Aasta tagasi püstitas Dow Jones rekordeid. Neljapäeval aga toimus seitsmes päev langust järjest. Ma ei mäleta, millisel kuupäeval toimus 777 punktine langus, kuid seekord jõuti 630 punktise päeva languse ja 8400 punkti kanti. Viimase nädalaga on haihtunud 2500 punkti. Tipust alates aga kolmandik! Mäletan seda paanikat kui 777 punktine langus tõi indeksi 10500 peale. Fed pakkus siis 700 miljardit dollarit pankadele kergendust. Bush võttis kriisi teemal teles sõna. Täna oli EPLis pealkiri, et USA võlakoormust näitaval tablool said numbrite suurusjärgu kohad otsa. Ma ei riski isegi pakkuda, millistes triljonite (12 nulli ja rohkem) suurusjärkudes nüüd arvestus toimub. Igatahes Bushi ajastu läheb ajalukku totaalse finantskriisina.
Täna kuulsin õhtu jooksul kaks korda juttu, et mis saab kui riik läheb pankrotti. Jutt on siis Islandist ja tema pangandusest. Esimesena kuulsin seda arutelu Kalev Sport uudistest ja teist korda TV3 pealt Ekspressi saatest (Indrek Neivelti ja Meelis Atoneni arutelus).
Aeg on juba hiline ja hommikul teen täpsustava kokkuvõtte.
PS. ärge uskuge jutte hoiuste garanteeritud säilimisest või tagatisfondist. Aastal 2002 toimus Argentiinas sarnane riiklik pankrott ja tookord riigistati Correlito nimelise terroriteo abil riigi poolt inimeste valuutahoiused. Iga hoiuse dollar konverteeriti kohalikeks peesodeks ja maksti inimestele välja kursiga vaid 5 senti. IMFi surve alla sattunud riik konfiskeeris 95 protsenti inimeste hoiustatud valuutast.
Mäletate veel Andrus Ansipi kui võimaliku tulnuka küsimust? Sci-fi seriaalis Stargate on vähemalt 2 osa, kus robotil esines robotiks olemise eitus ehk ta oli veendunud oma inimsuses. Leidsin blogidest, et Ansipina esinev isik pole kursis Eesti eluga. Vaid kosmilist päritolu eluvorm võiks elada teadmatuses Eesti olukorrast. Kanda roosasid prille kui soovite.
Küsimuse, kas Ansip on tulnukas, esitas teatavasti ERRi “Erisaade” reporter valitsuse pressikonverentsil möödunud neljapäeval. Nädal hiljem on teema unustatud. Ma ei mäleta, et peaminister oleks hiljem mõnel teisel teemal AK uudistesse jõudnud.
Kuid vaatame mida kirjutasid blogijad:
Kirjatsura, kes tavaelus peab ajakirjaniku ametit:
Nädalajagu tagasi esines Ansip Äriplaani konverentsil ettevõtjatele. Ta rääkis, kui hästi läheb Eesti majandusel. See kasvab, palgad kasvavad, eksport õitseb. No kõik on kõige paremas korras. Juurde näitas mitmesuguseid tulbaridasid. Saalisistujad olid hämmeldunud. Nendel nagu ei kasva. Käibed siis, ja kasumid ka mitte. Et kust see Ansipi majanduski peaks kasvama?!
Igal juhul võttis ettevõtja Jüri Käo asja kokku mälu järgi umbes nii: “Imelik, meie saadame iga kuu oma näitajaid statistikaametile, kuid peaministrini need millegipärast ei jõua. Ansipi näidatud kevadised andmed on tänaseks täielik ajalugu ja võib rahulikult unustada. Miski pole enam nii nagu peaminister rääkis.”
Minu vastas seisis mees, kelle klaasistunud silmad ei liikunud intervjuu jooksul vist kordagi paigast. Suu küll liikus, aga mulle tundus, et mõte nende tühjade silmade taga mitte. Ja suu edastas sõna-sõnalt neid samu teese, mis juba enne lavalt olin kuulnud.
Jüri Käo arvas pärast Ansipi esinemist, et talle tundus, nagu oleks esinema tulnud mõne teise riigi peaminister, kes juhib ühte neist riikidest, kes kuuluvad Euroopa viie rikkama riigi hulka. Ka mina ei saa aru, kuidas on nii, et ettevõtjad räägivad mulle ühte juttu, aga peaminister midagi sellist, mis käib risti vastu? Kellel siis õigus on?
Mulle tundub, et sellele totakale küsimusele androidiks olemise kohta vastamisega, mängis Ansip kaasa meedias ühe skandaali summutamise mängu teise skandaaliga(android). Kas mäletate, kuidas ta kärkis PBK kaameramehe kallal ja käskis tollel koos reporteriga pressikonverentsilt lahkuda? Seekord aga nägime heameelest muhelevat ja naeratavat Ansipit. Umbes sellise ilmega nagu Juhan Parts kui sai kassipoja Stenbocki majja.
Neljapäeval (2. oktoobril) toimus pressikas ja seal esitas ERRi inimene selle küsimuse. Neljapäevases Ekspressis oli lugu kuidas reformierakondlane Rahumägi esitas valeandmeid valimiskulude kohta. Suurusjärgus 400 tuhat. Samal päeval oli skandaal reformierakondlasest kooli direktoriga, kes suutis ühe päeva jooksul 2 korda vahele jääda. Nüüd meenutage, kas kuulsite neist kahest teemast õhtustes teleuudises. Ei kuulnud ju? Loomulikult, sest kõik rääkisid Ansipi ebamaise päritolu võimalikkusest.
Eelnev oli üks võimalik selgitus selliste küsimuste jõudmisest pressikonverentsile. ERRi juht on ju Reformierakonna juhatusse kuulunud Allikma. See oli kommentaar TV3 uudiste toimetaja Sven Soiver blogile.
Järgneva pildi tegin 20. septembril 2008 Tallinnas Harjumäe. Pange tähele, et nii Andrus Ansipi kui Mart Laari pea kohale on jäänud EÜSi lipp. Ometigi tunduvad mõlemad mehed oma ideoloogias ja filosoofias kiikavat rohkem üle Atlandi ookeani ja täitvat kapitalistide üleskutset: raha pühendab abinõu. Siiski on Ansipil veel palju teed käia, sest temale pole miljonilisi Juuda preemiaid makstud. Samuti on veel Eestis tööpuudu 14 protsendini viimata nagu see oli 2001. suvel Mart Laari peaministriks oleku ajal. Ometigi suutis Reformierakond vaid aastaga maha mängida Eesti majandusedu ja muuta selle languseks.
Android on inimkujuline robot - tehisintellekt. Andrus Ansip seda kuuldavasti ei ole. Sellest on kahju, muidu oleksin jäädvustanud esimese tulnuka planeedil Maa. Foto Virgo Kruve
Kurvalt kõnnivad nii Mart Laar kui Andrus Ansip. Eesti olukord ei anna rõõmustamises põhjust. Samuti on üsna kindel märk valitsuse kukkuma hakkamisest see kui ministreid hakatakse teleuudistes järjest vähem näitama. Ma mäletan teleuudistest vaid Ansipit, Padarit, Partsi, Langi. Aga kus on Maripuu, Tamkivi, Jänes, Pihl, Kiisler, Palo ja Seeder? Loodetavasti ikka veel elus, sest riiklikest matustest pole ka midagi nagu kuulda olnud.
Lõpetuseks ka video, kus rahvusringhääling peab vajalikuks kinnitada: Android Ansip ei juhi Eestit. Raamatus “Jah, härra minister” oli umbes selline Jim Hackeri tsitaat, et kõike mida on ametlikult eitatud, võib uskuda ja tõeks pidada. Vähemalt tema ei uskunud kuulujutte ennem kui need olid ametlikult ümber lükatud.
Kätte on jõudnud ostukampaaniate aeg. Sellest teavitavad linnas ülesse tõmmatud reklaamid. Kaubamaja on enda hoonele aga tõmmanud möödunud aasta reklaami, millel näha kokkuvoltimise jäljed. Kas olukord on nii hull, et aetakse läbi vanade reklaamidega? Teisest küljest võiks seda reklaamide korduvkasutust ka tervitada ja pidada looduslähedaseks käitumiseks. Kuid igatahes tuleb selliseid PVC reklaame ladustada rulli keeratuna, sest need volitmise jäljed on ikka ilmselgelt näha.
Osturalli möödunud aastast pärinev plagu millel näha voltmise jäljed. Foto Virgo Kruve
Kuidagi imelik tundub aga korduvalt kasutatava reklaampinna peal kasutada odavat pvc kangast. Tavaliseks muutunud kampaania tunnusmaterjali võiks teha natukenegi kestvama materjali peale.
