Veel üks blogi on suletud avaliku lugemise eest paroolide taha. Ma ei saa sellest ajaveebi kirjutamisele kulutatud aja mõttekusest aru kui seda hoitakse omateada. Blogi ongi päevik, mida kirjutad kogu maailmale! Saage ometigi sellest aru, et igaüks võib oma sõnumiga jõuda ilma vahepealsete toimetajate, korrektorite ja kasumit teenivate kontsernide muude palgaliste töötajate otse oma ükskõik millises geograafilises punktis asuva lugejani. Seejuures pole piiranguks isegi mitte eesti ega ka mitte Euroopa. Kõikjal, kus kasutatakse ladina tähestikku, on see blogi kättesaadav. Isegi Venemaal, kus muidu on kirillits kasutusel. See on 21. sajandi kommunikatsiooni SUUR VÕIMALUS, mis võiks kaasa tuua debati ühiskonna valupunktide üle ja võidelda meedia samanäoliseks muutumise vastu.
Eesti ajakirjanduses on toimunud ka teistsuguseid muutuseid. Näiteks Hans Holop* Luik tõi oma Ekspress Gruppi nõukogusse Danske Capitali vanemanalüütiku Antti Partaneni. Mulle tundub, et tegemist oli laenu andnud osapoole inimese sissetoomise sundseisuga, kes siis saaks olukorral silma peal hoida ja kreeditoride huve kaitsta. Nõukogust sunniti lahkuma muidugi oma avalduse alusel aga Luige seaduslik abikaasa Selle Luik, kes küll vabandas seda lähiajal ees seisva tütre sünniga.
Tulles tagasi veel hundioru Nirti blogi parooli teema juurde, siis oleks vist ootuspärane kirjutada, et “ma jään selle järgi igatsema” või “tunnen kahetsust” aga midagi sellist ei ole. Mõned kuud tagasi juhtusin sinna ikka mitu korda nädalas aga viimasel ajal tegi ta ikka väga pikki postitusi ja seal olid sarved ja sõrad läbisegi ning mul on oma elu väärtuslikke minuteid muudmoodigi kasutada kui otsida neid väheseid pärleid seal suurest sõnade hunnikust. Kui ma peaksin ütlema Nirtiga seostuva märksõna, siis oleks see nilbe. Esmalt selle pärast, et alles hiljuti oli tal mingi taoline kirjeldus kui “nilbe nagu absint” oma blogi kohta, kuid teisalt ka sõnakasutuse pärast. Ma hindan otsekohest sõnakasutust naiste puhul aga mitte siis kui see on ropult otsekohene. Kui asi on sitt, siis ei pea selle kohta kirjutama seda sõna 3 korda, vaid võiks vähemalt läbi lillede öelda. Muidu jääb mulje, et sõnavara pole eriti suurem kui troinoi joodikutel Balti jaama trammipeatuses.
Meil oli võimalus ka üksteise blogides arvamust avaldada aga tundub, et kummagi jaoks ei olnud see eriti oluline tegevus. Ainus mille vastu veel huvi tunnen, on selle viimase sammu ajend. Arvan, et selleks võis olla liigne avameelsus oma elu-olu kirjeldamisel, mida siis inimesed ära kasutasid. Kogu elu on üks maade jagamine ja võitlus ning selles lähevad käiku ka internetist kirjutatud arvamused. Mis sellest, et homme ei pruugi ma samamoodi arvata kui eile ja aastaga võivad seisukohad muutuda. Lihtsalt inimene on õppimisvõimeline ja kohanduv.
http://hundiorg.wordpress.com/
* holop – pärisori, õigusteta inimene. Kasutatud “ärimehel” oleva laenu koguhulga mõõdupuuna.
