Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Pealkirja esimene fraas oli mõned aastad tagasi üsna sage hüüatus ühe praeguse riigikogulase kõnepruugis. See tähendas enamasti ebameeldivat üllatumist. Mul tuli see meelde Postimehe ja Pärnu Postimehe lugemise peale. Käib ilge madistamine, et Eesti suvepealinn ikka pärnu pori sisse ära peksta.

See on muidugi halb, et vaid 2 aastat pärast Pärnu tunnuslause väljamõtlemist läks loojakarja ka sellega hakkama saanud reklaamifirma Droom. Kuid kes oleks suutnud ette näha seda 2007. kevadist Reformierakonna edu ja aprilli mahedatel öödel korraldatud võidupidu, mis pool Tallinna südalinnast segi peksis. Tuleb välja, et alati kui on valitsuses Res Publica või mõni tema mutant ja Reformierakond, hakkab politseiniku kumminui rahva turjal tantsima. 2005 septembris said nuuti selga ja gaasi näkku eestlased Lihulas ja 2007. aprillis muukeelsed kodanikud, kes said Tallinna sadama terminalis ka näopeksu.

Kuid neil kõigil eelnevalt kirjeldatud sündmustel polnud mingit kohaliku tasandi tähtsust, et Pärnus peaks hakkama madistama. Ainus põhjus, miks Postimees ja tema kohalik mutant Pärnu Postimees järjekindlalt kohaliku linnavõimu kallal näopeksu harrastavad ongi tõsiasi, et juhtide hulka ei kuulu Res Publica “murrame läbi/maha” idee kandjad ja vaid 11 kuud on neil aega oma paremuse näitamiseks. Sellest tulenevalt ilmuvadki produtsendi Teet Roossaare kirjatükid. Tema ainus motiiv on loetavuse hoidmine ja pärnakatest lugejad on tegelikult ainult ärapanemisest huvitatud. Neil pole vahet, kes linna juhib, sest oma olukorras on alati lihtsam teisi süüdistada. Pärnu probleemid saavad alguse sellest, et sinna pole kunagi levinud ükski välismaine telejaam! See on nende maailma tajumise jätnud väga kitsaks, maailma keskpunktiks aga peetakse Rüütli tänavat.

pilt aadressilt http://www.postimees.ee/?id=50398

Ma ei hakka eriti kaugelt näiteid toomagi, eilne postimees kirjutas Res Publica poliitikute juhitava ministeeriumi rahaga laristamisest (sõna on tuletatud laari nimest, võib kirjutada ka laaristamisest)

Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann maksis asutuse nõunikule Märt Piiskopile 50 000 krooni preemiat, läkitas nõunik Madis Mikko 415 000-kroonisele kursusele ning loobus Indrek Kannikult tagasi nõudmast 300 000-400 000 krooni, mis kulus riigil tema koolituseks.

http://www.postimees.ee/?id=50090

Nende näidetega võrreldes on edukalt toimiva firma juhi Vello Järvesalu 200 000 hüvitus veel isegi väike. Võtke ka arvesse, et see oli makstud enne KAPOs vintsutamist.

Ma kirjutasin ühe blogi kommentaaris, et kui lehte täidetakse suurte pealkirjade ja piltidega, siis on see minu jaoks märk kasina sisu varjamisest. Täna fikseerisin elu24 lehel pealkirja, mille suurus oli 80 punkti, tavaline tekst on 12 punkti. Suuruse vahe 6,6 korda!

Minul peaks olema üsna levinud ekraanisuurus ehk siis 1024 pikslit lai ja 768 kõrge. Usun, et vähemalt pooled kasutajad on samasuure või isegi väiksema ekraani kasutajad. Sellisel juhul on mul ekraani pindala 1024*768=786432 pikslit. Kui võtta nüüd järgnev reklaam 573×470=269310 pikslit. Seega on pilt ja pealkiri 34 protsenti ehk kolmandik ekraanist. Seejuures veel parem pind! Äärtesse eriti palju muuks ruumi ei jäägi.

ekraanipilt elu24.ee Anu Saagimi

Ka mina leian, et kehva silmanägemisega inimesed peavad saama ühevõrra hästi infot lugeda kuid enamasti lahendatakse seda küsimust nende arvutis (suurendatud tähesuurus jne), mitte ei käsitleta kõiki külastajaid kehva nägemisvõimega inimestena. Aga äkki ongi nii, et elu24 on mõeldud pensionäridele, kellel pole ka prillide ostmiseks raha ja üritavad siis internetis midagi lugeda? Kuid selle argumendi vastu räägib asjaolu, et ülejäänud tekst artiklis on tavalise ehk siis 12 punktise suurusega.

Vanasti oli internetis reegel, et PEETI HALVAKS TOONIKS KA SUURTE TÄHTEDEGA KIRJUTAMIST. Seda nimetati ka karjumiseks. Kui nüüd vaadata pealkirja, mis on tavalisest tekstist 7 korda suurem siis see on asjatu lugeja tähelepanu raiskamine.

Üks hüpotees suurele pealkirjale on selline, et toimetuse inimestel on mingi hiirega kerimise vajadus ja selle pärast teevad võimalikult suured pealkirjad, et ka teised saaksid rulliku kasutamisest rahuldust. Tõenäoliselt on kuulid ja rullid ning nendest rahulduse saamine naistoimetajate privileeg selles Elu24.ee portaalikeses

Peatoimetaja Anu Saagim

Reklaami projektijuht Airi Järvelaid

Lõppu veel pilt sellest pealkirja koodist, kus on näha kirja suurus 80 punkti/pikslit.

[polldaddy poll=1120792]

Esiteks hoiatus SMS-oksjonitel osalemise eest. Teie võidu võimalused on väiksemad kui tavalisel loteriil, sest reeglid ehk oma kasumi määrab korraldaja. Teiseks on levimas skeemid, kus telefoni numbri sisestamise järel hakatakse helinate ja mängudega raha välja pumpama. Viimaseks näiteks on Euroopa IQ test, kus internetis tehtud testi tulemus saadetakse justkui telefonile. Tegelikult kaasneb sellega aga mängude saamiseks 27 kroonise nädalatasuga liitumine, kuus seega 108 krooni. Teemast lugege lähemalt Krissu ehk Urban Turbani blogis või siis Aarne blogist. Tuleb nõustuda ühe kommenteerijaga, et enam ei julge isegi helinat tellida, sest kunagi ei tea ette, mille oled veel sellega koos kaasa saanud ja kui palju see kõik maksab.

Mis on selliste SMS äride pettuste tulemus?
Mobiilifirmade operaatorid on ainsad, kes rikastuvad kõigil juhtudel. Nemad saavad raha nii ausate kui petturite pealt, nii tegelike ostude kui väljapetmiste eest. Kliendid on alati nõrgemas positsioonis, sest teenuse pakkujal on lepingud operaatorfirmaga ja nende kahe ühise kasumi teenimise huvi võib neid piisavalt ühendada, et nad nimetaksid klienti selleks rumalaks, kes oligi nõus neid tobedaid ülikalleid helinaid või mänge tellima. Samuti on selliste teenuste telereklaamides selgitav osa sedavõrd väikses kirjas, et nende läbi lugemiseks tuleks reklaamklipp salvestada ja seejärel aegluubis vaadata või isegi pausi peale panna.

Kliendid tõenäoliselt elavad üle esimese petta saamise, kuid edaspidi ei kasutagi mingeid sms teenuseid. Olen varem kirjeldanud ettevõtjatele suunatud Fortumo teenuseid, kus lõpphinnast saab tegelik teenuse pakkuja maksimaalselt 45 protsenti, eriti suure investeeringu korral siiski 55 protsenti. Seega pole lootust ka ausate äride märkimisväärseks levikuks, sest tagasi teenimise marginaal on väga väike ja turu on ära solkinud petised (loe: ostjad ära hirmutanud).

Mida teevad operaatorid?
Neil on praegu hea aeg, sest kasum tuleb nii petta saavatest klientidest kui ka neid teenust tarbima petvatelt firmadelt. Siiski on märke, et näiteks EMT vajab kasutamise teenimiseks ka oma lepinguliste klientide petmist. Näiteks mina EMT kliendina sain eile teada, et maksan iga SMSi saatmise eest topelt hinna. Olin saatnud 3 sõnumit EMT võrku, kuid saldol kajastusid need kahe eraldi reana. Ka lõppsumma tuli välja ainult ridade “Lühisõnumi saatmine Eestis” ja “Lühisõnumi saatmine EMT võrku” liitmisel.

EMT maksustab SMS-i saatmist topelt!

Klikkisin ära elu24.ee seatud peibutava pealkirja, et “Hans H. Luik hülgas oma raseda abikaasa.” Artikkel refereeris Naistelehe intervjuud Sellega, kes rääkis 6 aastat kestnud abielu lõppemisest, kodust välja kolimisse ja armukese Kristiina sisse kolimisest. Tegelikult oli Hans Luige (47) poolt see igati mõistlik käik, sest palju seda antud elukest siis eesti mehele ikka on veel alles jäänud. Kirjutasin paar päeva tagas eesti meeste elueast ja pensioniraha kogumise mõttetusest ning seal näitena toodud mehed lahkusid ka siit ilmast üsna varsti pärast viiega algava vanuse saabumist. Praegu jõuaks veel ära näha Eesti Ekspress Grupp aktsiate tulevase pärija mineku esimesse klassi, enne kui  tuleb kõrvad pea alla panna.

Kui hakata mõtlema Selle ja Hansu peale, siis esimese asjana meenub kohe nende märgatav pikkuse vahe. Olen neid kohanud aastaid tagasi tänaval ühte Toompea hoonet takseerimas, kuid see oli enne kinnisvarabuumi ja sellest pole eriti midagi rääkida. Küll aga tuleb Delfi, Maalehe ja Eesti Ekspressi kui kontserni suurimate väljaannete töötajatel mõelda, kas nende hulgast umbes 30 inimese koondamine oli ikkagi vaid halvenenud reklaamituru tulemus või näiteks Luige logisema hakanud peresuhte tagajärg. Ma nimelt usun, et väga suur osa mehe töövõimest ja saavutustest on seotud kodus valitseva olukorraga. Kui seal käib üks maade jagamine ja üksteise kallal verbaalne mõõgavõitlus, siis see kandub ka töökohale kaasa.

Ma olen kuulnud Tokroda ühte loengut, kus ta väitis lausa, et kõik mehe elus saavutatu on seotud tema ümber olnud naistega (ema, abikaasa). See mõttekäik oleks igasugustele “suhte spetsialistidele” väga põnev arutlusteema ja võitlevad feministid hõiskaksid ka selle üle. Ometigi arvan, et statistika järgi keskmiselt 7 aastat kestva abielu puhul saavad takistuseks muud aspektid. Näiteks järgnevad:

* Mida sügavamalt tunned teist inimest, seda valusamalt võid talle halvasti öelda. Välja öeldud sõnu aga enam tagasi ei võta ja ajapikku hakkab see kuhjuma ning lõpuks hakataksegi otsima partneris vigu ja puudujääke.

* Mehed on nagu väiksed lapsed, kes tüdinevad kiiresti mänguasjast/naisest ja vajavad pidevalt fantaasia ergutamist ja uusi asju. Naised seevastu lepivad pigem vana ja harjumuspärasega. Ükski mees ei lähe tagasi vanale töökohale!

* Mehele pole midagi huvitavamat kui uus väljakutse! Olgu selleks siis mingi asja lahendamine või soetamine. Naised käivad ka enamasti soetatavate asjade alla, sest lahendavad tavaelu probleeme paremini kui mehed (kodu hoidmine). Lisaks pole suhte algul raske naist kontrolli all hoida aga katsu seda teha 5 aastat hiljem kui ta teab sinu kohta praktiliselt kõike. Isegi seda, kas sa norskad öösiti või mida sa enne koju saabumist jõid või sõid.

* Naise elutöö ja pärand on laps. Aga mehel? Elame ju vaid ühe korra ja miks mitte siis võimalikult palju “läbi elada?” Pealegi ütlevad ju juudid: surilinal pole taskuid. Siit ilmast asju kaasa ei võta, heal juhul ainult hinges kogetud tundeid.

* Materiaalselt kindlustatud meestel on ka rohkem suhteid, sest nad tõmbavad naisi rohkem ligi. Nad on naise aju jaoks justkui lauake-kata-end restoran, kuhu võib olla raske sisse pääseda, sest enamus kohti on juba hõivatud(teiste naiste poolt) aga kord sisse saanuna võid kindel olla, et täis kõht jääb sulle elu lõpuni (ka lapsele). Hans Luik andis Sellele ja ühistele lastele elamiseks uue maja.

Sedasi arvasin ma siis tänasel reedesel päeval kui väljas paistab päike nädala jooksul alles teisel päeval.

Lõppu tuleb ära mainida, kuigi see seostub vaid kuusnurkade teemaga, et ka Luik on saanud valgetähe III klassi ordeni. Kes on minu blogi lugenud siis tõenäoliselt teab, et see on valge kuusnurk, mida paelaga saab kaelas kanda. Teised Valgetähe teenetemärgi ordenid aga ongi rinda pandavad ordenid.

Veebruaris 2006 saadud valgetähe ordeniga Hans H. Luik 2008. aasta Presidendi vastuvõtul.

Valgetähe orden ja selle juurde kuuluv kuusnurk. Repro 19. veebruar 1998 Maalehe lisa

Üsna huvitav lugemine Õhtulehes. Sain teada, et oma praeguses pangas olen maksnud neile juhatuse ja nõukogu liikmetena justkui Eesti madalamaid tasusid. Kuni 10 korda vähem kui oleksin seda teinud Hansapanga kliendina. Puhaku ta Swedbankis rahus! Seejuures ei näe ma erilist seost panga suuruse ja inimeste arvu vahel, pigem on töökoormus kõigis pankades ligilähedane.

Priskeima palga ja tulemuslisade raha teenis eelmisel, 2007. aastal Swedbank Baltikumi (endine Hansapank) juhatus. Kümme selle liiget panid aastaaruande järgi oma kaukasse 78,2 miljonit krooni.

Väike polnud ka Sampo Panga grupi nõukogu ja juhatuse liikmete miljonipalk. Nõukogu viie ja juhatuse nelja liikme kogutasu oli 22,4 miljonit.

Krediidipanga viis nõukogu liiget ja kuus juhatuse liiget teenisid 11,11 miljonit krooni.

SEBi (endine Ühispank) juhatuse viis liiget teenisid aastapalgana 8,1 miljonit, aga sellele tuli juurde kõikvõimalikke lisatasusid.

bannerID +=’1024,’;

Seega on Eesti nelja suurima kommertspanga nõukogude või juhatuste liikmete aastatasu 119,81 miljonit krooni.

Allikas http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=304115

Mis siin ikka öelda. Küllap hakkab majanduskriis ka neid liiderpankade juhtide palku korrigeerima, sest kõik halvad laenud antakse headel aegadel. See on ka põhjuseks, miks pangad mõnikord ebaõnnestuvad oma äris.

PS. pilt on illustratiivne ja pärineb ühest varasemast postitusest. Mina ei ole selle panga klient.