Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Märkasin siis eile ehk 1. veebruaril, et registris on kauaoodatud muutus toiminud. Nimelt pole ma enam alates 1. jaanuarist Keskerakonnas ja võin seetõttu vabamalt virutada laarlaste ja ansiplaste pihta ning ei pea muretsema, et kusagilt tuleb bumerangina tagasi poliitilise kuuluvusega aheldatud süüdistus. See sõnavabaduse tunne on hea. Nagu kinnine nina oleks lahti läinud pärast pikka nohu.

Kusjuures see välja saamine polnud sugugi lihtne. Vaja läks lausa 3 lehte paberit!

Esimene avaldus sai saadetud kirjaga kodulehel avaldatud aadressile aga selgus, et Pärnu osakond oli sealt just neil päevadel ära kolinud. Kuna ma ei pidanud vajalikuks saatja aadressi kirjutada, siis see jäigi kusagile tühjusse. Isegi postkontori kaudu ei õnnestunud ülesse leida (tõenäoliselt jäi kontorit rentinud maja üldpostkasti).

Teine koopia jõudis küll kohale ja läks ka menetlusse ehk jõudis Tallinna keskbüroos arutlusele aga esines mingi kooskõlastuse puudus või asjaajamise probleem ja see saadeti Pärnusse tagasi. Siis tuli muidugi see oktoobrikuu lõpp ja suur korruptsiooniga võitlemise kampaania koos väljasõiduga Pärnusse, mille järel sai tõdetud, nagu kuulsas filmis “Mehed ei nuta,” et

“andestust aga lambad konsumeerisid avalduse!”

See tähendas tõlgituna siis seda, et tõenäoliselt krabasid teise koopia Pärnu piirkonna juhi Mart Viisitamme laualt koos muude dokumentidega kaasa seal käinud lambapead. Eks Jüri tahtis endale suveniiri, mis Delo kaante vahele panna. Võtku nad heaks!

Kolmanda koopiaga läks siis õnneks ja sain välja, kuigi ka seal oli helistamist ja rääkimist.

Olen nüüd avatud uutele pakkumistele!

See tähendab ka seda, et saan kirjutada senisest vabamalt. Kasvõi oma 4386 päeva kohta ja avaldada ka viimase 8 aastaga kogunenud pilte. Ja neid on tõesti palju. Jääge siis kanalile!

Nädala lõpus puhkes skandaal, kus Tallinna linnapead süüdistati oma blogis ilma autorite loata piltide avaldamises. Kanal 2 tegi sellest reedel oma esimese ja tähtsaima loo. Kuid uurime Euroopa Parlamenti kandideeriva Marko Mihkelsoni blogi, kus samuti puuduvad piltide autorite andmed.

Näide: Marko Mihkelson kirjutab oma kandideerimisest ja kasutab sinna juurde lipu pilti. Foto autorit ega allikat ei ole märgitud ka teksti lõpus.

Ekraanipilt Marko Mihkelsoni blogist. Kliki pildil artikli lugemiseks.

ja nüüd selle pildi originaal Google.com pildiotsingus

Google otsinguga tuvastatud originaal. Kliki pildil originaalini jõudmiseks.

Pilt on tegelikult pärit www.siliconrepublic.com lehelt.

Kokkuvõttes: Marko Mihkelson kasutab oma blogis pilte, mis on ilmselgelt pärit rahvusvahelistest agentuuridest ja portaalidest: hääletavast Iraagi naisest, Bill Clintonist Davosi majandusfoorumil, värske patriarh Kirilli pilti, Gordon Browni Davosi majandusfoorumi pilti. Marko Mihkelson ei ole samuti piltide autoreid nimetanud ja originaalide aadressid on viitamata. Just täpselt nagu Tallinna linnapea blogis. Ometigi kirjutab 2. veebruari Õhtulehet Savisaare viidatud piltidest kui nende vargusest.

Internetti pandud materjale ei saa varastada! Kuidas saab varastada õhku, mis on kõigile kättesaadav? Kõik ilma piiranguteta internetti pandud asjad on kohe ka kõigile kättesaadavad ja kummaline on Art Soonetsi poolt kiunuda, et uks oli lahti ja keegi võttis pildi ja meile ei maksnud. Kui Scanpix tahab oma vara kaitsta, siis ärgu pangu neid internetti ja lubagu ainult paberil kasutamist, kus materjalide kopeerimine ja viitamine on märksa tülikam! Pealegi on ajalehtedel võimalik otsingumootoreid nagu näiteks google hoida spetsiaalselt piltide kataloogidest eemal või vältida kasvõi artiklite indeksisse jõudmist.

Hoopis teine asi on aga fotode autoritele mitte viitamine. Seda tuleks küll alati teha või siis mitte kasutada anonüümset pilti. Olen ka enda blogis (vasakule) kirjutanud, et pilte võib kasutada kui nendele on viidatud ja ärilistel eesmärkidel kasutamine tuleb tasustada.

Millist infoühiskonda me siis ehitame kui kõik oleksid Scanpix ja Art Soonetsi kombel oma piltidest kümne küünega kinni? Pealegi ei ole Tallinna linnapea teeninud blogiga mitte ühtegi krooni ja seega pole ka piltide autoritel tasu saamata jäänud. Autorõiguse seaduse eesmärk on ikkagi minu arusaamise järgi garanteerida autoritele õiglane osa teenitavast tulust nende teostelt ja nende autorluse kaitsmine.

Antud juhul Savisaar ega Mihkelson blogiga tulu ei teeni, samuti ei kirjuta nad ennast kasutatud fotode autoriteks, kuid ometigi kargasid Kanal 2, AS Postimees ja Scanpix Baltics OÜ lõukoertena Tallinna linnapea kintsu.

Millest selline vahe tegemine? Ärge ainult väitke, et asi polnud poliitilises tellimuses, muidu läheb teil müts (Eesti ütlus) või püksid põlema (inglaste ütlus valetamise kohta).