Järgnevalt natuke ajalehe reklaami valmistaja kriitikat. Valge tekst on pandud helerohelisele taustale. Isegi mina pidin pingutama, et sealt sõnu välja lugeda aga mida peaksid tegema prillide kasutajad. Taoline ebaõnnestunud reklaam ilmus vähemalt kolmapäeval ja neljapäeval aga reedeks saadi õnneks natuke parem värvilahendus.
halvasti eristuv Vaala keskuse reklaam ajalehe Virumaa Teataja esiküljel 22. ja 23. oktoober. Foto Virgo Kruve
Üks ja sama reklaam ajalehe Virumaa Teataja esiküljel, hind 550 + käibemaks toimetuse hinnakirja järgi. Kusjuures seda vasakpoolset rohelist plönni näidati ka 21. oktoobril. Kes iganes selle reklaami tegi, peaks hüvitama taolise asjatundmatuse kulud Vaala keskusele kui tellijale. Reklaam peab olema selge, mitte määrivate värvidega, kasvõi must-valge.
Jään põnevusega ootama laupäevast ajalehte, sest areguruumi veel jagub. Kasvõi kirja suuremaks tehes ja keskele joondades, et poleks sellist tühja ruumi paremal ääres. Ma ei räägi siin mitte tilulilu reklaamist vaid ka kehva silmanägemisega inimestele info andmisest kaubanduskeskuse lahtioleku aegadest.
Seega oli tegemist politsei või turvameeste poolse ebaproportsionaalse jõu kasutamisega. Siiani on seda reklaamitud kui mitte surmavat relva kuigi vastupidiseid näiteid on ka meedias olnud. Näiteks meenub Kanada lennujaamas juhtunu kui umbkeelne tšehh või slovakk ei pääsenud 9 tunni jooksul piirikontrollist läbi, läks närvi ja pika lennu ning ootamise järel nõrgestatud organism ei kannatanud taolist taser´i kasutamist välja ja mees suri.
Politsei poolt on inimesi tapetud ka valeinfo alusel. Näiteks Londoni metroos lasti maha rongile kiirustav Menendez, kes aeti segi ühe tagaotsitavaga. Kevadel Londonis G20 kohtumisel suri protestijate ligiduses keskealine mees, keda politseinikud olid selja tagant rünnanud ja pikali surunud. Seejuures ei olnudki ta protestijate hulgas, vaid kõndis lihtsalt tänaval nendest mööda. Ta elas ka selles piirkonnas. Algse info järgi väideti, et protestijad loopisid isegi kokku kukkunud meest aidata püüdvaid politseinike pudelite ja muu kättejuhtuvaga. Ometigi:
7. aprilli Guardian avaldas video, kus selgus politseinike toime pandud tapmise ajaline käik.
Videol on näha tühjal tänaval lähenevat politseinike rühma. Ian Tomlinson kõnnib neist eemale, tema ja politsei vahel ei ole vestlust, mõlemad käed on taskus, teda lüüakse selja tagant politsei nuiaga ja tõugatakse pikali, jääb tänavale istuma ja sõneleb oma tõukajaga, teised politseinikud vaatavad kõrvalt, üks möödujatest (võimalik, et protestijatest) aitab teda ja viimast korda näeme teda kaadris mööda kõndimas. Vahetult pärast seda vajub tänaval kokku ja sureb. Polegi vist vahet kuidas protestijad selle peale politseiga suhtlema hakkasid ja kas loobiti nende poole midagi. Lihtsalt see näitas, et politsei võib inimese tappa ka vaid selja tagant rünnates ja tänavale pikali lükates. Arveke nüüd, kas neile riigi esindajatele on esitatud süüdistust surma põhjustamises. Mina ei ole selle kohta ühtegi infokildu leidnud. Samuti ei esitatud mõrva süüdistust selle immigrandi metroos maha lasknud politseinike vastu vaid nad lahkusid kõigest töölt. Tõsi, nende vastu esitasid hagi tapetu lähedased aga see oli tsiviilhagi ehk siis asja ei uuritud kui tahtliku mõrva juhtumit.
Seega on riik legaliseerinud ettekavatsetud tapmise, sest taolistel juhtumitel ei rakendata seaduses sätestatud karistusi.
Kui rääkida veel politsei vägivallast, siis Genua 2001. globliaseerumise vastastel protestidel tappis Itaalia politsei ka nende auto pihta tulekustuti visanud mehe. Karabinjeerid lasid esmalt talle kuuli või paar pähe ja siis tagurdasid autoga temast ka üle, et ikka kindel oleks. Silvio Berlusconi isegi õigustas taolist käitumist ja teo kordasaatjad pääsesid isegi süüdistusteta (vähemalt ei mäleta ma selle kohta midagi lugenud või kuulnud olevat). Parempoolset maailmavaadet edendav (Eestis IRL ja Reformierakond) poliitik Silvio Berlusconi sõnas tookord:
Need, kes tulid siia rahumeelselt protestima, ei ole saanud seda teha teatud isikute pooleldi elukutselise pühendumise tõttu vägivallale.
Tsitaat filmist Surplus: Terrorized Into being Consumers (Ületootmine: terroriseeritud tarbima)
Vaadake eriti tähelepanelikult 4:00 kuni 4:17 vahemikku selle filmi algusest, sest seal on näha selle politsei poolt mõrvatud protestija keha (ta kahjustas politseinike autot aga vastukaaluks maksis oma eluga)
Sisuliselt oli see hinnang politsei poolsele vägivallale, sest lõhutud aken, põlenud mööbel, auto või kauplus ei ole vägivald (selle objektiks on inimesed), vaid omandi kahjustamine.
Tuleks vahet teha inimeselt inimesele suunatud vägivalla vahel ja katsetel võrdsustada asjade rikkumine ja kahjustamine inimese vastase rünnakuga. Selle viimasega tegeleb ka Eesti Riigikogus niinimetatud pronksiööde seaduseelnõu. Sisuliselt tõmmatakse sellega võrdusmärk kaasinimese peksmise ja elutu asja rikkumise vahele. Pole midagi öelda kui parempoolsete inimeste suurim rõõm ja hirm on nende omanduses olevatest asjadest ehk omandist ja sellele antakse inimesega võrdsed õigused. Muide, kas teate, millal muutusid juriidilised isikud eraisikutega võrdseteks ehk neil on seaduse alusel õigused ja kohustused, kuigi tegelikult eksisteerivad nad paberil Äriregistri riiulis ja teostavad ennast läbi inimeste? See oli 19. sajandi USAs kui oli lõppemas mustade orjade vabaks laskmine ja neile inimõiguste andmine võrdsel alusel valgete inimestega.
Selle varjus said ka eraisikute kapitali hoidmiseks ja suurendamiseks loodud korporatsioonid (äriühing) endale inimesega võrdsed õigused. Tänapäevaks on korporatsioonid kasvanud isegi suuremaks kui rahvusriigid. Näiteks Itaalia toidutööstus Parmalat pankrotistus sellel sajandil 20 miljardi euro suuruse puudujäägi tõttu (ilmselt enamus varastati juhtide poolt). Võrdluseks, Eesti Vabariigi järgmise aasta eelarve on 81 miljardit krooni või umbes 5 miljardit eurot. Soome riigil 49,9 miljardit eurot.
Pole siis imestada kui pankurite ja kapitalistide vara kaitsmiseks jagatakse politseile relvad kätte, et surma hirm hoiaks protestijaid omandi hävitamisest eemal. Tuli muidugi surma teemaline postitus: alguses video peatselt surevast mehest ja lõpetuseks päris verise laiba liigutamine, kuid mõnikord võiks mõelda ka riigi suhtest oma kodanikku.
Muidu avastamegi ühel päeval, et riik on hakanud jälgima sinu telefoni kõnesid (logifailid 6+ kuud), kogu interneti liiklust (logifailid 24 kuud), kohtleb sind sõrmejälgi võttes kui kriminaali (KMA büroos), paneb sinu dokumenti elektroonilise kiibi (bionäitudega passid) ja lisaks nõuab konflikti korral Sinult elust loobumist, et riigi omand, asjad ja maa saaksid vaenlase eest kaitstud. Ah õigus küll, selline riik ongi juba loodud: Eesli Vabariik!
Pikalt hilisel tunnil ei kirjuta aga põhjuseid selles üleminekus kahelda on mitmeid.
Esiteks langeb see üleminek majanduskriisi tingimustesse ja 300 kroonine tasu domeeni eest on liiga kõrge. Euroopa Liidu .eu domeeni saab Eestis 125 krooniga umbes kätte, Euroopast 3 euro + maksudega ehk umbes 60 krooni eest.
Kui ma registreerisin 40 miljoni inimesega Poola domeeni .pl siis uskuge või mitte aga see maksis 0,9 zlotti ehk umbes 4,5 krooni esimese aasta eest. Tõsi, järgmine aasta tuleb tasuda umbes 350 krooni aga siiski, esimese aasta sissetöötamise jaoks on see ahvatlevam kui huupi maksta suur summa.
Läti domeeni saab näiteks 10,5 euro ehk umbes 180 krooni eest.
Teiseks on praegu registreeritud umbes 40 tuhat .ee lõpulist domeeni aga sellega on Eesti interneti avarustel kääbus. Suurbritannias peaks igas kuus registreeritama isegi rohkem aadresse. Muideks, minul on juba võetud UK aadress virgokruve.co.uk ja see maksis mulle 2 aasta peale umbes 200 krooni.
Kolmandaks ei tule ikkagi eesti keele täpitähti ehk aadress ei ole mitte päevaleht vaid paevaleht.
Neljandaks on selle protsessi juures Jaak Lippmaa, kunagise Valitsusside juht, kellega minule seostuvad meediast loetuna riigi vara kuritarvitused ja vist isegi korruptsioonini jõudmine. See on üldse väljapaistvate meeste häda, et nende pojad on osutunud kaabakateks. Endel Lippmaa on tuntud teadlane, kuigi kohati edukas igasuguste projektide maha pidurdamisel. Samamoodi on hea kirjanik Jaan Krossi aga tema poeg Erik-Niiles Kross aitas FBI poolt tagaotsitud Eesti Raudtee erastamisel osalenud Antonio Angotti (Tony Massey ?) üle Eesti piiri. Möödunud suvel käis aga grusiine nõustamas kui neil oli relvakonflikt osseetide ja abhaasidega ning pistis sealt taskusse 8 miljonit. Ah, õigus, tema korterit üüris ka üks selle suvise puidu lastiga laeva kaaperdamises kahtlustatav.
Arvuti Windows 7 tarkvaraga Elioni reklaamis. Foto Virgo Kruve
Mulle meeldib it-inimeste ütlus, et “ära näpi süsteemi, mis töötab.” Ära seletatult tähendab see hoidumist asjatutest uuendustest ja muutustest. Kui arvuti töötab probleemivabalt, siis ei tasu sellega katsetama hakata.
Minul endal ja ilmselt ligi pooltel ka teistel arvuti omanikel on endiselt kasutusel XP. Meil jäi vahele see Vista nimeline pooltoode ja nüüd pakutakse selle vigadest vabamat versiooni Windows 7 nime all.
Õnneks on Microsoft selline tarkvara tootja, kes lubab juba välja ostetud tarkvara kasutada ka uuemate versioonide turule tulekul. Seega ei pea mina ega veelgi varasemate operatsiooni süsteemide omanikud hakkama uut tarkvara soetama. Näiteks Eesti majandustarkvara firma
HW HansaRaama OÜ saatis sügisel klientidele kirja, et versiooni HansaRaama 4.3. kasutusõigus lõpeb 30. septembril 2009. Samas pakuti ka uue põlvkonna versiooni HansaRaama 5.4.
See HansaRaama oli tarkvara tootja poolne täielik väljapressimine. Vähegi asjaliku paketi sai soetatud umbes 20 tuhande eest, sellele tuli iga aasta osta väiksema summa eest “võti”, et programm ei muutuks töökõlbmatuks demoks ja siis selle aasta algul keelati vana versiooni kasutamine päris ära.
Ma olen üsna veendunud, et 90 % protsenti kasutajatest ei kiirusta uut Windows 7 tarkvara järgi proovima. Lihtsalt praeguses arvutis on programmid ja nende seaded liiga tugevalt harjumuspäraseks saanud, et lihtsalt viimase tarkvara versiooni omamise ihalusest hakata jälle kõike nullist ülesse ehitama.
Muide, kunagi olin ka mina väga rahul Windows 98-ga ja lugesin kahjurõõmsalt XP tulekul tekkinud probleeme aga umbes aasta hiljem tegin ostu siiski ära ja olen ka edaspidi seda soetatud arvutitele peale installinud. Kusjuures see minu esimene XP on arvutis isegi veel töötav aga väga tihti ma seda tööle ei lülita, sest 2002. aasta kõvaketas on umbes poole mürarikkam kui minu praegune arvuti. Siis oli üksvahe veel Windows 2000 mis oli enne XP-d ka väga väga hea tarkvara aga ka seda sisaldanud arvuti läks möödunud suvel välja vahetamisele.
Pärast eile õhtul teles näidatud ülevaateid erakondade valimistel saadud tulemustest jäi kõlama, et Keskerakond sai võidu. Häälte järgi see ongi nii aga kui vaadata majanduskriisi tingimustesse viidud riiki, siis tegelikult saadi koorem vastutust. Tuleb arvestada, et eile algas juba Riigikogu valimiste kampaania, sest nendeni on aega 1 aasta 4 kuud ja 2 nädalat.
Mõnetist peata olekut on märgata IRL-i ridades. Ogar emane aka Ninataga läks kohe täitsa sõlme. Ta võiks mõne ataki saada, siis väheneks vihkamist sisaldavate tekstide protsent kohe mõne pügala võrra.
Hommikul valimistulemusi Vikerraadios kommenteerinud Rein Veidemann oli arvamusel, et Savisaare ligi 39 000 häält tähendab seda, et peaminister Ansip peab astuma tagasi ning Keskerakond peab tulema võimule ka kogu riigis.
Selle seisukoha toeks räägib tõik, et Keskerakond kogus üksi rohkem hääli kui Reform ja IRL kahekesi kokku. Kui pärast europarlamendi valimisi ütles Ansip, et kaks valitsusliidu erakonda said suurema toetuse võrreldes opositsiooniga, siis praegu on selge, et valitsusliidu ja neid võimul hoidvate roheliste toetus on väiksem, kui riigikogu opositsioonil.
Eilsete teleuudiste taustal jäi kõlama samasugune Savisaare öeldu, et valimiste tulemused on justkui umbusalduse hääletus praegusele valitsusliidule ja nad peaksid seda kuulma ning järeldused sellest tegema. Tsitaat oli küll lühem aga mõte lähedane.
Mina arvan, et praegu on ansiplaste ja laarikute ainsaks pääsemiseks kuidagimoodi Riigikogu valimisteni välja venitada. Tuleb arvestada, et järgmisest suvest algab juba aktiivsem Riigikogu valimiste kampaania. Pealegi oleks nende poolt riigimehelik (see peaks eriti haakuma IRL-i loosungitega) kanda vastutust oma tegudega põhjustatud majanduskriisi eest. Seejuures räägin ma kriisi sügavusest ega väidagi, et Eesti oleks võinud sellest pääseda. Lihtsalt odava laenurahaga ülesse puhutud mull oli liiga võimas, et päriselt langusest pääseda aga seal on siiski vahe, kas langetakse -5% või -16,1 % kvartali kohta. Reformierakonna loosung teatavasti oli aga “Parem Eesti kõigile” ja miks mitte siis ka parem langus kõigile.
Põhjendasin seda eelnevalt ka Hundimägi blogis:
Andrus Ansip astugu aga uljalt edasi – uutesse ämbritesse!
Pealegi on 1 aasta, 4 kuud ja 2 nädalat enne Riigikogu valimisi valitsusest lahkumine liiga kerge pääsemine Reformierakonnale ja IRL-ile, sest miks peaks Keskerakond nende suppi sööma ja tegelema põhjustatud probleemide lahendamisega kui võiks lasta neil selle ära kõrvetatud riigipiruka kätte lämbuda (ma mõtlen selle all õhu puudusse ehk häälte vähenemisse jäämist).
Teiseks käis kogu Tallinna debatt mingite lasteaia kohtade ümber ja taolise debati järel ei saaks küll järeldada, et Keskerakond oleks riiklikult õigustatud vahetust tooma.
Tänu sellele, et Mart Laar astus 2001. tagasi peaministri kohalt jäidki nad veel Riigikokku püsima. Tõsi, Tallinna volikogust kukkusid nad 2002. välja aga see oli ka lõiv Toompea kolmikliidu otsuste eest.
Ma olen seisukohal, et Eesti poliitiline süsteem vajab ravimist parempoolsete parteide nüsimise või lausa amputeerimisega ja parim viis selleks ongi lasta neil valimistel kaotada. Just samamoodi kui toimus see pühapäeval.
