Arhiiv aja järgi august, 2009

Mis seos on euro kasutamisel ja pensionide kägistamisel?

Reede, august 28th, 2009

Ma olen alati arvanud, et  Kanal 2 on sellel sajandil muutunud ajukääbikluse lipulaevaks. Ennekõike oma Rentsli Reporteri pärast, kus näidatakse korduslugusid möödunud aastatest: loomadest, külajoodikutest ja kiiksuga toladest. Nüüd siis küsimus, mille järgi euro tulek on seotud pensionide kärpimisega.

Rentsli Reporter gallup euro raha kasutusele ja pensioni vähendamine asjatu seostamine segaduse tekitamiseks. 27. august 2009 saatest.

Rentsli Reporter gallup euro raha kasutusele ja pensioni vähendamine asjatu seostamine segaduse tekitamiseks. 27. august 2009 saatest.

Õnneks selgus gallupist, et 71 protsenti vastas küsimusele eitavalt. Muidugi võis taoline ajukääbiklusele viitab teemapüstitus, nagu pensionide kärpimine viiks meid ühisraha saamiseks nõutavatele kriteeriumitele lähemale, olla hoopis kaval raha teenimise trikk. Umbes arvestatud, et rumalatelt tuleb raha ära võtta ja miks mitte teha seda mõttetu küsimusega, kus muutujal (pensioni suurusel) ei ole mingisugust mõju lõpptulemusele (euro kasutusele).

Samuti ei arva ma hästi avara dekolteega ilmateate lugejatest. Mulle tundub see mitte info edastamise vaid mingit muud laadi meelelahutusena.

Niki ilmateade 27. august 2009 saates, pilt saate kordusest järgmisel päeval.

Niki ilmateade 27. august 2009 saates, pilt saate kordusest järgmisel päeval.

Näiteks ETV Triin suudab ka kaelani kinni nööbitult palju stiilsem välja näha.

22. juuni 2009 Triin Tuula väikse jakiga

22. juuni 2009 Triin Tuula väikse jakiga

Naiste sooline võrdõigus on jõudnud 91 protsendini

Neljapäev, august 27th, 2009

Ma ei hakanud ennast vahele segama Rentsi blogis toimuvale arutelule. See kõik läheb ühte väravasse. Perevägivalla teema on üks osa soolisest võrdõiguslikkusest. Viimasega on Eestis aga nii “KORRAS,” et soolise võrdõiguslikkuse büroos on naiste osakaal aastaga kasvanud91 protsendini.

Kui möödunud sügisel oli meeste esindatus osakonna ametnike hulgas tervenisti 12 protsenti, siis praegu on see langenud 9 protsendi peale. Lihtsalt vahepeal on 2 naist juurde tulnud ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon koosnebki nüüd 91 protsendi ulatuses naistest.

Mulle on silmnägu kallis ja selle tõttu ei tihanud ma Rentsi blogis ilmneva ühiskaagutamise vahele oma tähelepanekut poetada. Pealegi Reena soovitus peresuhtes alla surutele “jalad perse alt välja võtta” ei ole eriti praktiline lahendus. See oleks viimane lahendus kui tõesti muudmoodi enam ei õnnestu.

Soolise võrdõiguslikkuse osakond 2009

See on sooline võrdõiguslikkus Eesti moodi. Isegi kogu Sotsiaalministeeriumi peale ei suudeta ühte sooliselt võrdset osakonda moodustada!

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnas on nüüd 10 naist ja 1 mees. Möödunud aasta oktoobris oli naisi 2 võrra vähem. Seega on praegu osakond 91 protsendi ulatuses komplekteeritud naistest. See on sooline võrdõiguslikkus Eesti moodi. Isegi kogu sotsiaalministeeriumi peale ei suudeta ühte sooliselt võrdset osakonda moodustada! Pilt www.sm.ee lehelt

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnas on nüüd 10 naist ja 1 mees. Möödunud aasta oktoobris oli naisi 2 võrra vähem. Seega on praegu osakond 91 protsendi ulatuses komplekteeritud naistest. See on sooline võrdõiguslikkus Eesti moodi. Isegi kogu sotsiaalministeeriumi peale ei suudeta ühte sooliselt võrdset osakonda moodustada! Pilt www.sm.ee lehelt

Ja möödunud aastal oli meeste olukord veel mõnevõrra paremgi, sest siis oli naiste osakaal vaid 88 protsenti.

Soolise võrdõiguslikkuse osakond 2008 (Mehi 12 %)

Soolise võrdõiguslikkuse osakond koosneb 88 protsendi ulatuses naistest. Leidke nimekirjast 1 mees! Ekraanipilt www.sm.ee

Soolise võrdõiguslikkuse osakond koosneb 88 protsendi ulatuses naistest. Leidke nimekirjast 1 mees! Ekraanipilt www.sm.ee

Selle suhte vägivalla kohta ütlen ma nii, et emotsioone laadivad mehed ja naised erinevalt maha. Meestel käib see lihtsamalt, kui vaja siis ka füüsiliselt. Naised aga ussitavad vaikselt ja selle juures veel targutades, ja näägutades. Pole siis imestada, et kumbki sugupool kasutab neid meetodeid, milles ta tunneb ennas tugevamana.

Riigiasutus tellis späm uudiskirja saatmise 195 082 krooni maksuvõlaga firmalt

Neljapäev, august 27th, 2009

Eesti majanduse pidi kriisist päästma innovatsioon. Sellega peaks tegelema ka Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove ehk innove.ee

Oma eesmärgi tutvustamiseks koostavad nad uudiskirja. Viimase saatis laiali panroti läbi teinud Struktuur Meedia seltskond, kellel on praegu jälle maksuvõlg 195 082 krooni.

Mind ajab vihale kui riigile usaldatud e-maili aadressi (Äriregistrile) peale tuleb spämmi ja selleks on kasutatud veel ka riigi poolset raha. Spämmi saatmise tegemisega näitab Eesti Vabariik ennast rohkem nagu Eesli Vabariik.

Minu jaoks ei ole ka vabandus kirja lõppu lisada link, mille abil edaspidi neid uudiskirju ei saaks. Ma leidsin selle innove.ee uudiskirja 9 aadressi pealt ja iga päev leidub vähemalt paar saatjat, kes kasutava ühte ja sama HansaNet OÜ kirjadest alguse saanud baasi.

Kas Eesti innovatsioon ongi selline, et iga e-postkasti omanik peab hakkama oma Äriregistrile või EENetile antud aadresside spämmimisest vabanemiseks igale spämmi saatmise teenust tellinud firmale eraldi ära ütlema? Äkki teeks lihtsamalt ja keelustaks spämmi andmebaaside koostamise ja haldamise, sest see pole eriti tõhus kui innovatsioonist rääkimine tähendab iga päev 9 postkasti sisu sorteerimist, et sinna igaühte tulnud umbes 2-3 erinevat uut saatjat jälle tagasi lükata?

Spämmi saatmisega olid seotud Struktuur Varahalduse juhatusse kuuluvad Grigori Pivovar ja Ahto Reinaru (oli juhatuse liige pankrotti triivivas Struktuur Meedias ehk uue nimega Global Software Resources (registrikood 10593969). Selle uudiskirja tellinud Innove juhatusse kuuluvad Lea Orro ja Tõnis Arvisto.

Selle asemel, et hakata 9 aadressi pealt saatma uudiskirjast loobumise avaldusi, kulutasin umbes sama palju aega spämmi tausta selgitamiseks ja sellega seotud inimeste välja toomiseks. Uskuge, see on väga tõhus viis, sest edaspidi võite oma nime leida spämmiga seostatavalt ja see on ehtne inimeste postkasti sittumine, mitte lihtsalt nende suunamine äkki isegi vajaliku info juurde.

Lõpetuseks: See Innove meil uudiskirjaga on lisatud ka spam kirju saatvate Eesti firmade baasi, et te google otsinguga ikka edaspidi ilusti välja tuleksite. Nagu võib kinnitada Ove Siiro, siis minu poolne tähelepanu juhtimine tema skeemitamistele ajas ta endast suisa välja, nii et see hakkas huvi pakkuma isegi Õhtulehe ajakirjanikule (lugu sellest vist ei avaldatud).

Sellest innova-tiivsest skeemitamisest pankrotistuva Struktuur ja uue Struktuu Varahaldus vahel kirjutas ka Sander85

struktuur Varahaldus Maksuvõlg

struktuur Varahaldus Maksuvõlg

Flash koduleht on surnud valik

Neljapäev, august 27th, 2009

Üsna huvitavaid asju võib leida Kuldsest börsist. Näiteks kuulutuse:

Müüa veebileht, mis sai tehtud ühele Iirimaa firmale, kuid kes hüppas kahjuks alt ära. Lehel olev info ja logo on kõik selle firma oma. Aitan uuel omanikul infot muuta ning võin teha ka muid muudatusi. Leht on nähtaval aadressil: www. kv24h. ee/jspaving. Annab tingida.

www.kuldnebors.ee/7302301

Minu jaoks suri flash tehnoloogia kui kodulehe valmistamise peamine meetod juba millalgi 2003. aastal. Mõneti üllatav näha, et ka praegu veel üritatakse ainult selles loodud kodulehega tähelepanu saada. Mulle on see see tähendanud pigem tüütuid bännereid ja reklaamide vahendajaid ning mõneti vähem youtube videode laadseid lahendusi. Ma ei ole küll resoluutselt flashi vastu aga sellel olgu visuaalselt toetav roll ja mitte info edastamise peamine osa.

Alustame kasvõi teksti leitavusest. Flash lehelt ei võta otsingumootorid märksõnu ega tekste ülesse. Teiseks pole kasutajat võimalik konkreetse alamlehe pildi juurde suunata, sest ta peab selleni jõudmiseks ise kõik läbi navigeerima. Kolmandaks ei saa kasutaja hiljem lehe sisu muuta, seda saab teha vaid Adobe Flash originaaltarkvara ja .fla faili omamisel.

Ülejäänud põhjusi ei hakka siinkohal ülesse lugema aga veebileht.ee võiks anda mõned täiendavad märksõnad, kuidas oma info kergemini märgatavaks teha (esmalt hea domeen, siis sisu, lugejale kasulik, jne)

Mõnevõrra üllatusin, et Mikare.net tooteid pakutakse ka Kuldses Börsis müügiks. Kui vaatasin EMTA andmebaasi, siis sain aru, miks nad valisid taolise madala ostujõuga inimeste infokanali.

MAKSUVŐLGADE TŐEND
Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksukohustuslasel OÜ Mikare Baltic (10464887) maksude ja maksete vőlgu seisuga 27.08.2009 järgmiselt:
Nőude liik Maksuvőlg Sh ajatatud Sh vaidlustatud
Erijuhtude tulumaks 3 189,00 0,00 0,00
Kinnipeetud tulumaks 31 712,00 0,00 0,00
Käibemaks 76 579,00 0,00 0,00
Sotsiaalmaks 77 501,00 0,00 0,00
Töötuskindlustusmakse 5 073,00 0,00 0,00
KOKKU: 194 054,00 0,00 0,00

Maksu- ja Tolliameti andmetel on maksumaksjal OÜ Mikare Baltic (10464887) seisuga 27.08.2009 maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 20 314,62 krooni.

Kuidas saada blogile suuremat kõlapinda?

Teisipäev, august 25th, 2009

Kohtasin möödunud reedel Harjumäe trepil Riigikogu kõige ilusamat Kadri, kes samuti blogib ja temaga tuli ka arutlusele, et kas blogi võiks tuua lugejaid või oleks parem kirjutada ajalehte artikleid. See meenus mulle Daki intervjuu ja Blogilehe missiooni peale.

Mõlemal juhul on küsimuseks, et kuidas paremad mõtted võiksid silma paista. Ajalehte kirjutades teeb valiku avaldatava kohta toimetaja. Blogileht peaks olema sarnane, kus välja tuuakse blogijate massi hulgast mõned toimetaja meelest märkimisväärsemad arvamused.

Daki vastus intervjuus:

mõte on muidugi Blogilehe juures see, et tegelikult on blogijatel võimalik lihtsalt ja odavalt (ehk väikese kirjutamisevaeva hinnaga) saada suuremat kõlapinda ja seda ei osata praegu veel ära kasutada.

http://tiiauspaikka.blogspot.com

Sellest jäi mulje, et blogi oleks justkui tähelepanu saamise vahendiks. Osaliselt olen ma sellega päri, et blogi kirjutajal peab olema teatav kogus eneseimetlust (mul on ideid, mida julgen avaldada) ja enesekindlust (julgen kriitikat taluda). Küll aga ei näe mina taolise tähelepanu või loetavuse saavutamise vahendina mõtet teha interneti tekstide tsiteerimise kogumiku laadset teost. Infomüra on internetis niigi palju aga mulle meeldib jälgida blogide algallikaid ehk siis blog.tr.ee lehte ja sealset top100 ning pärast mõne huvitava sissekande märkamist lisan selle jälgitavate blogide feed´i kataloogi ning loen edaspidi ka uusi kirjutisi. Siiani ei ole ma ühtegi jälgitavat feedi ära kustutanud, küll on nende hulgas aga tegevuse lõpetanud blogisid. Seega juba internetis kättesaamatuks muutunud tekstid (hiljutine postitus surnud blogidest, mis pandi parooli alla või lõpetati) on vähemalt minu arvutis feed´i osana veel olemas.

Ilmselt ei ole lähiajal põhjust, et ma peaksin taolisi lõpetanud ja suletud Ramloffi või Zeeta blogide sissekandeid arhiivist ülesse otsima. Samuti on nad kättesaamatud muule maailmale, sest ma ei ole koopiat edasi jaganud. Küll aga võiksid nad Blogilehes kajastatuna edasi kesta ka pärast originaali hävimist. Seega ei ole blogileht oma mõttelt päris asjatu, sest vähemalt sellisel juhul jääks koopia kättesaadavaks.

Seega võiks olla Blogilehe tegemise konkureerivaks mõtteks ja Daki viidatud tähelepanu saamise kanaliks hoopistükis otsingumootori viited. Taoline kõlapind ei ole muidugi kiire aga ajapikku kogunenud tekstid hakkavad andma kasvavat lugejaskonda (kes tulevad märksõnade peale). Seega siis püsivalt blogi jälgijatele lisanduvad juhukülastajad. Taolisest asjast kirjutas ka Gerd kui vaatas oma blogisse toonud märksõnu. Kuid siin on taoline piirang, et Sinu eraelu kohta blogi pidades ei pruugi märksõnade otsijad nende peale tulla ja seega tuleb kirjutada ühiskondlikult huvi pakkuvatel teemadel ja inimestest.