Just taolise otsinguga “miks parex pankrotistus” oli täna tulnud keegi minu blogi lugema. Ma üldiselt soovilugusid ei kirjuta aga antud juhul peaks natuke kirjutama, sest Parex võib varsti olla ka Swedbank, SEB või Sampo.
Panganduse probleem ei ole mitte raha saamine, vaid välja laenatud raha tagasi saamine. See tähendab, et pank korjab hoiustajatelt sularaha kokku üsna kerge veenmise ja vaevaga või võtab ise laene ning jagab need siis laenude ja krediidina uuesti edasi. Samamoodi korjas Parex hoiuseid aga märkimisväärse osa klientidest moodustasid venelased, kes nägid Lätis nii Euroopa Liidu liiget, lähedast asukohta kui ka Vene maksuameti käeulatusest eemale jäämist.
Pankuritel on kuldne ütlus: kõik halvad laenud antakse välja headel aegadel. Panganduses on head ajad siis kui raha on kerge laenata või toimub pankade vaheline turuvõitlus positsioonide pärast. Euroopa Liiduga ühinemise järel 2004. 1. maist tõid rootslaste omanduses olevad SEB ja Swedbank märkimisväärseid summasid baltikumi turule (Parexi näitel Lätti), et siin läbi eluaseme laenude pakkumise oma turuosa suurendada. Piltlikult anti maja võtmetele lisaks ka liisitud auto võtmed, tarbimislaen (Eestis Euroopa kalleima intressiga 12,1 protsenti, Rootsis endas 0,2 %) ja veel igasuguseid muid teenuseid pealekauba.
Taolise Rootsi pankade agressiivse poliitika kõrval ei saanud ka Parex ja teised Läti pangad tegevusetult istuda ja vaadata oma turuosa käest ära võtmist. Neil tuli ka leida lisasummasid ja nii nad avasidki end Venemaa hoiustajatele. See sai neile ka hiljem saatuslikuks, sest raha kaotada kartvaid hoiustajaid on väga raske veenda oma kontode mitte tühjaks tegemise eest, seevastu Rootsi pangad võisid saada oma laenudele lisagarantiisid keskpangalt. Nii oligi, et odaval Rootsi laenurahal küpsenud majandusmull läks katki, sest pauk oli käinud ka üle ookeani USA kinnisvara ja finantsturul ning odav krediit kuivas kokku. Selle tõttu polnud ka enam kellelegi maju müüa ning kriis hakkas levima sektorist sektorisse. See tõi kaasa pankrotistuvaid firmasid, inimeste töökaotusi ja sellega kaasnevaid halbu laene. Kui siia lisada veel üks läti ülikooli õppejõud (nime ei mäleta), kelle hoiatusi jätkusuutmatust majanduskasvust hakati ühtäkki tõsiselt võtma, siis puhkeski inimeste seas paanika läti raha devalveerimisest ja kõik tormasid oma hoiuseid päästma. Loomulikult polnud Parex taolises krediidituru kokku kuivamise olukorras valmis, et laenudena pikemaks ajaks välja laenatud summad tuleb nüüd kiirendatud korras tagasi maksta. Läti riik tuli siin raha laenamisega appi aga sellega lakkas ka pank olemast ning muutus riiklikuks.
Parexi (asenda mõne teise rootsi-baltikumi panga nimega) hukule võib põhjusteks pidada:
- Krediitituru ülekülluse ajal majandusmulliga sektoritesse antud laenud (kinnisvara), mille asemele ei õnnestunud saada sama soodsaid uusi laene ning inimeste hirm hoiuste pärast viis raha väljavooluni pankadest.
- Võitluses turuosa pärast anti laene välja liiga kergekäeliselt ning nüüd on need hapuks läinud.
- Baltikumi majandusime osutus odaval laenurahal küpsetatud mulliks, mis visises kohe tühjaks kui lisaküte laenuraha näol oli kinni keeratud.
