to find free wireless access on my travels.

Allikas: http://www.guardian.co.uk/world/2011/nov/03/president-ilves-made-estonia

Selline artikkel ilmus Suurbritannia ühes suurimas “The Guardian” nimelises ajalehes 3. novembril. Välja on toodud suuremad eksimused. Väidetakse, et Toomas Hendrik Ilves kuulub võimul olevasse Reformierakonda aga tema poolt hääletasid ka opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, kuhu ta kunagi kuulus.

Ta tunnistab paratamatut majanduskasvu, mis saatis turumajandusele üleminekut. “Nagu ülejäänud Ida-Euroopas, polnud seal üldse teenindussektorit, millest võiks kommunismi puhul rääkida. Neil polnud restorane. Seal polnud valikut. Põhimõtteliselt, see oli nagu sul oleks olnud riiklik juuksuritöökoja rajatis number 347. Niisiis pidi see muutuma.”

Samuti kindlustas ta riigi pääsemise NATO-sse ja hiljutise vastuvõtmise eurotsooni, mis on tõstnud selle riigi positsioone läänes ja Ilvese vaimset suurust kodus kui ta surus tugevalt mõlemat riigis, kus kumbki neist polnud algselt populaarne. Ta oli raevukas tehnoloogia eestkõneleja ja nüüd on sisuliselt võimatu jääda ilma tasuta wifi-ta.

Vot nii kõva mees on THI. Tõi teenindussektori, NATO, € ja wifi!

Nutiaeg Vikerraadios ehk töötu Mart Nutt otsib tööd

Teisipäev, november 1st, 2011

Mart Nutt on vist töötu. Igatahes pole ma lugenud tema uuest töökohast pärast parlamendist välja jäämist ja nüüd on tal palju vaba aega Vikerraadio lõunastes saadetes arvamuste avaldamiseks.

Ma pole kunagi varem täheldanud Mart Nutti sedavõrd tihedalt Vikerraadio eetris rääkimas, et kahtlustan lausa tema tööle värbamist. Proovisin lausa interneti otsinguid aga ühtegi viidet sellele ma ei leidnud. Jääb üle oletus, et tegemist on kavalalt maskeeritud tööotsimise kuulutusega. Umbes sellisega, et võimalikud tööandjad kuulavad riigiraadiot ja mõtlevad “ohoo, sellist tarka meest on mul vaja” ja kutsuvad ta tööle.

Millal te viimati kuulsite ilma töökohata inimest eriti reformierakondliku ringhäälingu saates rääkimas või esinemas? Enamasti tuleb sealt kanalilt teateid, et töötute arv väheneb ja muud taolist ilustatud propagandat. Minul on isegi raske meenutada, mis aastal oli see üks Ringvaate saate, kus stuudiosse oli kutsutud noor töötu mees, kes rääkis oma uuest olukorrast ja ühtlasi jättis ka kontaktid juhuks kui keegi tahab teda nüüd palgata.

Mart Nutt on kõnelnud käesoleval aastal järgmistel teemadel Vikerraado “Uudis+” saates:

16. märts 2011 Mis toimub Bahreinis? Ajaloolane Mart Nutt selgitab. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2157

20. aprill 2011 Nigeerias puhkes pärast presidendivalimisi vägivald. Ajaloolane Mart Nutt vaatles valimisi kohapeal ning räägib neist ja Nigeeriast. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2278

3. august 2011 Egiptuses algab kohtuprotsess Hosni Mubaraki üle. Mida sellelt oodata ja mis võib riiki ees oodata, sellest räägime kell 13.30 Aafrika eksperdi Mart Nutiga. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2621

7. september 2011 Kui õudne on tegelikult Somaalia näljahäda? Aafrika ekspert Mart Nutt räägib lähemalt. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2722

20. oktoober 2011 Kell 13.10 räägime Mart Nutiga Keenia vägede võitlusest Al-Shabaabiga Somaalias. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2862

24. oktoober 2011 Mis saab edasi Liibüast, küsime ajaloolaselt Mart Nutilt. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2876

31. oktoober 2011 Süürias on rahutu. Kas uus araabia kevad? Küsime ajaloolase Mart Nuti käest. http://vikerraadio.err.ee/saade/uudispluss/2902

Seejuures on saate tegijateks olnud Mall Mälberg ja Lauri Hussar. Niipalju kui mäletan viimastest kordadest, siis küsitlejaks on olnud Mall. See on ilmselt kattevari, sest tegelik kutsuja on tõenäoliselt Lauri Hussar. Erapooletuse näitamiseks laseb ta siis oma kaastöötajal eetris küsimusi esitada.

Eraldi tuleks rõhutada seda fakti, et 8 viimase saatepäeva peale esines Mart Nutt 3 korda (20., 24. ja 31. oktoober). Seda on liiga tihedalt. Kahtlust tekitavalt tihedalt. Isegi parlamendist välja jäänuna on ta endiselt valitsusliitu kuuluva partei tuntumate poliitikute seas, kes ei tohiks olla eelistatud ligipääsuga avalikku meediasse.

Ma mõistan saate tegijate probleeme teemade ja esinejate leidmisel, sest kõik ei oska põnevalt rääkida või piisavalt hästi esineda aga see ei tohiks õigustada oma kindla esinejateringi tekkimist. Aarne Rannamäe oli ETV “Välisilma” saates see, kes eelistas IRL-i taustaga mehi esinema kutsuda: Mart Laar, Mart Nutt, Marko Mihkelson. Taoline erapooletus võib lühiajaliselt läbi minna aga seda saab tagantjärgi avastada ning kuulajaid-vaatajaid edaspidise manipulatsiooni ohu kohta teavitada.

Reformikas Andres Jaadla läheb kohtusse politsei otsust vaidlustama

Neljapäev, oktoober 20th, 2011

25. oktoobril kell 10 toimub Jõhvi kohtumaja 2. saalis istung: “4-11-1439 Andres Jaadla kaebus Ida Prefektuuri otsusele nr 2401, 10,000024 .” Magasime maha selle hetke kui korruptsioonis kahtlustatud reformikas pääses kohtuasjast ja sai vaid politsei (väärteo)otsuse, mille ta nüüd on vaidlustanud.

Kui ma eksisin ja Andres Jaadla protsessi on pärast käesoleva aasta aprilli meedias edasi kajastatud ja esineb infot ka pärast tema 23. mail toimunud istungit, siis oleksin tänulik sellele viitamise eest. Ma otsisin ja googeldasin aga ei leidnud ühtegi kohtus toimunud arutelude kajastamist või üleüldse, et Jaadlaga seoses oleks kohtust midagi ilmsiks tulnud.

Teatavasti Rakvere kohtumaja kohtunikud taandasid ennast selle asja arutamiselt, sest kes ikka tahaks oma linnapea vastu õigust mõista. Pealegi kui sama mehe erakonnakaaslane istub ka justiitsministeeriumis. See tõmbab sisuliselt karjäärile piduri peale. Nii leitigi ilmselt parem lahendus, et politsei tegi lihtsalt trahvi (otsuse).

Pätsi vaikiv kord on asendunud Ansipi mõttekontrolliga

Kolmapäev, oktoober 19th, 2011

Valitsuses kahtlejad on Eesti riigi vastased. Just see on viimase paari aasta jooksul meedias külvatud pilt. Eriti pärast Pronksiööd tähendas küsimusteta truuduse puudumine valitsuse vastu seda, et olid kohe Eesti riigi vastu. Kes pole Ansipi ja tema politsei koertega, on kogu Eesti vastane, näib olevat suhtumine.

Tõnis Saarts kirjeldas seda järgnevalt:

«Viimastel aastatel võtab minu meelest Eestis järjest enam maad hoiak, et kriitiline arvamuse avaldamine oleks justkui Eesti riigile ja tema mainele kahjulik. On pandud paika selged raamid, mis on “õige ja eestimeelne mõtlemine” ja mis ei ole,»

http://www.postimees.ee/603122/saarts-kriitilist-motlemist-peetakse-eestis-riigile-kahjulikuks/

See on mõttekontroll ühiskonna üle. Igas inimeses sisemise tsensori tekitamine. Selle järel polegi vaja välist tsensuuri ja võib ka Politsei- ja Piirivalveametist ametnikke vallandada. Näiteks 2009. aastal maksti koondatud ametnikele hüvitust 843 tuhat eurot ehk 13,18 miljonit krooni.

Mind on viimasel ajal hakanud vaevama kommunistide küsimus. Nimelt minule teadaolevalt toimus EKP keelustamine, mitte partei likvideerimine liikmete poolt. See tähendab, et juriidiliselt võttes ei ole Siim Kallas ega Andrus Ansip või tuhanded muud inimesed sealt välja astumiseks ka avaldust kirjutanud. See tähendab, et meie peaminister ja Euroopa Liidu volinik on endiselt EKP liikmed. Vastik mõelda aga tõenäoliselt võimalik.

Vihkamisleht annab teada, et partei lemmiksport on väljaheide

Laupäev, oktoober 8th, 2011

Mina pole filoloog ega keeletoimetaja aga vähemalt loen tekste mõttega, et leida sealt kahemõttelisi või eksitavaid sõnakasutusi. Ilmselt seda ei tehtud (või äkki tehti nimme) Pärnu Postimehes kui pandi vahepealkirjaks: Keskerakonna lemmikspordiala on väljaheide. Või kirjutas Mart Viisitamm selle oma artiklisse, see pole siinkohal oluline, sest ajaleht vastutab ilmunud teksti korrektsuse eest.

Pärnu Postimees annab teada, et spordis eksisteerib väljaheide. Huvitav, mina teadsin, et on väljavise või sissevise ja näiteks kettaheide. Ilmselt vihkamine teeb pimedaks.

Pärnu Postimees annab teada, et spordis eksisteerib väljaheide. Huvitav, mina teadsin, et on väljavise või sissevise ja näiteks kettaheide. Ilmselt vihkamine teeb pimedaks.

Ma ei hakanud isegi mitte sõnaraamatusse vaatama, sest tean niigi: spordis ei ole väljaheite nimelist tegevust. Sõna heide küll kasutatakse aga väljakult või platsilt millegi välja viskamine on ikkagi väljavise. Kui Pärnu Postimees oleks täpne olnud ja kirjutanud “Keskerakonna lemmiksport on väljavise,” siis ma oleksin tunnustanud nende teravmeelselt tabavat sõnakasutust. Antud juhul on tegemist labasusega.

Tähelepanu pöörasin sellele just põhjusel, et minu muljete järgi on Pärnu Postimees sallimatu keskerakondlaste suhtes. Ilmselt itsitasid veel selle ilmumise järel, et “küll me ikka kirjutasime hästi.”