Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Minul on kiirkorras taodeldud siniste kaantega pass, mis on välja antud vaba Eesti Vabariigi eelviimasel tööpäeval. Ometigi aga tunnen rõõmu, et 5 aastat hiljem on Eestil asjad Euroopa Liidus suhteliselt hästi läinud. Isegi vaatamata (suhkru)trahvidele ja ametkondlikule suutmatusele abifondide raha ära kasutada. Ma olen tänulik, sest õppimiseks ja töötamiseks on avatud praeguseks vähemalt 20 liikmesriiki, kus inimesi umbes 500 miljonit ja majanduslikult kogutoodangult on ühendus suurem isegi kui USA ja Jaapanist lausa 3 korda suurem. Seega võimas tunne.

Meid tervitati ka Euroopas, kus prantsuse ja saksa päevalehed avaldasid 1. mail 2004 oma esikaantel tervitustekstid 10 uuele liikmesriigile.

Uusi liikmesriike tervitavad 1. mai ajalehed LE Soir ja De Standard. Foto Virgo Kruve

Minule tuli tookord 1. mail Euronewsi vaadates ja salvestades, sest harva leiab televisioon tõepoolest inimesi ja rahvaid lähendavat kasutamist ehk siis nende elutuppa tuuakse kaugel toimuvad positiivsed sündmused. Mitte kõigest laipade statistika ja krimi, rentsli, ebardluse lood.

Kolmapäeval kirjutan ka Eesti esimesest viisaastakust Euroopa Liidus.

1. mai 2003 sai läbi poolteist kuud kestnud Iraagi invasioon. Georg Walker Bush maandus lennukikandjal ja pidas loosungi “Mission Accomplished” (ülesanne täidetud) all kõne Iraagi sõja edukast võidust. Ajalugu näitas, et tõeline tapatöö alles läks lahti. Briti sõdurid lahkusid eile ametlikult Iraagist, pärast 179 sõduri kaotamist. Eestlased said sealt kinga juba 2008 detsembris kui iraaklased enam abipalvet ei pikendanud. Kaitseministeeriumi sõjardid oleksid muidugi sinna heal meelel läinud ja kindlasti ka mehed raha teenima, sest Eestis pole ju pere ülalpidamist võimaldavaid töökohti.

30. aprill 2004 oli lahvatanud Abu Ghraibi vangide piinamise skandaal. Kõik need jubadad fotod olid tehtud vaid 1 öö jooksul aga vangla tegutses mitmeid aastaid! USA mõistis süüdi vaid üksikud sõdurid, mitte neile käsu andjad.

Pärast seda avaldas Financial Times järgmise karikatuuri.

Karikatuur 1.04.2004 Financial Times. Abu Ghraib Liberty statue

Presidendiks valiti küll Georg Walker Bush tagasi 2004 detsembris, sest demokraatide John Kerry oli sama ilus kui hobune aga isegi ilma sõdu alustamata (I ametiaega jäid Afganistani ja Iraagi sõda) suutis ta ühe suure käkiga hakkama saada: USA majanduskriisi viimine. Selle tüsistusi tundis kogu maailma majandus, sealhulgas ka Eesti ja demokraatidele jäi üle mõistuse suur kohustus võla mülkast riigi välja toomiseks. Bushi ajal kasvas USA välisvõlg ligi poole võrra!

Mitte Barack Hussein Obama ei võitnud USA presidendi valimisi 2008 detsembris, vaid Georg Walker Bush kaotas need ja teotas sellega Valget maja, mida nüüd võib kutsuda Obama barakiks.

Aprilli viimane päev sai siis kurvaks teetähiseks majanduskriisist tabatud Eesti meedia allakäigul. Juhe tõmmati välja TV4 telejaamal, mille omanik Toomas Lepp alustas selle pankroti menetlust. Neljapäeval lõpetas ilmumise venekeelne ajaleht Molodjoš Estoni, mis oleks peatselt saanud 52 aastaseks.

Hiljuti oli suletud Vesti Dnja ja nüüd siis vanim venekeelne ajaleht. Sellega jäävad siin elavad venelased veelgi rohkem vaenuliku idanaabri inforuumi ja see ei ole Euroopa Liidule hea. Olen ise näinud EuroNewsi pealt raportit lõhenenud riigist (divided country) Eestist, mis rääkis just nimelt kahest rahvusest, kes omavahel igapäevaselt ei lävi ega suhtle. Välismaalased kirjeldasid olukorda lausa Kosovo võrdlustega. Nagu kindlasti teate, siis seal Kosovos viis suur õigeuslik naaber Serbia oma väed kaitsma pogrommide kätte jäänud rahvuskaaslasi(vähemust).

Äkki ma olen liiga pessimistlik aga pärast venekeelsete uudiste viimist digitaalsele levile vähenes ka eestimeelse info kättesaadavus. Ja Eestil on suur õigeuslik idanaaber! Ma tean, et kirjutan juba nagu Marko Mihkelson aga vähemalt ei looda ma selle Venemaa demoniseerimisega poliitilist profiiti lõigata, sest minu sissetulek ei sõltu vaenlase kuju ehitamisest ja maha materdamisest nagu laarikute punti kuulujatel.

Kunagi Kalev Sport, siis TV4 ja nüüd millalgi edaspidi TV14. Tundub olevat üks äraneetud projekt. Pilt tv4 sageduselt.

Ma ütleks, et Kalev Sporti tabas halb karma mis pärines juba Sõnajalgade Tipp TV ja TV1 aegadest. Nimelt oli kalevi ekraanigraafikas kasutatud läbi ruutulise mustri paistvat kala-nukku, mis tegelikult oli 2001 lõpetanud TV1 vahegraafika üks elemente. Ilmselt siis toonasest pankrotist võttis keegi lindid ja tegi nende peale uue graafika. Paraku kandus halb karma edasi ka uuele kanalile. Või tuli see siis koos inimestega. Igatahes ei looda mina majanduskriisi tingimustes näha mõne uue telejaama turule tulekut.

Hetkel ei leidnud ma salvestust ega pilti sellest algsest kalast ja selle vees ujumisest aga äkki tuleb lugejal see pilt ka ilma meelde.

Üsna kurb aga näiteks Paldiskis(?) jäi Astrid Kannel väga tühja saaliga pildile. Kaameras on näha vähem inimesi kui ühel käel sõrmi aga selle kajastamiseks oli vaja Astrid Kannelt, kaamerameest, + teadmata arv ülekandeks vajalikke inimesi + ERR saatekeskuses režissöör.

Astrid Kannel ja Minu Eesti mõttekoja ülekanne ETV2 kanalil

Lugege kokku, mitu inimest on nüüd kaameras näha.

Kuhu jäid 7300 kirja pannud osalejat?

Ilmselt oli teleka ees vaatajaid kuni 10 korda rohkem füüsiliselt kohale läinutest, sest inimeste hulgas on statistilise normaaljaotuse järgi äärmusi 1-2 protsendi vahel. Umbes samas suurusjärgus kui narkareid, vargaid, geenivaramuga liitunuid või siis jutupaunikuid ja tühikargajaid.

Eriti meeldis mulle Narva-Jõesuust ülekannet teinud Ago Gaškovi lause, et tema mõttekojas oli esimesena kohal volikogu liikmed. Aga õnneks ei olevat nad päevapoliitikat ajanud.

Kuulasin just Vikerraadiost, et küsitluse järgi võiks Minu Eesti mõttetalgutel osaleda lausa 65 000 inimest. Kirja oli ennast pannud muidugi kõigest 3 500. Tallinnas on hinnanguliselt 10 000 süstivat uimastisõltlast, kogu riigis aga 13 800. Seega on iga pläralõua kohta vähemalt 3 narkarit. Küsige nüüd endalt, kummal neist on ühiskonnale suurem mõju. Kindlasti narkaritel, sest jutupaunikutest ei sõltu midagi aga iga narkomaan vajab igapäevase doosi jaoks raha ning selle hankimine varguse läbi on üsna levinud meetod. Minul pole autot, mille klaaside lõhkumise pärast muretseda. Aga minu kortermaja trepikojas elas aastaid tagasi narkomaan ja temal külas käivad sõbrad olid peavaluks kogu maja rahvale. Tookord oli veel nõukogude aegne uks ja selle luku äär oli pehmest plekist ning mingil ajal väänati see äär tagurpidi ja ukse vahele jääva vahe kaudu kangutati siis lukukeel lahti. Ma ei tea mis temast sai aga viimased aastad on olnud tõeliselt rahulikud. Mis muidugi ei tähenda, et narkariga tänaval kokku ei võiks juhtuda. Olen neid pahupidi silmadega tegelasi näinud nii tänaval kui ühistranspordis.

Kuulan nüüd Vikerraadiost, kuidas nad teevad üritusele reklaami. Samuti teeb ETV ülekandeid ja ETV2 lausa 4 tunnise ülekande. Isegi president esines salvestatud sõnumiga, sest seda anti ajalise nihkega eetrisse nii raadios kui telejaamades.

Just öeldi välja, et 7500 olevat ennast kirja pannud. Huvitav kui palju neist tegelikult kohale tuli? Tavaliselt jääb kolmandik registreerunutest tulemata, sest kolm vaba päeva järjest on mõistlikum kasutada puhkamiseks kui ….

Narkomaanide nõustamise infotelefoni reklaam Tallinnas Estonia puiesteel, otse Estonia ooperiteatri ees. Foto Virgo Kruve 28.04.2009

Ma oleksin olnud palju leebem kui oleks tehtud näiteks prügi koristamise kampaania, sest Tallinna võib ka suure liiklusega tänava äärest leida kasutatud süstlaid.

Narkomaani kasutatud tööriist Tallinna tärkaval muruplatsil, Kopli tänava ääres, Standardi maja vastas. 28.04.2009 Foto Virgo Kruve

Kahjuks ei leidnud ma ülesse juba aastaid tagasi tehtud pilti Tammsaare pargis olevast puust (Estonia ja Viru hotelli vahel, täielikus Tallinna kesklinnas) kus 5 meetri kõrguse sireli(?) tüvi oli iga paarikümne sentimeetri järel täis löödud süstaldest. Neid oli seal ikka paarkümmend. Ju oli siis narkaritel suurem tähistamine olnud