Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Rootsi Raadio andis teada firma Semper väikelastele mõeldud toodete müügilt ärakorjamisest, sest mitme toote partiist leiti jälgi vähki tekitavale mürgile. Firma kõneisik teatas, et leitud kogused olid vaid “jäljed” ning allpool ohtlikuks peetavat normi aga toidu ohutuse eest vastutavate ametnike meelest pole ühe kõige mürgisema aflatoksiini  (vähki tekitava) ühendi puhul olemas “ohutut piiri.”

Toodete tagasi kutsumisest teatades rääkis firma Semper vaid toidust leitud hallitusest ega ei maininud mürgise ühendi leidmist.

The fruit bars concerned are Småfolk fruity stix bananas and dates and Småfolk oat stix apple and raspberry.

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2054&artikel=4788617

Ohtlikuks osutunud tooted on Småfolk banaanid, datlid, õunad ja vaarikad.

Tegemist tundub olevat loodusest pärineva mürgiga, mille allikaks on teatud hallituse liigid, mis teatud tingimuste korral võivad saastada nii põllukultuure kui ka loomade söödaks kasutatavaid taimi http://en.wikipedia.org/wiki/Aflatoxin Kehasse jõudnud mürk kahjustab maksa. Pärast selle lugemist tunduvad kuumutatud toidud kuidagi ohutumad kui pähklid, päevalille seemned või müsli.

Toidutööstuse juures on kõige olulisem küsimus, et kas mürgise toidu avastamine (pestitsiid iiri sealihas, plastik Hiina piimapulbris, jne) näitab tõhusamat kontrolli ja selle tõttu paremat toitu või hoopiski toidu muutumist lihtsalt kaubaks, kus tootja-müüja pole huvitatud lõpptarbija saatusest. Kui noor inimene sureb maksavähki, siis ilmselt oleks väga raske tõestada mingi kindla toiduaine kaudu mürgituse saamist. See teebki asja keeruliseks, et väikeste müüdavate koguste kaudu mürgitamine ilmneb alles kunagi tulevikus. Mis viib minu varasema käitumisreeglini, et osta ja süüa tasub ainult seda toitu, mille koostisest saab ka silmaga peale vaadates aru. Kui see on lihtsalt umbmäärase olekuga toit, siis parem jätta ostmata.

Meie riigis on kõik vaba, isegi tarbija petmine. Võtame näiteks poes müüdavad vorsti ja viineri sarnased võltstooted, mis ürinevad sarnaneda kunagiste liharikkamate toodetega aga tegelikult on nad pigem lihamaitselised tärklisetooted.

Mul ei ole midagi lihamassi kasutamise vastu toidutööstuse poolt, sest tapetud loomad ei koosne ainult puhtast ja isuäratavast lihast (mida tegelikult on väiksem osa) ning ka ülejäänud osad tuleb ära kasutada. Küll aga olen selle vastu, et taolised vähemväärtuslikud ained konkureerivad turul võrdselt kvaliteetsema lihaga tehtud toodetega. Tänapäeva tarbija ostab hinda ja ei ole raske oletada, kumma kasuks tema valik langeb.

Miks siis meie ühiskonnas on soositud võltstoodete valmistamine, mis jätavad tarbijale mulje vorstist ja viinerist, kuigi tegelikult on seal liha osa vähemus, mis pealegi võib olla töötlemisel eemaldatud lihajäägid ehk mitte “vana hea” liha? Esimene vastus on kindlasti kapitalism ja mentaliteet turu kõikvõimsusest. Teine vastus võiks olla täpsustav, et meie kultuuriruumis on kõik tarbijad üksikvõitlejad ehk nad ei ole ühinenud ja seetõttu saavad toidutööstused nendele pakkuda järjest madalama kvaliteediga tooteid, mida nimetatakse nende endiste nimedega. Ausam oleks öelda, et tänapäeva vorst ei ole enam sama mis oli see 15-20 aastat tagasi ja sellel peaks olema ka mingi teine nimetus. See võimaldaks tarbijal eristada turul ehtsaid tooteid ja võltstooteid, mida valmistatakse kunagiste toodete koopiatena aga mis ei ole enam need tooted.

Teen ettepaneku kõigile lihatoodetele, milles liha sisaldus on väiksem kui 50 protsenti, nime ette panna eesliide “koopia”. Näiteks siis koopiavorst, koopiaviiner või midagi kolmandat. Kaalusin ka variante eesliitest “tehis” või “järgitehtud” aga need ei tundunud suupärastena.

Minu eelnevad mõtted oli reageering Talleggi äridirektori arvamusele “Lihamas ei ole kräpp, lihamass on ka liha“, et “mehhaaniliselt eraldatud lihamass” on tegelikult ka liha. Ei ole ju, see on lihamass ja nii tuleks ka pakendile kirja panna.

Praeguseks on Saksamaalt alguse saanud kolibakteri rüüsteretk inimkonna vastu nõudnud 18 inimese elu ja umbes 1700 on haigestunud. Näpuga osutatakse ühele Lüübeki restoranile, milles olevat käinud kakskümmend haigestunud inimest. Heaküll, käisid ja jäid haigeks aga kuidas see levis rohkem kui 1650 inimeseni?

Mina kahtlustan, et tegemist on bioloogilise relva kasutamisega. Äkki isegi Talebani pooldajate korraldatud kättemaksuga, et Saksamaa osaleb Afganistani okupeerimisel (nad on seal vist kaotanud umbes 50 sõdurit).

Samuti on meediast jäänud meelde, et bakteri vastu antibiootikumidega ei saa kui need on juba kord inimese organismi jõudnud. Jääb üle ainult ennetamine läbi korralikult toidu kuumutamise (keetmine, praadimine) ja käte pesemise.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tegemist on varem tundmatu tüvega. Muidugi võib olla, et see väike bakter ei jäänud lihtsalt teadlastele varem katseklaasis ette, sest taolisi väikseid eluvorme on kordades rohkem kui inimtööjõudu nende uurimiseks. Samas võib olla ka seagripi sarnaselt, et tegemist oli teadlaste võimaliku osalusega, nagu kahtlustati Mehhikos haiguse puhkemisel ühes farmis juhtunud sündmusi. Ilmselt ei mäleta enam paljud, kuidas 2009. aasta kevadel hakkas ülesse kerima uus paanika, et tuleb seagripp, mis on ülimalt nakkav ja inimesi tappev gripivorm ja soovitati ennast vaktsineerida. Muidugi teenis meditsiinitööstus selle pealt korraliku kasumi, vähemalt 2 miljardit (2 000 000 000) eurot.

Olengi mõelnud, et miks nüüd ravimitööstus ei teata, et „Tamiflu“ (asendatud mõne teise nimega) aitab selle kolibakteri saamise vastu. Ah, õigus küll, oli juttu, et bakterite vastu ei vaktsineerita aga nad oleksid ikkagi võinud proovida seda üldsusele maha müüa. Äkki oleksime isegi nii ajupestud olnud ja seda ostnud. Näiteks mäletan ühes oma blogis robotite postitatud spämmi, et “tamiflu koertele ja tamiflu kassidele”, mis ilmselt oli mõeldud ogaratele loomaomanikele, kes äkki oleksid ka oma lemmiklooma lasnud vaktsineerida, sest nad armastavad neid ega soovi nende haigestumist gripp. Tarbimisühiskond on juba jõudnud selleni, et mõned on unustanud bioloogia algtõed, et haigused on liigi põhised ja inimese-koera haigused on erinevad ega kandu lemmikloomalt peremehele või vastupidi ning LOODAVAD tekitada nõudlust tühjalt kohalt. Näiteks pakkudes turul gripivaktsiini lemmikloomadele koertele ja kassidele. Aga puurilinnud? Ja kalad? Ärge neid ära unustage ja äkki annab lindudele müüa gripi vastaseid maske.

Muidugi võib ka olla, et 2010. aastal USA meditsiinitööstuses toimunud 50 000 töökoha koondamine on oma jälje jätnud. Nende inimeste töö ei saanud mitte otsa, vaid nende töökohad liikusid arengumaadesse, ennekõike Hiinasse, sest seal on odavam töökohti pidada.

Tänaseks on Saksamaa võimud ametlikult teatanud, et praeguseni 17 inimese elu ja rohkem kui 1500 haigeks teinud haiguspuhang ei saanud algust Hispaaniast pärinevatest kurkidest, tomatist või lehtsalatist. Tapva nakkusega toidu saastumise koht pole endiselt teada.

Muidugi teatasid riigid esimese reaktsioonina, et tarbija ostku ainult kodumaist ja need Hispaania tooted on kahtlase päritoluga. Ma kuulsin soomlaste televisioonis väidet, et “ilmselt saastusid kurgid bakteritega pärast kanalisatsioonist pärineva veega kastmist, sest neil seal Lõuna-Hispaanias on ju vett vähe.” Samuti sain teada, et suurem osa Soomes müüdavatest kurkidest ongi tõepoolest nende enda maal kasvatatud. Huvitav küll, mis nipiga õnnestub neil meist märksa põhjapool asudes ka päikseküllaste riikide konkurentsi trotsida.

Hispaania tootjad on hinnanguliselt saanud kahju 200 miljonit eurot. Need on ilmselt otsesed kahjud müümata jäänud toodangust. Hoopis suurem on aga riigi ja tootjate mainele tekitatud kahju. Mitmed eelnevad päevad järjest räägiti ju ainult Hispaaniast kui saastunud kurkide, tomatite ja lehtsalatite eksportijast. Isegi Eesti televisioonis manitseti, et peske juur- ja puuvilju enne söömist, Hispaania omad jätke parem ostmata. Mis sellest, et meil pole ühtegi juhtumit, väriseme ja kardame ka sakslastega koos. Muidugi oli asjakohane soovitus hügieeni meeles pidada aga tegelikult pole ju teada, millisel viisil need toiduained saastusid kui need üldse olidki lähtekohaks. Eriti põnev on Saksamaa põllumajandusministri selgitav jutt:

“Hundreds of tests have been done and the responsible agencies… have determined that most of the patients who have been sickened ate cucumbers, tomatoes and leaf lettuce and primarily in northern Germany,” German Agriculture Minister Ilse Aigner said.

Tõlge: “Võeti sadu proove ja vastutavad agentuurid… on teinud kindlaks, et ENAMIK haigeks jäänud patsiente sõid kurki, tomatit ja lehtsalatit ning PEAMISELT Põhja-Saksamaal,” ültes Saksamaa põllumajandusminister Ilse Aigner

Allikas:

http://www.bbc.co.uk/go/rss/int/news/-/news/world-europe-13613487

Kas panite tähele sõnu enamik ja peamiselt? Minu jaoks oleks kindel seos olnud vaid siis kui KÕIK haiged tarvitasid neid. Niipalju kui ma aru saan, siis tegemist ei ole aevastamise või õhu kaudu leviva viirusega ja seda antakse edasi kontakti või saastunud toiduga. Äkki peaks hoopiski uurima mõne piimatoote tarvitamist ja selguks, et hoopis see oli põhjustajaks? Ma küll ei tea aga oletan, et nimetatud kurk, tomat ja lehtsalat on nende toidulaual sama sagedased kui meil leib ja kartul. Piim või liha tunduvad mulle palju tõenäolisemate allikatena, sest meenutame kasvõi veiste hullulehma tõbe, Iirimaa dioksiiniga saastunud sealiha või Läänemere saastunud kalu(samuti dioksiin). Muidugi ei saa meenutamata jätta ka puu- ning juurviljades esinevat mürgiste jääkide leidumise võimalust aga enamasti taimede kaudu haigused inimesele ei levi. Meile on ohtlikud ikka lindude ja loomadega seonduvad haigused, viimaste aastate paanikatest SARS (H5N1),  linnugripp ja seagripp (H1N1).

12. mai BBC annab teada Euroopa Komisjoni kavast reformida ühenduse kalatööstust ja anda edaspidi kalalaevale garanteeritud püügiõigus vähemalt 15 aastaks. Kava tuleb arutusele juulis ja võib jõustuda 2013. aastal.

http://www.bbc.co.uk/go/rss/int/news/-/news/

science-environment-13361822

Ühine kalanduspoliitika on 28 aastat vana ja kavandatud hoidma püügi jätkusuutlikes piirides aga sageli on seda kritiseeritud vastupidise tegemises. Peamine reformi siht on raisku mineva kala vähendamine, sest praegu läheb pool püügist merre tagasi kas ületatud kvoodi või alamõõdulise saagi tõttu. Ükski kalamees ei saa öelda, et ta püüab vaid seda ühte kalaliiki ja teised jätab püüdmata. Kui erinevad liigid sattuvad koos ühte võrku, siis praegu lõpetatakse püük esimese liigi kvoodini jõudmisel. Ülejääk ja soovimatud kalaliigid visatakse merre tagasi. Ettepaneku järgi tuleks kalameestel kogu saak kaldale tuua ja kvooti mitte puudutavat kala enam merre tagasi ei lastaks.

Kaptenid saaksid rahvuslikust kvoodist omale osa, mille ulatuses nende laev tohib püüda ja mida nad saavad ka teistele üle anda ning mille kehtivus on 15 aastat. Sisuliselt siis litsents teatud hulga tonni kala püüdmiseks.  Üle 12 meetri pikkustele alustele tahetakse see teha kohustuslikuks. Kolme aasta tagune uuring küll näitas, et individuaalsed püügikvoodid vähendasid poole võrra kalade populatsiooni kokkukukkumise riski aga sellel on ka sotsiaalselt soovimatuid tagajärgi. Litsentsid võivad vähendada kalurite tööhõivet, sest need sattuvad väiksema arvu operaatorite kätte.