Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Isegi rahva pärand pole enam kaitstud kapitalistide kasumi ihade eest. Nüüd on mingid ärikad tellimas Hiinast konteineri või paar ketse, millele peale kantud Eesti rahvamustrite imitatsioonid. Nimetavad seda rahvuslikuks. Tegelikult on see rahvuskultuuri röövimine ja kuritarvitamine. Kaubaks muutmine. Rahaks tegemine. Kasumist ei tule maksta ühelegi mustri autorile, sest tegemist on ühisloominguga ja autorit pole teada. Seega hoiti kokku ka disainerite pealt.

Üks rahaks tehtud rahvuspapusid reklaamiv tänane postitus blog.tr.ee lehel

Ma ennustan, et esialgu on kõik õhinas nende kätte saamiseks. Nädala või paari pärast aga hakkavad kõik neid häbenema, sest tegemist on massikultuuriga ja pole üldsegi huvitav kui iga teine tänaval vastu tulev inimene näeb samasugune välja. Muidugi võin ma ka alahinnata massikultuurist ajupestud tarbijate hulka Eesti ühiskonnas ja neid kantakse isegi uhkusega.

Rahvuslikkus tähendaski ajaloos pigem teistest eristumist ja paikset identiteeti. Väliselt oli siis võimalik eristada, kes on oma ja kes võõras või kust kandist on võõras pärit. Rahvariided aga olid parima kvaliteediga ja materjalist, mida tehnoloogia võimaldas. Nüüd on aga rahva kultuuripärant mandunud massikultuuri kasumi teenimise altarile.

Raha teenimiseks pole kultuuri pärandit ka varem ära põlatud. Mulle meenub aastaid tagasi suvises terevisioonis näidatud väikelast kandmiseks mõeldud mähkimislina. Seda tutvustatid kui patenteeritud toodet (patent on leiutis või avastus, mis on tööstuslikult kasutatav) , mis võimaldab emal väikest last selja peal kaasas kanda. Seal väideti ka, et paari meetrine riidest ese on justkui leiutis ja väärt oma 700 kroonist hinda. Tegelikult oli asi piraatlusega saadud. Nimelt Kagu-Aasias on see üsna levinud abivahend emadele, kes ei saa väikse lapsega kodus istuda ja peavad näiteks vett tooma või põllul riisiga tegelema. Ainult tarbimiskultuuri ohvritele võib tunduda taolise rahvusliku pärandi kaubastamine kuidagi mõistlik äritava või praktikana.

Mina ise kavatsen põlata kõiki neid rahvuspapude ostjaid, kandjaid kui ka vahendajaid ja neile võimalikult vähe ka edaspidi tähelepanu pöörata. Isegi sellelt pildilt lõikasin reklaamina tunduva aadressi välja, et rahaks tehtud rahvuspapude konksu otsa rohkem ullikesi ei sattuks.

14.03.2009 Kristiine keskuse ees väike uinak kell 14. Foto Virgo Kruve

Eesti majandus on unne suikunud. Töötajaid jääb tuhandete kaupa üle. Reedel jõuti 50 000 ametlikult registreeritud töötuni. Aga kui palju on neid tuhandeid, kes elavad elukoha kaotuse hirmus? Kas siis saab ka ainsaks varaks pea alla pandav kilekott?

Kindlasti arvaks peaminister Andrus Ansip, et sotsiaaltoetuste lennukilt külvamine tuleb lõpetada ja iga sajakroonise taotuse eest tuleb ka avaldus esitada. Justkui vähendaks see väljamakseid. Kaugel sellest, selle avalduste menetlemise kulu läheks suuremaks.

Kindlasti võiks ka sotsiaalminister ja Andrus Ansipi parteikaaslane Hanno Pevkur arvata, et töötutel tuleb riigilt toetuste kerjamine ära lõpetada. Umbes taoline oli vist tema EPL-is antud esimese intervjuu mõte.

Viidates veel oma eelmisele Hiina teemalisele kirjutisele, siis võiksime nende kombel sõna kriis mõista ka teise tähenduse ehk siis võimaluse läbi. Kõlab küll julmalt aga kui headel aegadel tegid halva kodulaenu otsuse, siis varsti võid silmitsi seista elukoha kaotusega. Meenutage 16. veebruaril ETV-s näidatud dokfilmi Hukatuslik ahnus, mis jutustas lugusid USA kinnisvara kriisis laenudega liialt riskeerinud inimeste väljatõstmistest.

Omamoodi irreaalsest maailmast kirjutavad ka mõned eriti paadunud IRL-i ja parempoolsete vaadetega inimesed, kes endiselt peavad töötust mingisuguseks vabatahtlikuks asjaks. Neile ei jõua kohale, et näljapalga eest pole mõtet tööl käia (kui kogu palk läheb transpordi, söögi ja elukoha peale ning kord aastas saad osta ühed jalanõud ja komplekti riideid).
“Endiselt on ligi 2000 vaba ametikohta” – err.ee

Märksa adekvaatsem on kirjeldus, et isegi kõrgharidus ei pruugi anda soovide ja võimete kohast töökohta.
Ka mina, Brutus! (ehk Kuidas minustki näljarott sai)

Mulle meenub möödunud sajandi lõpust ühe õppejõu kirjeldus Venemaa tookordse majandusolukorra kohta, kus palka ei makstud inimestele kuude ja kvartalite kaupa. Aga keegi ei saanud aru, kuidas nad kõik veel elus püsisid. Ütleja arvates oligi see mingi Vene ime, et ilma palgata käidi tööl ja keegi ära ei surnud.

Pole just eriti lohutav Toomas Lumani ütlus, et tema sissetulekud on vähenenud nüüd 90 protsenti. Kui rohkem kui pooltel inimestel on need niigi vaevu üle minimaalse elatustaseme, siis on ka 10 protsendine palgakärbe tõsine katastroof.

Nägin laupäeval Tallinna tänaval ühe lennufirma reklaami mis teatas, et Helsingi kaudu saab nii Euroopasse kui ka Aasiasse. Ka mulle tundub, et Eestist on mõttekas välja suunduda, sest valdav osa ringlevast rahast on kadunud. Või õigemini osutus see sisse laenatud rahaks. Hoia siis Hiina alt, Eesti piir käib varsti vastu sinu müüri ja Venemaa peab vahepealt kaduma.

Helsingi kaudu aasiasse. 14. märts 2009 Tallinn Pärnu mnt. Foto Virgo Kruve

Pildiga haakub ka tänane jutt Postimehes. Nagu pildilgi näha rohelist tuld, nii loodab ka EAS ettevõtlust arengumaa turu tõusu pealt arendada.

«Ütleme niimoodi, et Hiina on 10–20 aasta pärast maailmas riik number üks. Eesti kohalolek Hiinas on äärmiselt vajalik,» sõnab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nn saadik Hiinas Shanghais Valle Feldmann.

«Kasv on suur, mahud tohutud ja seda ignoreerida poleks kindlasti tark,» märgib Cliftoni juht Jaak Anton.

Samamoodi otsib oma uue vähiravimi turustamiseks partnereid AS Celecure. «Üritame Hiina turule pääseda. Eesmärk on lähiaastatel litsentseerida toode mõnele suurele ravifirmale, kes selle Hiinas  müüki paneks,» ütleb ettevõtte juht Tarmo Kivi.

Kaugemale on aga arenenud Mobi Solutioni tütarfirma Fortumo, mis pakub juba eelmisest aastast hiinlastele võimalust lükata käima oma SMS-teenus ja teenida sellega raha.

http://www.postimees.ee/?id=94562

Rohkem ma seda artiklit ei viita, sest muidu läheb meeleolu liiga pessimistlikuks. Tundub, et ettevõtjate ambitsioon piirdubki allhanke tegemisega.

Pealkiri tuli veidi ettevaatav aga praegused Eesti Autorite Ühingu sammud muusikavideode eemaldamiseks youtube.com keskkonnast toovad selle paratamatult kaasa. See ühing piirab kultuuri levikut, sest neil on jäänud kasumi protsent sellelt saamata. Aga kümnis on ainus asi, mis neid huvitab.

Nime poolest küll autoreid esindav aga tegelikkuses kõige ehtsam liiakasu võtjate punt mõtleb ainult hetkelisest huvist lähtuvalt. Neid ei huvita artisti loomingu laiem levitamine, tuntus ega ka mitte populaarsus. Nad loodavad, et muusik on justkui tsirkuse artist, kelle iga näitamine peab kaasa tooma tema turjal elavate parasiitide (manager, plaadifirma, reklaamiagentuur, laulude kirjutajad, meikijad, rõiva disainerid ja isegi kontserti transamehed) jaoks mingi sissetuleku. Youtube video on selles mõttes kahjumlik, et ahelas ei liigu ühtegi raha, mille pealt oleks võimalik oma protsenti saada. Järelikult oleks parem kui neid poleks üldsegi olemas.

Sama organisatsiooni vanemeksperdi Kaido Männi sõnul on olnud juhuseid, kus muusikud on uurinud, miks nende endi üleslaetud lood on maha võetud. «Eks me oleme siis seletanud, milles asi. Et kui nad on autorite ühingu liikmed, siis nad peavad põhimõtteliselt selleks luba küsima, et seda üles panna,» selgitas ta.

Erik Mandre sõnul on olnud olukordi, kus üks autoriõiguste omaja soovib, et lugu oleks veebis väljas, kuna see on hea reklaam. Teine osapool on selle vastu ja kolmandal on täiesti ükskõik.  «Muusikavideo puhul on autoriõigused nii fonogrammi tootjal, esitajal kui ka autoril ja piisab sellest, kui üks neist on selle vastu. Siis pole vahet, mida teised kaks arvavad,» kinnitas ta.

http://www.postimees.ee/?id=94438

Kas panite ikka tähele, et loo autor peab ka oma loomingu levitamiseks autorite ühingult luba küsima? See peaks väga ilmekalt paljastama kogu “süsteemi” olemuse. Kui artisti pealt rahad ei laeku, siis autorite ühingu jaoks on tegemist surnud artistiga ja tema eneseväljenduseks jääb ainult dušši all iseendale laulmine.

youtube video raha maailmas elamisest ja ärimeestest

Samal põhjusel tapavad ka mobiiliside operaatorid internetis SMS-teenuste turu, sest kõiksuguste vahendajate kaudu võetakse vähemalt 55 protsenti kuni 65 protsenti kliendi makstud hinnast ja järgi jäävast osast tuleb siis maksta veel riigile maksud ja firmat ka arendada. Sellel põhjusel ongi mõnda aega kasumis olnud vaid SMS-oksjonid. Mobiilne parkimine on siinkohal erand, sest tegemist on peale surutud teenusega, mida saab ka rohkem kulude arvestuse järgi tasustada. Loomulikult räägivad SMS teenuseid vahendavad firmad vastupidist juttu aga samamoodi kiidavad ka e-postiga spämmijad oma teenust kui head reklaami kanalit. Tegelikult saavad sellest tulu vaid ohvrite aadressidest andmebaasi loojad (Eestis enamasti Krediidiinfo) ja natuke ka laiali saatjad. Sundkirja saatjad aga langevad samale tasemele lääne viagra  ja nigeeria petukirjade saatjatega, kelle võimalused oma toote promoks ei võimalda kulutada üle mõne sendi kirja kohta. Tõstke nüüd käed, kes on spämmi peale midagi internetist ka ostnud või tellinud. Ma olen kindel, et Eestis on teiega umbes sama protsent ka narkomaane ja muidu lolle.

Ma ei ole veel “see põlvkond,” kes jälgiks ilmateadet aga ometigi panin taustaks mänginud telerist tähele, et ETV ilmateadustaja Peep Taimla on nüüd rohkem neegri kui valge mehe moodi.

Ometigi tunduvad ülereageeringuna eetrikeeld ja Urmet Koogi ähvardused. Mind näiteks ei häiri tulevase nahavähi ohvri ekraanil nägemine. Igaüks tapab ennast ise ja seda võib teha ka nahavähki surres. Iseasi, kas selleks tuleb Hispaaniasse reisida. Ma usun, et ka Eesti laiuskraadil ja vähegi päikeselisema suvega õnnestub see ka siin ja väiksemate kuludega.

Ma arvan, et Peep Taimla poolt selle peale perearstilt abi otsimine on justkui kaitse vallandamise vastu. Alles teisipäeval tuli teade  Marite Kallasma vallandamisest alates juulist.

“Marite jätkab tööd juuni lõpuni, mil jõustub eetrinõustaja ametikoha koondamine,” ütleb ringhäälingu (ERR) avalike suhete juht Anneli Tõevere-Kaur.

Hiljuti jäi tööst ilma ka Maire Aunaste seltsis häid uudiseid edastanud Emil Rutiku, kuid palgaliste arv vähenevat veelgi.
“Jätkame senist praktikat. See tähendab loobumist valdavalt pensioniealistest töötajatest, kes moodustavad töötajaskonnast kümnendiku,” sõnab Tõevere-Kaur. Ilmselt lahkub suur osa eakatest töötajatest ringhäälingust sügiseks.

http://www.ohtuleht.ee/319451

Töötajate tavaline reaktsioon töökoha probleemide peale ongi tervislike hädade ilmnemine, kas siis alateadlikult või meelega.

Üldiselt on eetrikeeld päevituse eest siiski natuke karm karistus.

pilt SLÕ ja jutt http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=319951

Aasias ja Aafrikas müüakse väga edukalt kosmeetika firmade tehtud kreeme, mis pleegitavad inimese nahka. See oli nüüd muidugi sarkastiline soovitus aga grimmiga peaks saama Taimla ka heledamaks teha.

“Kook ütles mulle, et olen liiga jumekas,” räägib Taimla. “Seejuures olin ma juba kahel õhtul sellisena ekraanil käinud ja temaga ka nelja silma all vestelnud. Siis ei poetanud Kook mulle sel teemal sõnagi. Keegi teine pole ka nii arvanud. Vastupidi – kiidetakse, kui ilusasti ma päevitunud olen. Saatejuhid käivad ju ikka päikeselistel maadel, spordireporterid näiteks. Miks siis nemad päevituse pärast keeldu ei saa?” laiutab Taimla käsi.

Tume jume olevat praeguseks muutunud tükk maad heledamaks ja juba tasapisi maha koorumas.

Urmet Kook tunnistas, et temal ja Taimlal on tõesti erinev arusaam sellest, millise välimusega sobib ekraanile tulla ja millisega mitte. “Minu seisukoht on see, et kui inimesel on silmanähtav päikesepõletus, mida grimmiga parandada ei saa, siis pole tal eetrisse asja,” leidis Kook.

ETV ilmateade ei ole uudistejuhi hinnangul huumori- ega õudussaade, vaid eristub erakanalite ilmateadetest selle poolest, et nende vastavas uudistelõigus on esikohal ilmateate sisu. “Kui aga ilmalugeja välimus muutub ilmateate vaatamisel peamiseks aruteluteemaks, ei ole lood minu meelest enam õiged,” tähendas Kook

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=319951

Tuleb siis välja, et väike ksenofoob pesitses nii ERR maja inimestes kui televaatajates.

[polldaddy poll=1451257]