Arhiiv juuli 15th, 2009

Nad panevad selle Mardi kinni!

Kolmapäev, juuli 15th, 2009

Ajakirjandus pidi olema neljas võim. Tundub, et kui teised kolm (kohtu, seadusandlik ja täidesaatev) suudavad üksteist kontrollida ja tasakaalustada siis meediat ei kontrolli keegi. Kuidas muidu võiks Kalev Vilgats võtta endale kohtuniku ja proküröri rollid üheaegselt.

Pärast seda, kui võimalike korruptsioonijuhtude menetlemine Eesti kuues suuremas linnas anti kaitsepolitsei kätte, hakkas linnaametnikke vahele jääma kui jäneseid paeltesse.
Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sooviks Mart Viisitamme jätkamist Pärnu poliitikas ja Pärnu edasist naeruvääristamist Eesti avalikkuse silmis.
Riigikogu liige Mark Soosaar seevastu leidis, et kaitsepolitsei on jätnud kahe silma vahele hoopis paljutõotavamad seigad Viisitamme valitsemise ajast. Näiteks, kuidas osutus võimalikuks, et algava majanduslanguse tingimustes kujunes keskraamatukogu uue osa ruutmeetri hinnaks 60 000 krooni?
Kohtu alla sattunud kõrge linnaametnik peaks Pärnus samuti taanduma ja loobuma sügisesest kandideerimisest, sest vaevalt kohtuveskid selleks ajaks jahvatamisega valmis saavad.
Igal juhul ei ole Pärnu linnaametnike kohtuasjas kaalul ainult nende mundri puhtus, vaid kaitsepolitsei mainegi.

http://www.parnupostimees.ee/?id=141577

Hoolimata väiksest alatoonist, et süüdi mõistmine on kaitsepolitsei maine ja mundriau küsimus, ei jäeta mingit ruumi asjaolule, et väidetav süüdistus pole isegi kohtuniku ette jõudnud. Praegu käib prokuröri süüdistuste läbivaatamine alles kaitse esindajate poolt ja ilmselt on tegemist väga pingutava lugemisega, sest kuidas muidu võiks nende töötasu küündida kuuekohaliste summadeni.

Igatahes olen kindel ja otse algallikale tuginedes, et antud juhul on tegemist fenomeniga: tooge mulle inimene, küll ma talle paragrahvi leian!

Üks teine Mart on teinud suuremaid kuritegusid ühiskonna vastu aga raha ei haise ja neid ei uurita. Sundüürnikud, erastamine ja 41000 surnud eestlast alustuseks. Mardi foto tegin 2008. oktoobris ristisamba nurgakivi panekul Harjumäe nõlval. Foto Virgo Kruve

Üks teine Mart on teinud suuremaid kuritegusid ühiskonna vastu aga raha ei haise ja neid ei uurita. Omandireform, majanduse erastamine ja 41 000 surnud* eestlast alustuseks. Mardi foto tegin 2008. oktoobris ristisamba nurgakivi panekul Harjumäe nõlval. Foto Virgo Kruve

* www.isamaa.com sisaldab 40 497 virtuaalset risti neile eestlastele, kelle võrra on meid alates 1991. aastast vähemaks jäänud (sündide-surmade suhtarv, ilma välismaale rändamiseta). Vabadussõja jooksul suri lahingutes vaid 3 588 inimest. Isamaa valitsused on olnud rahvale 11 korda surmavamad kui relvakonflikt Venemaaga.

Maitsetuse monument juba remondis

Kolmapäev, juuli 15th, 2009

Minu meelest polnud küll erilist mõtet Harju mäe nõlvale ehitatud Vabadussõja mälestussamba ehk ristisamba ümber tellinguid ära võtta. Oleks olnud palju lihtsam defektika Tšehhi klaaspaneele vahetada. 109 miljoniline sammas kestis remondita vaid 3 nädalat.

Vaade Harjumäe treppidele ja Vabadussõja monumendile, mille autor, ehitaja ja tellija on Isamaa ja Res Publica liidust ning mis maksab 3,5 miljonit krooni meetri eest. Foto Virgo Kruve

Vaade Harjumäe treppidele ja Vabadussõja monumendile, mille autor, ehitaja ja tellija on Isamaa ja Res Publica liidust ning mis maksab 3,5 miljonit krooni meetri eest. Foto Virgo Kruve

Järgnev meenutab Kaitseministeeriumi haldusalas kindlasti levinud ajakirjanduslikku žanri: rindereportaaži!

Kella 10 paiku olid samba juurde paigaldatud tõstukid ning ala piirati piirdeaiaga.

Kell 11 oli üks uus klaaspaneel paigaldatud ning töölised tegelesid selle kinnitamisega.

Juuli alguses ilmnes, et võidupühal Vabaduse väljakul suure pidulikkusega avatud võidusambale on tekkinud inetud plekid.

Tolmust tekkinud inetud laigud olid kokku kolmel paneelil, millest üks oli sellega täielikult kaetud. Need kolm paneeli täna välja vahetataksegi.

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=142061

Taolised käpardid. Isegi tolmukindlat materjali ei suutnud leida. Mida siis teha veel (situvate) tuvidega? Neid on seal ümbruskonnas rohkelt ja neile meeldib ka vabaduse väljaku lähedastele tänavatele toidupuru nokkima koguneda, sest ümbruskonna söögikohtadest antakse inimestele ju kätega söömiseks toitu kaasa.

Õnneks on taoline asi ka positiivsest küljest vaadeldav. See oleks nagu valged plekid “jääd” meenutava samba peal ehk siis nagu kärbsesitt tuuleklaasil. Ilusti näeb läbi, ainult kole on vaadata. Nagu kogu monumendi võistlus, kavandamine, tellimine, ehitamine, avamine ja ekspluatatsioon.

Jätkub seagripiga H1N1 hirmutamine

Kolmapäev, juuli 15th, 2009

Täna oli Vikerraadios jälle pikk saade (kella 12:34ni) kus hirmutati Eesti vallutava seagripi ohuga. Võtke ajakirjanikud oma tabletid sisse ja rahunege maha!

Igal aastal sureb hooajalise gripi tüsistuste tõttu maailmas kuni pool miljonit inimest. Asjakohase teavitamise asemel hirmutab meedia praegu inimesi „seagripi”-nimelise H1N1-viirusega, millest põhjustatud surmajuhtumeid pole veel isegi mitte paarsada.

Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda, kuid ometigi jõudis hirm ka Euroopasse. Isegi Eestis tegeldi postiümbrikus saabuda võiva pulbri kahjutuks tegemisega. Siiani pole üheselt teada ka selle Fort Detriki uurimislaboris sõjaväe tarbeks välja töötatud Ames-tüüpi katkupisiku levitajat, sest tõenäoliselt põrkas FBI uurimine jälgedele, mis viisid CIA tegevuseni.

„Koletu” SARS
Järgmisel sügisel puhkes maailmas SARS-i nimelise gripilaadse viirusega seotud paanika. Esimene teadaolev haigusjuhtum pandi kirja Hiinas Guangdongi provintsis 16. novembril 2002. Haigega kokku puutunud arst reisis 21. veebruaril 2003 Hongkongi ja temaga kokku puutunud inimeste kaudu levis viirus veel mitmesse Aasia riiki. Lennureisijaid hakati metalliotsijaga  ülekontrollimise kõrval ka kraadima ning neilt gripisümptomeid otsima. 26. mail 2003 teatas dailipress.com viitega agentuurile AP, et üleilmne surmajuhtumite koguarv on 715 ja nakatunud on rohkem kui 8100 inimest. 23. mail sai epideemiaoht kuulutatud lõppenuks.

Tasub meenutada, et tavalise gripi tõttu suri aastas vähemalt 250 000 inimest ehk 684 inimest päevas. Miks hirmutada inimesi, kui viirus on sedavõrd hästi kontrollile ja ravile alluv ning niidab poole aasta jooksul umbes samapalju kui teised viirused ühe päevaga? Näiteks aidsi sureb aastas 3 miljonit, tuberkuloosi 2 miljonit ja malaariasse 1 miljon inimest.

„Õudne” linnugripp
2004. aastal puhkes linnugripi-paanika. Seekord oli hirmsaks märksõnaks H5N1. See pidi kohe-kohe nakatama lisaks miljonitele kodulindudele Aasias, kes tuli kasvõi ennetavalt ära tappa, ka tuhandeid inimesi. Samuti järgnesid reisijate kontrollimine lennujaamades, inimestele maskide väljajagamine ja ravimifirmade teated vaktsiinide turulepaiskamisest.

Sama gripiga hirmutati ka 2005. ja 2006. aastal.

Isegi Eesti Vabariik ostis linnugripi tõrjumiseks Tamiflu-nimelist ravimit. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitas riikidel luua ravimivaru 20-40 protsendi elanikkonna tarbeks. 30. märtsil 2006 teataski Postimees, et Eesti Vabariigil on võimaliku gripipandeemia puhuks varutud 3000 doosi gripiravimit Tamiflu, mille sobivus linnugripi tõrjeks on kaheldav.

Ainus, mida ei järgnenud ka 2007. ja 2008. aastal, oli suur hulk linnugripijuhtumeid maailmas. Siiski jätkas meedia igal lindude rändeajal linnugripiohust teavitamist.

WHO kodulehe andmetel oli 1. juunil 2009 linnugripi H5N1 tõttu surnud kogu maailmas 262 inimest ja nakatunud 432 inimest. Suurim juhtumite arv oli Indoneesias 115/141, Vietnamis 56/111, Egiptuses 27/77 ja Hiinas 25/38. Ülejäänud 11 riigi peale, kus linnugrippi esines, jäi 39 surma ja 65 nakatumist. Seda viie aasta jooksul.

„Üliohtlik” seagripp
Kuid 2009. aasta kevad sai gripiga hirmutajatele ometigi läbimurdeliseks, sest seekord on haigustekitaja seotud inimesele bioloogiliselt märksa lähedasema liigiga – koduseaga. Taaskord kordub tsükkel, mis meedias juba maha mängitud: iga nädal tuuakse „rindeteateid” ohtliku viiruse levikust. Esimene juhtum leidis aset Californias (USA) 30. märtsil.

Isegi Eesti saab ennast tähtsana tunda, sest jõudis ju ka meile üsna mitu inimest, kes olid selle eksootilise viiruse kandjad. Kuid taaskord tehakse kuritegelikku paanikat, sest viirus levib aeglaselt  ja allub ravimitele hästi.

Ometigi kuulutas WHO 11. juunil seagripi A(H1N1) ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega sai seostada vaid 141 inimese surma.

Õnneks ei ole majanduskriisis vaevlev Eesti veel sama „innukas” kui Hispaania, kes oma 4 miljoni töötu ja kiratseva majanduse kõrvalt leidis raha 10 miljoni inimese tarbeks Tamiflu’d  osta.

Kokkuvõttes – ei tasu uskuda gripipaanika levitajaid. Nemad õigustavad sellega vaid riiklikke tellimusi ravimitootjale. Samuti varjutavad nad sellega majanduskriisi teemade käsitlemist.

Kuri ajalugu
Möödunud sajandil oli kolm gripipandeemiat, mis siiski tapsid miljoneid:

* 1918-1919 – hispaania gripi nime all tuntud viirus H1N1. Levis peaaegu kõikjal maailmas ja põhjustas 40-50 miljoni inimese surma. Valdavalt surid noored, parimas tööeas inimesed. Esimesed juhtumid avastati  sõjaväelaagris Kansases (USA), aga pandeemia puhkes alles siis, kui haigus levis Esimese maailmasõja ajal Hispaaniasse. Tuntakse ka nime all Must Lesk.

* 1957-1958 – Aasias levinud H2N2-gripp surmas umbes 4 miljonit inimest. Avastati esimesena Hiinas.

* 1968-1969 – Hongkongiga seostatud H3N2-tüüpi viirus. Arvatavasti suri selle tagajärjel 1-2 miljonit inimest.

Ilmus artiklina http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=12854 ja sinna juurde ka teade neljanda juhtumi avastamisest Eestis.