Arhiiv aprill 12th, 2009

Eesti ei saa NATO õhukaitse peale loota

Pühapäev, aprill 12th, 2009

Eesti armeel on õhutõrje võimekusega kehvad lood. Meenutades võidupüha paraadil haubitsa ümber askeldanud sõdurit, siis “täpselt nagu naisel karvadega. See küll katab aga ei kaitse.” See tähendas siis tavakeeles, et konflikti korral ei suudeta tagada oma vägedele õhuruumi kaitset ja nad peavad arvestama vastase ülekaaluga.

See teema meenus mulle teisipäevase TV3 küsitluse peale, mille järgi 3/4 vaatajatest ei usaldanud NATO kaitsvat vihmavarju.

Ainult 29 % TV3 uudiste vaatajatest usub NATO kiiret abi.

Ainult 29 % TV3 uudiste vaatajatest usub NATO kiiret abi.

Probleemiks loomulikult see suurelt välja reklaamitud lennukite ülelend Tallinna kohal, mis jäi siis pilvise ilma tõttu ära. Siit lähtuvalt peaks Eesti paluma konflikti korral vaenlase lennukitel rünnata pilvitu ilmaga ja soovitavalt soojade kraadidega, sest muudes ilmastiku oludes NATO õhukilp Eesti kohale ei ulatu. Ma isegi ütleks, et ilmselt on ida ja lääne vahel mingi pakt, et piiririigi läheduses ei lennutata oma lennukeid üleliia sageli, et mitte üksteist närvi ajada. Tänu sellele ongi Eesti õhuruumis sõjalennukeid näha vaid viiel päeval aastas kui NATO siin midagi harjutab.

Kui lisada siia juurde, et Eestis on kõik elamud ilma tsiviilvarjenditeta (Soomes kohustuslik, ilma ei saa isegi sisse kolida) ja uusi varjendeid pole ka ehitatud, siis võime rünnaku puhul rääkida mitte ainult vabariigi kaotamisest, vaid ka suure osa siin elava rahva hävimisest. Ainus lootus, et venekeelne vähemus osutub omamoodi inimkilbiks, mis tekitab idakotkastes teatavat moraalset tõrget poolelid militaarsete sihtmärkide (elektrivõrk, veetrassid, sillad, kommunikatsioonid) hävitamisel. Meenutage serblastega juhtunut 20 aastat tagasi kui Bill Clinton andis korralduse pommitada Belgradi linnas ametiasutusi, elektrijaamu, maanteede sildu, jne.

Pensionifondide peatamine on hea mõte

Pühapäev, aprill 12th, 2009

Minul ei ole sambaid. Aga ma ei teinud neid ka teadlikult, sest purgi mee või sooja tekiga mind juba ära ei ostaks (neid pakkus SEB liitujatele). Olen algusest peale umbusaldanud raha kogumist kellegi teise järelvalve alla, et aastakümnete pärast saaks sealt midagi tagasi. Pealegi ei saa kord tehtud liitumist II sambaga enam tühistada, see on nagu HIV-i saamine. Võid küll sissemakseid väga väikeseks rihtida aga koormisest see siiski ei päästa.

Reedel näitas Andrus Ansip tabelit, mille järgi on Eesti kogumispensioni fondid kaotanud 33 protsenti oma kogutud sissemaksetest. Seega on tegemist põletusfondidega, mis ei garanteeri isegi inflatsiooni võrra tootlust vaid otsesõnu vähendavad väärtusi. Mina mäletan neid ENSV aegseid kindlustlepinguid, kus sissemakseid tehti arvestusega, et vajadusel saab aasta või paari raha aga pärast rahareformi ei piisanud järgi jäänud summast isegi uute jalanõude ostmiseks.

Pealegi ei suuda ma prognoosida, mis saab 5 või kümne aasta pärast. Kuidas oleks siis võimalik ennustada pensionifondi seisu vähemalt 30 aasta pärast kui on teada faktid, et rahvastik väheneb, majandusliku rikkuse allikat pole veel avastatud (ei naftat, nokiat ega turismi) ja vähegi andekamad leiavad teostuse teistes keeleruumides. Pealegi on 17 aastat iseseisvust toonud kaasa loomuliku iibena (sünnid-surmad) vähemalt 41 000 eestlase surm, mida on umbes 11 korda rohkem kui suri Vabadussõjas ja vähemalt 2 korda rohkem kui küüditati siberisse. Sisuliselt on siis Eesti Vabariigi ajal eestlaste arv vähenenud terve Pärnu linna võrra. Midagi peab ühiskonnas väga haiget olema, et vabadus on rahvale sedavõrd hävitavalt mõjunud.

Punasega on näidatud Eesti pensionifondide tootlus, mis on ELiidus kehvim -33 protsendiga. 9.04.09 TV3

Punasega on näidatud Eesti pensionifondide tootlus, mis on ELiidus kehvim -33 protsendiga. 9.04.09 TV3

Ja seda näitav Andrus Ansip, keda ETV uudistes AK ei näidatud. Ilmselt oleks see olnud liiga valus tõde praeguse kolmikliidu soorituse kohta.

Andrus Ansip näitab pensionifondide tootlust, Eesti on punane latern ehk suurim langeja 33 protsendiga.

Andrus Ansip näitab pensionifondide tootlust, Eesti on punane latern ehk suurim langeja 33 protsendiga.

Kui ma nüüd meenutama hakkan, siis viimati pakuti mulle II sambaga liitumist veel mullu oktoobris või novembris, kus õnneks taipasin endistviisi eitavale seisukohale jääda.

Lõpetuseks tuleb selgitada veel seda, et praegu pensionifondi sissemaksete peatamine kergendab riigieelarve raskusi ja jätab inimestele rohkem palgaraha kätte. Samuti on see märk, et terrori võimu omav (politsei, maksuamet, KOTI poisid) riik võib olla lepingu partnerina äärmiselt ebausaldusväärne. Ainus põhjus miks SDE selle vastu võitleb on Eiki Nestori isiklik ego, sest tema sotsiaalministriks oleku ajal tuligi Mart Laari valitsus nendega välja. Kirjutasin kunagi ühes artiklis, et panna praegused töötajad lisaks praeguste pensionäride rahalisele ülalpidamisele ka iseendale raha korjama oli kaval mõte. Saavutada see aga ilma igasuguse diskussioonita, oli lausa geniaalne.