Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Eelmisel reedel jõuti Reformierakonna, IRL ja SDE juhitava valitsuse poolt kurva rekordini kui registreeriti töötute arvu tõus üle 50 000. Nüüd on nende hulka lisandumas ka ERRi ilmateate diktor Peep Taimla, kes sai pärast Hispaania puhkust eetrikeelu.

Peep Taimla tavaliselt ja pärast puhkuselt tulemist päevitunult http://www.youtube.com/watch?v=dgXdo4-Qc1o

Naastes heideti talle ette liigset päevitust. Seejärel puhkes sõnasõda, mille kohta kirjutasin ka varem. Tagantjärgi vaadates siis maksis Hispaanias päevitamine Peep Taimlale töökoha. Jama on aga selles, et Kalev Meedia oli eilsest juba vähemalt TV4 logoga ja ega neid ilmast rääkivaid mehi väga paljudes kohtades ekraanile ei lastagi.

Rahvusringhääling otsustas lõpetada lepingu ilmateadustaja Peep Taimlaga, kes on meedias levitanud valeinformatsiooni rahvusringhäälingu kohta.
Rahvusringhääling on teinud Taimlale korduvalt ettepaneku kohtuda, millest Taimla, viidates erinevatele põhjustele, on loobunud.
“Terve nädala jooksul ei õnnestunud Taimlaga kokku leppida eetris esinemise graafiku osas ega lahendada tekkinud erimeelsusi,” selgitas Hanno Tomberg.
19. märtsil saatis Peep Taimla rahvusringhäälingule e-kirja, milles palus ajutiselt peatada teenuse osutamine rahvusringhäälingule.
“Aktuaalse kaamera” ilmateadustajana jätkab Triin Tuula.
http://uudised.err.ee/index.php?06158636

Sellest ERRi teatest sai lugeda ainult ühte poolt, et Taimla algatas töösuhte lõpetamise. Varem oli hoopis info, et sõnavahetus Urmet Koogiga oli haiguslehele jäämise põhjuseks.

Selle minu eelmise blogi postituse juures oli ka küsitlus, millest selgub, et päevitunud jume polnud sugugi häiriv:

Õhtuleht on mõnevõrra informeeritum ka Peep Taimla edasiste tegevuste kohta:

Ilma-Peep loeb ilma Kanal 2-s

aga endise tööandja “maskott” Ilmar Raag oleks võinud sajatamise küll ütlemata jätta: Ilmar Raag peab Ilma-Peepu skisofreenikuks

Ma peaksin veel mainima, et Triin Tuula on väga hea figuuriga, mida ta kindlasti näitab uhkusega ekraanil aga ta võiks rohkem seelikut kanda. Lihtsalt mind häirib kohutavalt see pükste puhul jalge vahelt vastu paistev kaart kui ta jääb otse vaates seisma või liigub.

Triin Tuula 2.03.2009 ilmateade

Tooteasetus on selline reklaamimise viis, kus kaupa reklaamitakse sellises olukorras ja vahenditega, mida inimene esmapilgul üldse reklaamiks ei peagi. See pole muust infovoost eristatud kui reklaam. Sellel pole teistsugust kujundust ega teavitavat teksti. Näiteks teleseriaalis kasutavad tegelased selgelt ära tuntava logoga telefone, arvuteid ja super autosid. Või läks TV3 uudiste reporter kaameraga Ordi poodi ja küsis, milliseid monitore te kõige rohkem müüte (teised kauplejad teda ei huvitanud).

Nüüd leiutas Kuku raadio ilma pildita tooteasetuse – läbi dialoogi, ja tutvustas varjatud reklaami kaudu ühte kohvi tootjat.

Rohke Debelakk ja Jüri Mutika dialoog 20. märts 2009 Kuku raadios

Rohke Debelakk: 38 minutit on kell üle üheksa. Hääd hommiku jätku. Ja meil jätkub hommikune programm ikkagi sellises mõnusas kohvi aroomises miljöös ja  no mida sa praegu, Jüri, mekid. Sa tead ka, et  see on selline kohv, mida  maailmas on väga piiratud koguses?

Jüri Mutika: Ei tea. Minul on tassis teda pool tassi. Ma mõtlen, kas tass on pool tühi või pool täis. Maitse on selline, et ma ütleks, et tass on pool tühi. Et kui täis tass oleks, siis ma oleks tunduvalt rõõmsama näoga aga see on tüüpiline eestlaslik vingumine. Tegelikult on see tõesti maitse poolest suurepärane ja ma pärast seda vist enam üldse ei tahaks muud kohvi juuagi.

Rohke Debelakk. See on siis Etioopia (kaubamärg nimi) Ahah, selline asi. “Käsitsi korjatud, sortides välja vaid küpsed marjad” on seal tööd tehtud ja jaa, jaa.

Jüri Mutika. Etioopias on maailma pikimad inimesed.

Rohke Debelakk: Seda küll, jah. Ei tea aga….

Jüri Mutika: Järelikult väga kõrgelt korjatud. Ega ma ei tea kuidas kohvi see taim välja näeb. Kus ta need oad tulevad. Kas on vaja pikka inimest või lühikest, et käsitsi korjata.

Rohke Debelakk: Hästi pikka ikka kui ta on … naer… pikali, siis ta nagu haarde ulatus on lai.

Jüri Mutka: Selge. Tead, et päris uskumatu lugu on toimunud Vnukovo lennuväljal siin samas idanaabri juures.

Kuula klippi .mp3 formaadis

Eelnevas tekstis olid siis rasvases kirjas toodet iseloomustavad ja selle omadusi rõhutavad lõigud. Kas panite tähele, et algul esitas saatejuht teisele küsimuse, millest saime teada, et tegemist on piiratud koguses (järelikult haruldase = eksklusiivse = kalli) kohviga? Selle peale järgnes küsitud inimeselt kiitus, et pärast seda vist enam üldse ei tahaks muud kohvi juuagi. Seejärel anti kuulajale teada kohvi päritolumaa ning tootja ja fakt, mis tegi selle piiratud koguses saadavaks: Käsitsi korjatud, sortides välja vaid küpsed marjad.

Mina ei joo kohvi. Pole seda kunagi joonud rohkem kui seltskondlikel üritustel. Viimasel ajal ka seal mitte. Kohvis ei ole midagi erakordset ega eksklusiivset. Aastakümnete eest oli tõesti kohvi tootmine raske töö aga pärast Aasias kohvi kasvatama hakkamist valitseb maailmas tohutu ületootmine, kus kasvatajad ei saa saagi eest isegi mitte oma tehtud kulutusi tagasi. Näiteks Vietnam lootis kohvi kasvatamisega rikkaks saada aga see ei õnnestunud. Minu meelest oli nõukogude ajal ka pruunis metallpurgis lahustuv vietnami kohv ENSV-s saadaval. Ometigi rikkus selle plaani ära kohvi hinna kukkumine ja mitte protsentides vaid lausa kordades.

Kohv on tüüpiline põllumajanduslik toode, mis kallineb 2000 protsenti teekonnal tootjast kuni lõpptarbijani. See tähendab, et 20 korda.

Näide: ostate kilo röstitud või jahvatatud kohvi ube 120 krooni eest (ma pakun hinda umbes, sest pole aimugi). Selliste küpsete ubade kasvataja sai siis ainult 5 protsenti ehk 6 krooni. Ülejäänud 114 krooni võtsid endale vahendajad, pakendajad, vedajad, kauplejad, reklaami valmistajad, reklaami levitajad. Kui te ostate tassi kohvi hinnaga 30 krooni, siis mõelge ka selle peale, mitu tassi sai kaupmees sellest 1 kilost röstitud ja jahvatatud kohvist.

Samasugune mull ja pettus on ka need öko-kohvid või õiglase kaubanduse tooted. Jah, seal saab tootja ehk tavalise korporatsiooni hinnaga võrreldes mõnevõrra rohkem aga ikkagi on tema osa alla 1/10 lõpptoote hinnast.

Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi on tegus ka uues meedias. Ta kirjutab vähemalt kolme blogi, mille hulka kuulub ka ajakirja JOBU oma. Kusjuures ma mäletan oma nõutust kui leidsin selle Eesti Ekspressi vahelt üsna hea aeg tagasi. Märtsis saab täis 2 aastat kui ma ei ole enam Ekspressi ostnud (õigemini 2 kord selle aja jooksul) ega oska seetõttu öelda, kas esimese numbri järel tuli ka mõni tõsisem trükis.

Priit Hõbemägi blogspot.com blogija profiil

Pilt aadressilt http://www.blogger.com/profile/10620636413650753974

Lugege siis http://jobumees.blogspot.com/