Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Järgnev postitus ei räägi mitte niivõrd Tuuli Roosmaast või junnist vaid sellest, kuidas väljamõeldist esitletakse televisioonis tõeloo pähe. Ütlen ka ära, et kõigi osalejate nimed on muudetud ja junnid on väljamõeldud.

Mul ei ole õnnestunud näha mitte ühtegi Tuuli Roosmaa Saladuste nimelist saadet peale selle reklaamide, sest tõenäoliselt te teate praeguseks minu arvamust Kanal 2 Reporterist. Tuletan siis igaks juhuks meelde, et selle kanali saadete vaatamine on mulle nagu peldikus (kultuurselt väljendades wc-s) hädal käimine ehk siis paha on vaadata ja haiseb kah veel. Igatahes oli vist viimases saates juhtum ühe põikpäise junniga, mis keeldus veega alla minemast. Anu Saagimi toimetatav portaal kirjutas (28.10.2008) sellest viitega ühele youtube reklaamile, kus on üsna analoogne sündmuskäik. Pole vaja olla eriline mõttehiiglane, et pidada seda tõestuseks klišeeks saanud reklaami kohandamisest Eesti konteksti ja sellest siis “Saladuste” episoodi valmistamiseks. Kindlasti on Tuuli rahul, sest kommentaaride järgi olid näitlejate tööd isegi paremad kui selles algses reklaamis ja telekanali ekraanil oli 20-30 minuti jagu tegevust sisustatud. Eesti juhtum võis saate tegijateni jõuda ka hoopis Perekooli foorumist (22. oktoobrist), millele viitab Reena oma blogis.

Minu jaoks on peamine vastamist vajav küsimus, “kas televisioon imiteerib elu või imiteerib elu televisiooni?” Selle mõttevälgatuse leidsin Toompealt Stenbocki maja vahetust lähedusest seinale soditud graffitina.

Graffiti Stenbock´i maja juures, Tallinnas Toompeal (oktoober 2008). Foto Virgo Kruve

Selle pildi järgi võiks ka parafraseerida, kas poliitika mõjutab elu või mõjutab elu poliitikat(otsuseid)? Millegi pärast mulle tundub, et poliitika Ansipi isikus püüab pigem mõjutada elu ja väita, et endiselt läheb kõik hästi ja midagi pole halvasti.

Eile viitasid mitmed blogid ja isegi TV3 uuele interneti hitile: arvutimäng Aktsiisi Ansipiga peaosas. Mis seal salata, proovisin ka ise üsna mitu korda. Parimate mängijate esikümme oli 330 ringis, kuhu mina muidugi oma 230 punktiga ei jõudnud. Sain muidugi Larkost ettepoole aga auhinnaks pakutav “digitaalses vormis Riiklik Aukiri” pole ka teab mis ihaldusväärne asi. Igatahes suutsin parimas sõidus: sulgeda 25 postkontorit, tõsta 23 protsenti makse, eemaldada 13 pronksmeest ja püstitada 6 maitsetuse monumenti. Heaks tulemuseks loen vaid 4 koolilapse toidu, 4 maakonna bussiliini sulgemise ja vaid 2 lapsetoetuse alla ajamist. Kuigi poliitiliselt vaimukas ja hästi teostatud, pean ma siiski noorte jaoks ebasoovitavaks propageerida autoga asjadest üle rallimist. Selline rullnoka mentaliteet on omasem Ken-Martti Vaherile ja IRLi poliitikutele. Alles hiljuti olid koolides tulirelvadest tulistamised, mille sarnaseid veel 15 aastat tagasi ei toimunud aga tulid käsikäes nende arvutis inimeste mõrvamise mängudega. Meenub ka mingi Läti lasteaia lastele tehtud mäng, kus mudilastele õpetati mõrvamist. Tahan väita, et negatiivsete asjadega propageerimisega arvutimängud hakkava mingil hetkel kujundama inimeste käitumist tavaelus. Mõnede jaoks kaob piir virtuaalse surma-igikestva elu vahel ja neist saavad mõrtsukad.

www.juhinaguansip.eu

[polldaddy poll=1054979]

Üldiselt juhin tähelepanu korraldaja reeglitele:

5. Mängus registreerimisega annab osaleja Korraldajale õiguse kasutada oma e-posti aadressiteadeteks, ilma täiendava hüvitiseta.

Sellest järeldub, et digitaalses vormis Riiklik Aukiri on kõigest konks, mille abil hakkate hiljem oma postkastist sõnumeid puhastama. Heal juhul on need ainult Korraldajalt, halvemal juhul ka teistelt. Olen nimelt ise hädas krediidiinfo.ee koostatud andmebaasi sattunud aadressiga, mille koostaja lausa müüb seda huvilistele. Nii saangi pakkumisi alates tööohutuse koolitustest, www.fak.ee ajukääbikutest kuni ostukeskuste ja mõisateni, kes kõik tahavad mulle midagi müüa. Valik saadud pakkumistest on aadressil www.veebimees.info. Kõige kummalisem späm, mille olen siiani saanud oli vormistatud kui lõikeketaste müügipakkumine, seejuures hulgikogustele (<10 tk).

Juhtusin eile Aarne blogist lugema arvestust televisioonis filmide kärpimise ja reklaamide teemadel. Mõõtsin siis eile õhtul 6 tunni jooksul näidatud Kanal 2 reklaamide pikkuse sekundi pealt ära ja sain 1 tund 23 minutit ja 19 sekundit. See on 23,1 protsenti. Üldistatult siis ligi veerand ajast. Vaatlesin ajaperioodi kell 20:00 kuni 2:00. Mõistan, et ühe õhtu järgi ei saa teha põhjapanevaid järeldusi. Samuti polnud valitud aeg kõige aktiivsem ehk reklaami suurem protsent oleks võinud olla “meelelahutusliku” tunni ajal kell 19. Reklaamide aega on arvestatud sekundilise täpsusega alates saate või filmi katkestamisest ja see sisaldab ka tutvustusi teistele kavas olevatele saadetele. Vaataja seisukohalt pole need vist väga erinevad.

Pean vajalikuks rõhutada, et antud ajaperioodil ehk 6 tunni jooksul ma ei vaadanud telekat ega kulutanud oma elust 6 tundi mingi statistika tegemiseks. Kasutasin võimalust see aeg salvestada dvd salvestajas ja hiljem lihtsalt kiirkerimisega tuvastasin reklaamikohad ning lõikasin jupid välja. Koos praeguse postitusega kulub mul selleks kokku tõenäoliselt tund või enam kuid see on hästi kulutatud aeg, sest demonstreerib teleka ees saadete jälgimise mõttetust.

Mõistlikum on soetada endale salvestamise seadmed ja panna aparaat enda eest saatekavas toodud huvitavaid saateid jäädvustama kui ennast “aheldada” selle ajupesula külge. Esiteks annab see võimaluse olla omaenda aja peremees: sa ei sõltu reklaamipausidest, võid õhtu veeta nii kuidas tahad ja võid järgmisel päeval rahulikult saate või filmi üle vaadata ning reklaamikohad kiirkerimisega läbida. Teiseks annab salvestaja võimaluse huvitavamaid asju ka edaspidiseks säilitada. Muidu on teleka vaatamine selline ühest kõrvast sisse ja teisest välja rämpsinfo läbi laskmine. Nüüd aga on võimalus “vähesed pärlid” välja sorteerida.

Mõneti elame veel õnnelikul ajal, sest varjatud reklaam ehk tooteasetus (ingl. product placement) pole Eesti telejaamadesse jõudnud. Neid omasaateid on lihtsalt liiga vähe ja subjektiivse arvamuse järgi moodustavad kavast suure enamus valmiskujul sisse ostetud seriaalid ja filmid.

Statistikat tegemise ajal näidati kavas(kaks filmi tekitasi 1990-ndate nostalgiat):

20:00 Krimi
20:30 Teadmata kadunud: Mis tulekul
21:30 Mängufilm: Jälitajad (U.S. Marshals, USA 1998)
00:00 Kaks ja pool meest: Juhhei, songaeksam
00:30 Kurjuse kannul: Sarmikas kurjus
01:25 Tuvikesed: Keegliõhtu
01:55 Lindprii: Narkotehing

Reklaamide statistika

Reklaami algusaeg / kestvus minutites
20:12 00:07,44
20:31 00:00,10
20:47 00:07,29
21:09 00:09,32
21:29 00:00,36
22:09 00:08,27
22:49 00:07,32
23:12 00:09,05
23:36 00:07,37
00:01 00:00,16
00:12 00:09,21
00:44 00:08,08
01:11 00:05,00
01:38 00:04,22

[polldaddy poll=1054975]

Järelduseks võrdleme normaalse inimese ja päevas üle 2 tunni telekat vaatava inimese aju. Loodetavasti teate, et mida siledam on aju, seda väiksemate võimetega on selle omanik. Vasakul siis normaalne aju ja paremel telekaga läbi põletatud organ.

Foto www.judiciaryreport.com

Kui keegi arvab, et ETV-s ei ole reklaami, siis ta peaks küll oma siniseid tablette (Matrixi vihje!) õnnelikult edasi võtma. Näiteks spordiülekannete ees, keskel ja järel on reklaam. Lisaks on seriaali “Tuulepealne maa” 10 sekundiline reklaam ajalehele Postimees. Ikkagi Margus Allikma on ju endine reformierakondlane ja Tartu ajalehte tuleb toetada.