Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Eile tuli teade, et käesoleval aastal toimub Eestis majanduse langus 4,7 protsendi ulatuses. Iirimaa oma 6,3 protsendi langusega jõudis meist ette aga Ansipi, vabandust Näksipi, juhtimisel oleme järgi jõudmas. Majanduse päästaks krooni devalveerimine. Vene rubla on devalveeritud juba 2 korral ja Läti on saanud suure laenupaketi. Samuti on lätlased ja leedulased näinud ära majanduse olukorrast põhjustatud mässud. Kuidas ma tean, et rubla on kahel korral lühikese ajaga devalveeritud? Sest Kuku raadio teatab seda ilmse kahjutundega, et näete kui halvasti läheb veel Venemaal. See pole ka imestada kui maavarade (nafta, gaas) müügi hinnad on kukkumas ja isegi puidu ekspordile panid nad räiged tollid peale, mille sisuliselt lõpetas Soomes kümnete puidutööstuste tegevuse.

Eesti meespensionär kobab pensionisammaste poole. Raha on kadunud, ukradina! Kohendasin Urmas Nemvaltsi 2002. a. karikatuuri

Kas märkasite meediast võrdlust Eesti ja Läti olukorra ning Argentiina kriisi vahel? Nüüd te muidugi püüate meenutada, et millal ja kui sügav oli see Lõuna-Ameerika riigi majanduskriis. Teen siis väikse ülevaate mälu järgi:

Kriis toimus 2002. aastal. Põhjuseks oli aktsiaturu kukkumine ja kinnisvara “probleemid” ning sellega koos sisetarbimise aeglustumine ja majanduslangus. Riigi tulud vähenesid ning sellest tulenevalt ei suudetud täita oma kohustusi IMF-ilt saadud laenude tagasi maksmisel. Hätta sattunud riik otsustas inimeste dollarite hoiused natsionaliseerida või õigemini konverteerida need peesodeks aga sellise kursiga, et dollari eest said umbes 10 sendi väärtuses peesosid. Argentiinlastel oli sama tugev usk oma peesosse kui eestlastel oli see rublasse ja siin käibinud Soome marga rolli täitis neil seal USA dollar. Seega oli inimeste valuuta hoiuste sellise kursiga riigile omastamine justkui vargus päise päeva ajal aga selle pani toime riik – terrori jõudu omav süsteem. Nüüd aastaid hiljem on selgunud, et selline hoiuste ära võtmine oli seaduste vastane aga inimestele pole seda kaduma läinud raha sellegi poolest hüvitatud. Igatahes hakkasid ka inimesed tänavatel mässama ja käisid pankade ustele metallist pottide ja taldrikutega tagumas, mis tõmbas mõnevõrra rohkem tähelepanu kui lihtsalt sildiga seismine. Kuid riik tegutses üleilmsete pankade (HSBC) huvides ja lasi neil riigist valuutat ka välja viia. Sedasama, mis inimesed olid oma kontodele paigutanud.

Eesti õppetunnid Argentiina majanduskriisist võiksid olla:

* riik ei suuda vastu seista globaliseerunud korporatsioonide survele (HSBC Argentiinas, Swedbank Eestis) ja võib nende huve eelistada inimeste (hoiustajate) huvidele.

* riik võib olla sunnitud täitma IMF-i või Euroopa Keskpanga tingimus, mis võivad olla riigile kahjulikud. Argentiinas võeti inimestelt valuuta, et maksta välislaene. Eestis võidakse devalveerida kroon, et vähendada tööjõu kulusid ja saada tagasi odava maa eelised, mis tooksid jälle siia välisinvestoreid, nagu sellest unistavad parempoolsed populistid.

* Ärge hoiustage valuutat pankadesse, sest see võidakse konverteerida kroonideks, mis on oma väärtuse siis juba kaotanud. Usaldage ainult sularaha valuutas hoidmist või soetage midagi püsivama väärtusega, mis ei vananeks, aeguks, rikneks ega läheks moest ja mida oleks võimalik hiljem ära müüa.

* Kui toimub krooni devalveerimine, siis eurodes võetud laenud suurenevad selle tõttu. Näiteks Islandil olid enamus laenud võetud mõnes teises valuutas ja nüüd on nende inimeste võlg kahekordistunud.

* Devalveerimine võib päästa riigi majanduse langusest ja tuua tõusu, kuid selleks võetakse reservid hoiustajate ja säästjate arvelt. Nemad maksavad kinni

Kokkuvõtte. Devalveerimise tõenäosust on majanduslangus ja kriisi lähenemine suurendanud. Selle juhtumisel on ainus mõistlik säästude säilitamise viis sularahas valuuta(euro, mitte dollar). Laen olgu pigem kroonides ja mitte eurodes või dollarites, sest sellisel juhul kaotab väärtust ka teie võetud laen, mis valuuta puhul aga suureneks. Näiteks kui devalveeritakse kursiga 1 euro = 21 krooni, siis peaksite eurodes laenu tagasi maksma 34 protsenti rohkem. Islandi krooni devalveerumisest lugege näiteks Kalev Meedia lehelt.

PS. Jaapani tööstus kukkus novembris 8,5 protsenti! Mina ei oska ette kujutada kui kümnendik tööstuse toodangust jääb järsku ära. Täna hommikul BBC majandusuudistes aga teade, et autotootja Toyota sulges 12 tehast, sest pole lihtsalt tellimusi.

Loe lisaks Inno “unenägu” sest Lätis pannakse devalveerimise jutu eest lausa vangi aga unenäod pole esialgu veel karistatavad:

Tark Mees Taskus: Balti riikide valuutad devalveeritakse korraga aprillis

[polldaddy poll=1291079]

Eile õhtul tuli siis ära. Koduloomadest uudiste saadetesse lugusid tegevad inimesed (rentsli Reporter teeb isegi korjandusi!) esitasid küsimuse, et “kas toetaksite pigem hüljatud loomi kui kodutuid loomi inimesi?” ja saidki vastuse, et inimesed kärvaku, aitame loomi. Kes andis koertele mobiilid hääletamiseks? Või miks on loomad teleka ette lastud? Igatahes mina ei suuda uskuda, et 21. sajandi Eestis väärtustatakse kodutut looma aga ikkagi kõigest looma, rohkem kui inimest. See peab olema haige ja tulevikuta ühiskonna tunnus.

19. jaanuar 2008 TV3 vaatajad eelistavad loomi inimestele. Kuhu on veel langeda?

Normaalne inimene eelistab alati inimest ükskõik kui kallile koduloomale. Sõna kallis kasutasin siinjuures sünonüümiks sõnadele armas, lähedaseks saanud, harjumuspärane. Kuigi ma olen veendunud, et need ajad kui inimesed ja puduloiused elasid pead ja sarved läbisegi ühes ruumis (nt suitsutares, rehielamus) peaksid olema juba paari sajandi eest läbi saanud ja elamistingimused paranenud siis olen täheldanud, et mõnedel inimestel on endiselt vajadus koduloomi (kasse toiduaineid rikkuvate näriliste peletamiseks, koeri naabrite haukumisega terroriseerimiseks) oma eluruumides pidada. Jäägu neile see õigus aga kui koer või kass seatakse ülespoole inimest, siis pole homo sapience evolutsiooni toimunudki. Milleks on vaja sellistele inimestele televisiooni, kultuuri ja töökohta? Koligu oma Laika juurde kuuti ja võtku paari kuu krõbuskid kaissu!

Mind jäi eile kummitama mõte, mis võimalik, et on ka kellegi teise poolt varem kirja pandud aga olen täiesti veendunud, et televisioon on raamatu aseaine neile inimestele, kes ei tunne tähti ega suuda lugeda. Omamoodi juturaamat. Kui siia juurde tuua näiteid rentsli Reporteris näidatud surnute lugude ja kriminaalkroonika kohta(trolli alla jäänud lapsest, Eesti Meedia korrusel ennast ülesse poonud inimene), siis polegi imestada kui inimeste maailmapilt läheb paigast ära. Koduloomad on toredad ja mul ükspuha kui kulutate neile sama palju või isegi rohkem kui oma lastele ja eestlased selle pärast näiteks välja surevad aga looma heaolu ei saa ega tohi mitte kunagi olla eespool inimeste (kasvõi ratastoolis joodik) heaolust.

[polldaddy poll=1291090]

Täna õhtul kell 20.35 ETV kanalil saade “Erisaade,” kus tuleb ettekandele Gerli Padari esituses üsna mõnitavate sõnadega laul sotsiaalminister Maret Maripuu saamatuse ja Andrus Ansipi “kõik on hästi tehtud” suhtumise kohta. Kordus teisipäeva kell 16.05

“Käed eemale Maripuust” Gerli Padar & Glive

Kui oli näärikuu
ja õitses maripuu
Sotsministeeriumis murti siis päid,
et kuhu sotsiaalrahad jäid.
Kes rahad ära viis?
kas patsiga itimiis
või koristajale ette nad jäid,
kui pühkimas seifi ta käis?
Sotsiaalkatastroof
ei keegi pensione too
Ei saa isegi hüüda halloo
sest kogu aeg kinni on toon
ja Maret Maripuu
saab vastu pead ja suud.
Suur KeRa veereb ta poole, käes luud,
et tagasi saaks astutud.
Hüüd kostab Ansipi suust
käed eemale Maripuust.
Mispärast nõuate talt vastutust
kui hästi on tehtud kõik just?
Sest kui vanamamm,
kes tahab penssi üks gramm
teel linna pank tal pikk on siis samm
pea taastub ka siis ihuramm
teravdub kõrv ja sirgu läeb selg
ja pilk tal saab terasem
Pensionär siis võib joosta kui sälg
küll see on üks hea süsteem
ja nii pensionipäev
võiks olla ka iga päev.
Küll nendib Maripuu tarkust Jaak Aab
Ben Johnsoniks pensionär saab.
Hüüd kostab Ansipi suust
käed eemale Maripuust
Mispärast nõuate talt vastutust
kui hästi on tehtud kõik just.
Kostab me suust
kõik hästi on just.

Video http://www.youtube.com/watch?v=DpKwr-CvL4M

Lihtne, neid tuleb kogu Eesti rahvale eksponeerida! Äkki kuulutada isegi mingisuguseks rahvuslikuks väärtuseks või ehk isegi aardeks. Just selline mõte tuli mul möödnud nädalast kui Õhtuleht pani esilehele Olga Nõmm´e pildi ja selle domineerivaks osaks olid tema tissid.

Ma arvan, et naiste elu pole sugugi lihtne, sest tissid paistavad alati välja või siis ka mitte oma väiksuse pärast. Meeste elu on palju lihtsam, sest püksi vaatavad või näevad ikkagi ainult valitud inimesed. Kuid olen teemast kõrvale kaldumas.

Nimelt häirib mind meedia käsitlus kogu sellest asjast. Noortele naistele saadetakse sõnum, et tähelepanu võid pälvida ja ehk ka austaja leida millegi poolest eriline olles. Antud juhul aga ülistatakse siis millist voorust või omadust? Need ajad kui naiseliku ilu ideaal oli nagu Willendorfi veenusel, paksuks toidetud ja suurte rindade ning reitega, on jäädavalt möödas. Nüüd tahetakse saleda pihaga ja reitega naist, kelle keha külge oleksid siis monteeritud kogukad pallid. Tänu kirurgia arengutele on kuupsentimeetrite lisamine naistesse muutunud ka lihtsamaks ja odavamaks aga see ei tohiks olla meedias ülistust pälviv teema.

Nüüd siis Õhtulehe esileht reedest:

ja kuidas mina lugesin interneti kodulehel seda kohta (asendasin 2 tähte):

Samuti võiks seda Õhtulehe gallupi teemat: “kas teie olete oma rindadega rahul?” tõlkida kui “olete juba nõustunud meedia peale surutava naise kuvandiga ja opile läinud?”

Nimelt pole Olga Nõmm olnud sugugi mitte kaua aega sedavõrd “pommidega” vt minu varasem postitus See naine on pommidega. Kuulsaks sai ta muidugi pärast Anu Saagimi poolt “Uhke Olga” nime saamist aga ka sellest nime valikust ei saa ma aru. Kas siis “eesrindlikkus” võrdub kohe uhkusega?

Miks oli 25. märtsil 2008 Olga Nõmm märksa väiksemate tissidega?

Olga Nõmm väiksemate tissidega. www.arileht.ee/artikkel/423290

Ma arvan, et nende praeguse ja varasema pildi võrdlusel võib pakkuda, et umbes veerand liitrit ehk ca 250 kuupsentimeetrit on selle naise sisse juurde lisatud.

Loomulikult müüb ajaleht ennast aga väitega, et need on ehtsad.

Õndsad on need, kes usuvad ja google fotopäringut teha ei oska!

Kellel võimalik, siis vaadaku EuroNews kanalilt umbes 5 minutilist lõiku Eestit tabanud majanduskriisist. Ise teen sellest pikema postituse homme ja loodetavasti saab ka video koos tiitritega. Rubriigi nimi on Reporter ja siiani on see eetris olnud pärast veerandtundi (nt 16.20 Eesti aja järgi).

Lühidalt on lugu siis Kohila linna tabanud töökohtade kadumisest. Sõna saavad 3 Kohila töötajat, abivallavanem Argo Luik, Swedbanki analüütik Maris Lauri ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Loo lõpetab räppar Cool D oma laulu ja videoga “Iharluse Missa.”