Mäletate veel seda lugu, kus aasta algul sõitis Reformierakonna auto Tallinn-Tartu maanteel kraavi ja käis üle katuse. Tookord olid selle külgedel kirjad “13 aastat õigel teel” 1994-2007. Sai naljatatud, et Pronksiöö korraldamise aastast ei olda enam õigel teel.
Teisipäeval nägin siis Toompeal uut Reformierakonna autot, kus peal kirjad 14 aastat õigel teel 1994-…. kuid praegu on meil aasta 2009 ja mitte 2008. Seega jällegi, pole reformierakond käesoleval aastal õigel teel. Vähemalt julgevad nad seda kirjutada ning selle välja mõtlemine on siis iga inimese töö. Ilmselt poleks selleks vaja isegi mitte mõttetalgutel osaleda.
28.04.2009 Toompeal Reformierakonna auto 14 aastat õigel teel. Foto Virgo Kruve
Mulle teeb rõõmu, et Euroopa Parlamendis liberaalsesse fraktsiooni kuuluv erakond on endiselt tegevuses ja aheldas isegi Euroopa Komisjoni liikme Siim Kallase oma valimisvankri ette.
Seekord tuleb siis tunnistada oma osalist eksimist ja korrigeerida arvamust digitaalse televisiooni suhtes. Nimelt sain tööle oma Terratec USB pulga tänu uuele tarkvarale ja koodekitele ning nüüd avanes minu arvutis ka Eesti MPEG4 formaadis digitiaalne televisioon.
Osaliseks eksimiseks nimetan ma asja selle pärast, et kanalite vahetamisel on paus 2-3 sekundit, EPG ei toimi ja üle 5 minuti järjest pole ma saanud TV6 pilti vaadata ilma, et see oleks hangunud. Samuti pole võimalik pilti salvestada, sest see tehakse .ts failideks ja esialgu ei oska ma neid millegagi ümber pakkida ega ka maha mängimiseks programmi või dvd-mängijat katsetada. Kuid need võivad olla ka tootja tarkvarast tulenevad probleemid, millel lahendab näiteks mõni teine programm.
Hea on asja juures vähemalt see, et kui pildi jaoks on signaal kätte saadud, siis on see ka kvaliteetne. Analoogi puhul oli märksa rohkem seda antenni sättimist ja sõltumist ilmastikust. Mäletan veel neid suviseid selgeid ilmu kui ETV Koeru saatja pildile hakkas peale rääkima YLE 1, sest Soome signaal levis paremini. Koos digi-tv tulekuga on muidugi igasugune signaali jõudmine üle riigipiiride märksa piiratum ja seega töövõit ka kõigile autorite turjadel parasiteerivatele autorite kaitsjatele.
Lõpetuseks viskan veel ühe tilga tõrva sellesse kiituse karikasse, sest ilmselt hakkan ma digi-tv kanaleid vaatama vaid olude sunnil ja väga valikuliselt ning üritan neid pigem talletada tagantjärgi vaatamiseks.
Mäletate veel möödunud aasta Eurovisioon hävingu? Kindlasti pole te unustanud Oja, Võrno ja Leinatamme naeruväärset enesekindlust Leto Svet laulu suhtes. Pärast sealset põrumist pole vähemalt Leinatamm madalat profiili hoidnud, isegi vaatamata seal saadud hüüdnimele Klaveri Kargutaja (piano fucker).
Eesti Reformierakonna Ringhäälingu (ERR) reklaam reformierakonna liikme juhitavale saatele postimees.ee lehelt. Ekraanipilt.
Kindlasti oli nende Leto Svet laul kuulamiseks võimete kohane ja südamelähedane märkimisväärsele osale inimestest Eestis, sest kunagi olid populaarsed ka Onu Bella või Jörberg aga paraku ei lähe külatola numbritega Euroopa Liidus esinemine teistele rahvastele eriti peale. Neil pole vist 700 aastase orjapõlve aegset katkist mentaliteeti ja neil on julgust seda ka otse näidata. Selle tõttu saimegi viimase otsa koha. Ma isegi ei mäleta, kas see oli lausa tagant viimane, sest minu jaoks oli Eurovisioon läbi juba Eestit esindava laulu selgumisega. Tulemus oligi selle järel paretamatu, mida ei päästnud jalga tõstvad tantsutüdrukud ega ka Tarmo Leinatamme ponnistused klaveri taga. Nende ponnituste juures juhtuski ta püsti seistes tegema puusadega liigutusi, mis sarnanevad kutsade kevadistele paaritumise liigutustele. Õelad konkurendid panidki selle järgi hüüdnime piano fucker (klaveri kargutaja) ning ETV keelas igasuguse eurovisiooni materjali levitamise, et see piinlik koht ometigi välja ei lekiks. Vaadake ise kasvõi youtube.com lehelt, et seal on üleval vaid poolfinaali lõigud, kus lavale polnud veel klaverit toodud, mis Belgradis oli olemas ja põhjustas Leinatammes… kuidas iganes seda siis nimetada.
Õnneks pole kõik ingliskeelsed kasutajad sellest ERR (Eesti Reformierakonna Ringhäälingu) keelust kuulnud ja vähemalt üks poolfinaali lugu Vene televisiooni salvestisena on üleval. Vaadake eriti hoolikalt 1:42 kuni 1:49 toimuvat Leinatamme ja Võrno tegevust klaveri kallal.
Kuid tulles finaalõhtu juurde tagasi, siis see laululahingu saade on minul küll vaatamata jäänud. Möödunud aastal veel natuke jälgisin ehk siis elasin kaasa vaid ühe koori esinemistele läbi salvestiste ja ülejäänu kerisin edasi või jätsin vaatamata. Aga sellel aastal pole ka selleks viitsimist olnud.
Ma julgen kinnitada, et selle saate nägemata jäämisega pole ma millestki olulisest ilma jäänud. Elame ju vaid korra ja ma ei tahaks elu meenutada selle järgi kui palju erinevaid telesarju sai elu jooksul ära vaadatud. Muidugi omaette teema on see šõu nimi: laululahing. Tavaliselt tähendab lahing ka surnuid aga ma väga ei imesta selle üle, sest Eestis on kohanimed Tapa, Püssi ja Nuia.
