Arhiiv mai 26th, 2009

Indrek Pertelsoni kaks palet

Teisipäev, mai 26th, 2009

Väga asjalik ettevõtluse alane lugemine, kuidas firmat mitte juhtida, on toodud Toivo Tänavsuu blogis.
Kuidas Indrek Pertelson Eesti rikastelt raha välja tinistas

Mina lugesin selle üsna tähelepanelikult läbi ja täitsa usun, et nii nagu on igal nööril kaks otsa, saavad ka rahastaja Andres Sarri ja Indrek Pertelson asju erinevalt tõlgendada. Ometigi  on seal usutavana ja loogiliselt põhjendatuna tunduvaid asju liialt palju, et neis kõigis eksimist Indreku kahjuks uskuda. Küllap on osa süüd ka tema peale veeretatud aga ilmselt oli ta sportlasena parem kui ettevõtjana ja oleks pidanud ikkagi oma vööde ja kimanode juurde jääma. Samas ei saa ka välistada, et raha tinistas ta ära ja muutis hoopis külmalt kalkuleerivaks petiseks nagu kujutatakse teda selles artiklis.

Eesti riik on läbi – püsime vaid laenuraha toel

Teisipäev, mai 26th, 2009

Kas mäletate veel möödunud aasta lõpus Lätis puhkenud majanduskriisi ja kuidas kõik Euroopa Liidu riigid sh Eesti pakkusid oma abi? Ma isegi ei mäleta, mitusada miljonit lubas Ivari Padar lätlastele laenata. Nüüd on Ivari minema löödud ja Helir-Valdor Seeder tema asendajana kirjutas alla laenulepingule Euroopa Investeerimispangas ligi 9 miljardi krooni saamiseks. See summa on ligi 10 protsenti ansiplaste, laarikute ja sortside valitsuse poolt tehtud 2009. aasta riigieelarvest kui seda polnud veel kärpima hakatud.

Saadavast 8,6 miljardist kroonist läheb 1/3 teede ehitusek (Kukruse-Jõhvi), 1,5 miljardit vee- ja kanalisatsiooni rajamiseks ja 800 miljonit ettevõtluse edendamiseks. Iga laenuosa välja võtmise lepitakse uuesti kokku tagasimakse aeg ja tingimused. Praegusel oli tagasimakse aeg 25 aastat aga planeeritakse hakkama saada 15 aastaga.
Eva Srejber – Euroopa Investeerimispanga asepresident

http://uudised.err.ee/failid/vid23065.jpg

http://uudised.err.ee/failid/vid23065.jpg

Eriti tasub rõhutada Eesti Reformierakonna Ringhäälingu (ERR) uudiste lõpus nimetatud sarnasust teiste baltikumi majanduskriisi kogejatega ning asjaolu, et Läti võttis 750 miljonit eurot (12 miljardit krooni) ja Leedu 1,1 miljardit eurot (17,2 miljardit krooni).

Ma ei ole laenu võtmise põhimõtteline vastane aga antud juhul läheb see SMS-laenu kombel jooksvate kulutuste (euroopa fondide kaasfinantseering) katmiseks ja pole selle tõttu mõistlik. Omaette küsimus on veel asjaolu, kas on mõttekas raha matta naftast tehtud asfalti sisse. Äkki peaksime teid ehitama hakkama betoonplokkidest, nagu seda Euroopas tehakse? Tooraine oleks kohalik ja annaks tööd ka inimestele.

Uudislõik: Eesti allkirjastas laenulepingu EIB-ga

Juhin tähelepanu sellele panka esindanud naisterahva räsitud välimusele. Ma ei tea Ivari Padari soengut kabineti nõupidamistel aga vähemalt telekaamerate ees on see kammi näinud ning ilmselt oli Kristen Michal lihtsalt teravkeelne selle kohta pilkeid tehes. Või vähemalt praegus rahandusinimesega võrdluses.