Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Aastast 2009. kokkuvõtteid tehes peaks ütlema, et loobuda tuli paljust, korrigeerida mõnesid otsuseid ja selle juures tunda heameelt, et pole mitte kõige hullemini läinud. Nagu on kombeks lohutada, et kusagil on veel halvemini ja hullemini läinud (Eestit võrreldakse Lätiga, inimesed ennast töötutega jne).

Välispoliitika

Aasta algas paljulubavalt kui Barack Obama vahetas välja konservatiivide presidendi Georg Walker Bushi. Euroopa Liidus olid Tšehhi ja Rootsi eesistuja perioodid. Kinnitati ära Euroopa Liidu põhiseadus ehk Lissaboni lepingud.

Maailma riikide majandus jätkas allakäiku ja seda hoolimata riikide keskpankade poolt raha laenudena juurde andmise ehk majandusse pumpamisele. Euroopa Liidul on võimalus maailma suurima majanduse alana saada majanduskriisist välja vedavaks mootoriks. USA on ennast sõjardina diskrediteerinud ja keegi ei taha tema dollarite eest enam kaubelda. Isegi Iraani võimude kangutamine käib mitte demokraatia ettekäändel, vaid lootuses avada seal McDonaldseid. Teatavasti Islandi riigi pankroti järel sulges sealne McDonalds uksed.

Ebaõnnestunuks tuleb lugeda Londoni G20 tippkohtumine ja Kopenhaageni kliima konverents.

Majanduskriis vahetas riikides valitsusi. Näiteks Läti, Island, Slovakkia ja ilmselt veel mõned.

Jätkuvad Iraagi ja Afganistaani sõjad. Palestiina riiki ei paista endiselt ja on lootus algaval Hispaania eesistumisel, et terroristlikke meetmeid (targeted killing, turvatarad ja okupandi meetodid) rakendav juudiriik Iisrael oleks sunnitud lõpuks rahu sõnade asemel ka selleks reaalselt samme astuma. Siiani on ta ainult sõdinud oma naabritega: 2006. augusti invasioon Liibanoni ja 28. detsembril 2008 alanud tapatalgu maailma tihedaima asustusega Gaza koonduslaagris, kus tapeti 1200 tsiviilisikut ja purustati kohalik infrastruktuur ning kõik riigi alged.

Aprillis algas ka seagripi paanika meedias ja see kulmineerus WHO poolse sobinguga ravimite valmistajate kasuks, et pärast pandeemia reeglite muutmist hakkaksid riigid ostma rahvastikule vaktsiine ja garanteeriksid sellega 7 000 000 000 € suuruse kasumi Roche korporatsioonile.

Eesti riigis.

Jaanuar oli Marikuu ehk sotsiaalminister reformierakondlane Maret Maripuu tabati mitmelt vassimiselt ja veebruari algul asendati ta Hanno Pevkuriga.

Jaanuari algul mõisteti samuti kohtus õigeks Pronksiööde korraldamises kahtlustatud Reva, Sirõk, Klenski ja x. Sellega osutus Tallinna segi peksjaid karmide karistustega ja isegi deporteerimisega ähvardanud A. Ansipi ministrite ja president Toomas Hendrik Ilvese sõnad kärbse mustaks aknaklaasil.

Aprill ja mai oli rasked ajad valitsusele, sest Sotsiaaldemokraatlik Erakond visati üle parda. Ustav puudel oli varem kandnud nime ka Mõõdukad ja olnud Mart Laar´i valitsuses aga nüüd pani 2 aastat möllav majanduskriis ja kahed valimised neid loobuma pimedast toetusest parempoolsetele parteidele.

1. mai toimub palju kära üle riigi kogunenud jututubades Minu Eesti. Osaleb 10 % korraldajate loodetud inimestest ehk mingi 11 tuhat. See on IRL-i inimeste toetatud uue taskupartei rajamise projekti läbi kukkumine (Minu Eesti oli IRL-i liikme MTÜ nimi ja nende endine liige taotles ka sellist kaubamärki).

Mai – Eesti saab Eurovisioonil 6. koha. Venemaa, kes on meid propagandaga tulistanud alates baaside välja viimisest 1994. annab Eestile 8 punkti (III koht). Sama palju annab meile lähim sõbralik suurriik Poola (rahvastik 39 miljonit). Seejuures ei olnud 139 miljoni venelase seas Eesti keelest aru saajaid

7. juuni Euroopa Parlamendi valimised. Reformierakond lubas võtta 50 % kohtadest aga läbi häda sai 1 mandaadi. Keskerakond suurendas 100 % enda esindatust Brüsselis ja Strasbourgis. SDE põrus ning sai ühe emigrandi pileti A. Ansipi valitsuses rahandusministri ametit pidanud Ivar Padar´ile.

22. juuni öösel valmis ligi 7 kuud tähtajast hiljem Vabadussõja monument, mille ehitamiseks annetasin ka mina raha. Sammas sai särada vähem kui kuu ja hakkas siis punaseks tõmbuma või valguse kadumise tõttu pimedaks jääma.

1. juuli jõustub 2 % võrra tõstetud käibemaks. Erakonna Eestimaa Rohelised puugid häältega saab seadus rakendatud vaid 5 tööpäeva jooksul. Firmades tekkib hindadega segadus aga riiklikult kompenseeritakse see vist ainult 1le firmale.

20. august Vabaduse väljaku suurejooneline avamine. Olin kohal ja tunnen sellest heameelt.

Sügisel lahkuvad poliitikast ja Riigikogust 2 IRL-i poliitikut. Suhkrutrahvi miljardi Eesti Vabariigi kanda jäämises osalenud Taavi Veskimägi saab moodustatava Eleringi etteotsa, sest tema sõnavõtud olid kritiseerinud valimatult ka sama erakonna ministreid ja kohati jäi mulje, et tema on parlamendi opositsiooni teravaim esineja. Samuti lahkus Ott Lumi, kes ei saanud ilmselt nii väljapaistvat uut töökohta ja kuldset käepigistust Juhan Parts´i käest. Tema lahkus ilmselt Kaur Hanson´i pedofiilias süüdi mõistmise taagaga kokku määrimise ennetamiseks või siis olid nende ühised “Õnn ei ole rahas” projektid edasist poliitikas olemist diskrediteerivad.

18. oktoobril toimuvad kohalikud valimised, mis on edukad valimisliitudele ja Keskerakonnale aga ebaedukad Eestimaa Rahvaliidule, Erakonnale Rohelised ja valitsuse paremparteidele. Indrek Tarand kukkub haledalt läbi oma katsega väärata Tallinnas rohelise lohe võimu. Selle asemel kodustatakse Püha Jüri hale kloon Jüri Pihl ja temast saab vanker Edgar Savisaare linnavalitsuses, millega rühitakse KE-s heale tulemusele ka 2011. märtsi parlamendi valimistel.

November jätkub Eestis seagripi paanika ja meedia raporteerib küll haigestumisi ja teiste riikide infot lausa mitu korda päevas.

Tuleb avalikuks reformierakonna liikmete Jaanus Rahumägi ja Robert Antropovi skeem Pärnu firmaga Droom, kus reklaamibüroo poolt korraldatud 2007. parlamendi kampaania osad kulud jäid ametlikes aruannetes kajastamata ja neid tasusid hoopis firmad. Aasta lõpus tehakse algatus, et edaspidi on ka Kristiina Ojulandi laadne kandideerija toetamine võrdsustatud erakonna sponsoreerimisega ja seega juriidilistele isikutele endiselt lubamatu.

Detsembris alustab luteri kirik 12. detsembril (mälu järgi) ehk päris kindlasti nädal enne jõule juba selle jõulurahu välja kuulutamistega. Toimub Jõgeval.

Riigikogus läbib kiirkorras lugemise ja kehtestamise kõrgemate ametnike uute palga määrade eelnõu mille järgi alates 2011. märtsis on presidendi, parlamendi spiikri ja riigikohtu esimehe palk 5300 € ja seda vaatamata praegu kehtivatele seadustele, mille järgi on ainus maksevahend kroon. Ühiskonna võimalik arutelu selle teema üle tambitakse maha Jüri Pihli ümber skandaali tekitamisega, kus kaitsepolitsei kistakse Reformierakonna poliitikasse.

Sellel blogil aga läheb hästi. Keskmiselt 1 sissekanne päevas ehk kuu kohta minimaalselt 32 ja maksimaalselt 70 postitust.

blogi statistika virgo kruve kuude kaupa

Eriti soojaks teevad südame aga 2 viimase kuu juhtumit, kus varasemad töökaaslased on maininud minu blogi peale juhtumist ja selle lugemist.

Loetavus aasta viimaseks päevaks.

blogi statistika virgo kruve

Samuti on edukas Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse valimisteks sisse seatud blogi valimised2009.com mis leiab käesoleval aastal rohkem kui sada tuhat lugejat.

blogi statistika valimised2009

Sellega oleks minu poolt ka tähtsamad 2009. sündmused üle korratud.

Kui midagi olulist tuleb veel meelde, siis lisan selle siia aastal 2009. kirjutatud postituse number 555 lõppu.

Mina olen üks neist kolmekümnestest, kes ei loe veel lehtedest surmakuulutusi. Seda ootamatum oli reedel 27. novembril leida EPL-ist teade, et ülikooli aegne sõber on nüüd surnud.

Teda võis näha viimastel aastatel televisioonis andmas infot elektri jaotusvõrgu kohta. Enamasti tormidega seoses. Ega see vist ei ole ka oluline, sest 31 aasta, 7 kuu ja 11 päeva jooksul oli tema elus märksa olulisemaidki asju. Ma ei tea ka sugugi palju tema selle kümnendi töödest ja tegemistest, sest meie suurem suhtlus jäi ikkagi ülikooli algusaastatesse ehk möödunud sajandi lõppu.

Ma jätsin 1. detsembril toimunud matustele minemata. Mitte, et ma poleks väärtustanud tema mälestust aga ma ei tundnud tema sugulasi ega viimasel kümnendil temaga suhelnuid. Isegi tema naist ja tütart olin näinud korra rohkem kui 2 aastat tagasi.

Seega mõtlesin omalt poolt piirduda lühikese tagasivaatega tema elatud 11 548 päeva seast vaid selle kümnendi meie viimasele kolmele kohtumisele.

Esimene neist oli 2001. augusti lõpus Vabaduse väljaku ääres, Harju mäe all kulgeval Komandandi teel. Sealse Jaapani saatkonna (esinduse?) lähedusse oli tema just oma Volvo ära parkinud ja kavatses vanalinna suunduda. Mäletan, et aeg oli juba õhtune ja tänavalaternad põlesid. Rääkisime seal tubli 20 minutit ja teiste jutu teemade seas kerkis ülesse ka tookordne kuum teema – Eesti elektrijaamade erastamine. Tema oli veendunud, et NRG lepingut ei ole võimalik pidurdada ja eriti veel pärast 20. augusti Riigikogu otsust, kus Mart Laar oli ähvardanud ameerika firmale vara ärastamise ebaõnnestumisel lausa sellega, et meie riiki ei võeta NATOsse. Mina olin tookord veendumusel, et erastamine jääb ära aga see põhines rohkem usul või sisemisel veendumusel ja mitte mõistuspärastel argumentidel. Ega me üksmeelt ei saavutanudki aga see polnud ka väga võimalik, sest temal oli kindlasti siseinfot protsesside juures olijatelt ja mina ilmselt lootsin, et isamaalased võtavad kuulda rohkem kui 100 000 inimese allkirju ja ei müü elektrijaamu ära (uskusin, et isamaalastel on isamaalisust). Tagantjärgi teame, et NRG ei saanud erastamiseks vajalikku rahasummat kokku ja lõpetas ise pankrotiga. Selle põhjuseks olid nii USA suurte korporatsioonide pankrotid (Enron näiteks) kui energiakriisid osariikides ja muidugi ennekõike New Yorgi WTC sündmused 11. septembril.

Teine kohtumine oli 2007. suvel Pärnus, Nikolai tänaval koos Anu ja Helenaga. Üldiselt ma inimese ära tundmisel hajameelne aga seekord läks küll sedasi, et jõudsin neist juba mööda minna ja siis Kristjan hüüdis. Aga samuti võisid minu mõtted olla ka mujal, sest vaatamata suvisele ajali oli meil tööl pingeline kolimise periood ja õhtu lõpuks võis olla enamgi puntras kui tosin komplekti arvuti juhtmeid. Igatahes nii üllatav kui see ka pole, siis teine kohtumine umbes 6 aasta järel sai võimalikuks tänu sellele, et ta oli tulnud perega Pärnusse puhkama. Räägitud juttudel ma pikemalt ei peatuks, sest midagi erakordset sellest pole ka välja tuua. Teate küll neid võimalikke teemasid: vahepealsed tegevused, sõbrad, pere ja muu taoline valdkond.

Kolmas ja viimane kohtumine oli kas 2008. lõpus või 2009. esimestel kuudel. Igatahes oli väljas külm ja lumine. Seekord eriti rääkida ei saanud, sest rohkem aega kulus piljardi mängimisele. Kui nii võib öelda, siis ülikooli aegne seltskond sai jälle laua ümber kokku. Mõnevõrra sai räägitud pärast kui ta mind koju ära tõi. Mäletan selle juures oma mõtteid, et perekond on talle üks pidev asjade sobitamine. Tookord oli tal ka ehitamine käsil või pooleli ja ega ma väga palju ei pärinud ka tema murede ja rõõmude üle. Igatahes olid tal endiselt sama huumor ja teravmeelsed tähelepanekud.

Ma peaksin nüüd millegagi eelneva jutu ka kokku võtma aga ma ei oska seda. Nimelt jään raskustesse endast nooremate sõprade lahkumise korral. Kui ma hakkan meenutama alates keskkooli ajast, siis praeguseks on siit ilmast lahkunud Jaanika, Tanel, Ardo ja Kristjan ühiste õpingute kaaslastest ning lisaks teiste tegevuste kaudu tuttavaks saanud Jekaterina ja Janek. Neid võib veel olla teisigi, sest ega mälu pole täiuslik ja kõik ei seisa meeles.

Mulle meenub filmis Fahrenheit 9/11 lõpus olev stseen kui Iraagi sõjas oma poja kaotanud ema kõnnib White House´i lähedal ja ütleb nutma puhkedes, et lapsevanem ei peaks oma last matma.

Võite nüüd küsida, et miks ma kirjutan seda 31. detsembril ja kuu pärast Kristjani matuseid. Osalt selle pärast, et mustandina olen seda kirjutanud alates 27. novembri õhtust aga mitte leidnud jõudu seda lõpetada ja avaldada. Täna tuli mulle meelde aga 2002. aasta detsembri viimased päevad kui esmaspäeva õhtul naeratavalt kaamera ette jäänud 20-ndates neiu langes järgneval päeval kallaletungi ohvriks ja suri. Me keegi ei tea ette seda viimast päeva ja surma üle ma nalja ei tee aga näiteks selle möödunud 8 aasta jooksul olen ma ära unustanud selle inimese perenime. Ma sooviksin, et aastal 2020. oma blogi alusel näiteks midagi memuaaride laadset kirjutades ei peaks ma nüüd enam inimese täieliku nime üle nuputama. Samuti on see talle omamoodi surematuse andmine, sest internetis võib inimene elada kauem kui füüsiliselt. Võtame kasvõi näite missioonidel surma saanutega, kelle virtuaalsed kontod Orkutis eksisteerivad veel edasi. Kristjanil ei olnud taolisi kontosid ja tema kadumist internetis ei märgatudki. Tõsi, Aarne Rannamäe mainis seda Vikerraadio rahvateenrite saates aga nimetuna ja lihtsalt näitena, et “ka 31. aastaselt võib siin Eestis ära surra.”

Võimalik, et seda sissekannet ma edaspidi ka muudan või täiendan veel.

Järgnevalt siis teavitan kõiki valijaid, et regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (Isamaa ja Res Publica liit) haldusalas tegutsev KÜSK on eraldanud asjatult 500 000 krooni IRL-i suuvoodritele Eesti Omanike Keskliit MTÜ-s. Selle raha eest pidi tulema portaal petitsioon.ee aga praeguseks on seal vaid valge leht.

Ilmselt läks Taavi Madiberk KOV valimiste ajal IRL-ile propagandat tellides eelarve piiridest üle ja see interneti projekt jäi tegemata. Kui lugeda 500 000 krooni taotluse projekti, siis pidi asi olema toimimas juba augustis-septembris.

projekt petitsioon.ee ei toimi eesti omanike keskliit

Täna on meil veel detsember aga portaal pidi toimima juba oktoobris. Heaküll, vaesekesed jagasid oktoobris IRL-i buklette tekstidega Tallinnas maamaksu kaotamise kohta ja ei jõudnud interneti projektiga tegeleda aga ometigi novembriks oleks selle ikkagi valmis võinud teha.

Kahju muidugi, sest selle lansseerimine augustis-septembris oleks ilmselt võimaldanud teha kampaaniad a la korjame allkirju Keskerakonna vastu. Äkki oleks isegi mõned sajad hääled valimistel juurde saadud.

Eesti valitsus tellis 200 000 hooajalise gripi A H1N1 vaktsiini umbes 35 miljoni krooni eest. Selgus, et alates 15. detsembrist on kättesaadava ülikalli süsti saamisest olnud hvitatud vaid 4656 inimest. See on põrumine! Eesti rahvas on osutunud palju targemaks, sest nad teavad selle gripi olevat möödunud aastate omast vähem ohtliku ega pole sellega allunud meedia külvatud paanikale. Pärast aktsiaturu ja kinnisvara kriise siin ja sealpool Atlandi ookeani võib must tulevik oodata ka ravimite tootjaid. Ma kuulsin isegi raadiost teadet, et Saksamaa alustas kõnelusi umbes poole tellitud seagripi vaktsiini ostmise tühistamiseks ja samuti pakuti neid teistele riikidele.

Eestis on endiselt 1 nädala jooksul liikluses surnud rohkem inimesi kui seda “uus ja ohtlik” gripp suutis. Pealegi tasuks meenutada, et alles paari kuu eest olid kõik gripi juhtumid sisse toodud välismaalt. Meenutage kasvõi seda USA koolilaste gruppi, kes andsid mingil hetkel lausa 40 % kõigist seagripi H1N1 registreeritud juhtumitest. Ma isegi ei välistaks, et USA-st lasti nakatunud inimesi teadlikult välja (Kanadas nõutakse saabujatelt tõendit seagripi vastu vaktsineerimisest), et nad levitaksid seda Mehhikos alguse saanud viirust ka mujal riikides. Samuti on endiselt tugev kahtlus selle gripi puhkemise põhjustel, sest viirus tundub olevat isegi rohkem meditsiinifirmade kätetöö kui looduses toimunud 3 (linnugripi, seagripi ja inimgripi) viiruse tüvede ristumine. Pealegi tuleks meenutada, et selle kümnendi jooksul on pidevalt olnud küll SARS-i ehk aasia gripi paanika ja siis selle järel linnugripi paanika. Nüüd siis seagripp, mis on omamoodi sarnane I maailmasõja ajal hispaania gripi nime ehk Must lesk nimelise viirusega.

Rõhutan veelkord, et paljas gripp ei tapa. Nõrgestatud organismile saavad surmavaks mõne muu viiruse või haigusega seotud tüsistused. Seega pole tegemist mitte mingil juhul ohtlikuma viirusega kui näiteks tuberkuloos. Ma võin eksida ja loodetavasti see nii ka on aga mulle meenub, et mõned aastad tagasi löödi arstide poolt hädakella just nimelt ravimitele allumatu tuberkuloosi leviku pärast. Pärast seda on asi maha vaibunud. Ma arvan, et endiselt sureb tuberkuloosi vähemalt 10 korda rohkem inimesi kui gripi tõttu. Selle tähelepanu nihkumise põhjuseks võib olla asjaolu, et ravimite tootjad ei saa vaktsiini pakkuda igal aastal (loe: teenida kasumit) ja tuberkuloosi vaktsiin oli vist lausa 10 aasta peale või igal juhul mitmeteks aastateks.

Igatahes lugege lõpetuseks ka Raadio Majak (majakas) tsiteeritud artiklit, milles WHO-d ehk Maailma Tervishoiu Organisatsiooni süüdistati vandenõus gripi pandeemia reeglite muutmises ja sellega vaktsiini tootjate müügile kaasa aitamises.

Независимые ученые из Британии и США обвинили ВОЗ в сговоре. По мнению исследователей, Всемирная организация здравоохранения объявила шестой уровень пандемии свиного гриппа в интересах крупных фармацевтических корпораций.
По оценкам экспертов, на лекарствах от A/H1N1 компании заработали до 7 млрд евро. Напомним, эксперты ВОЗ настойчиво рекомендовали странам провести массовую вакцинацию, и в качестве единственного действующего лекарства называли препарат “Тамифлю”, производимый корпорацией Roche. Это лекарство раньше “рекламировали” как единственное средство от птичьего гриппа.

Minu tõlge
Sõltumatud USA ja Suurbritannia teadlased süüdistasid WHO-d vandenõus. Nende arvates ülemaailmne tervishoiu organisatsioon kuulutas seagripi 6 tasemega pandeemiaks suurte farmaatsiafirmade huvides.
Ekspertide arvutuse järgi teenisid korporatsioonid A H1N1 ravimi pealt kuni 7 miljardit eurot ehk 7 000 000 000 €. Tuletame meelde, et WHO eksperdid soovitasid tungivalt riikidele massilise vaktsineerimise läbiviimist ja ainsa tõepoolest toimiva ravimina nimetasid ravimit Tamiflu. Seda toodab korporatsioon Roche. Seda ravimit “reklaamiti” varem kui ainsat vahendit linnugripi vastu.

http://www.radiomajak.ru/doc.html?id=164628

Tuleb tunnustada selle äri suurejoonelisust, sest üksiku tarbija taskust raha kätte saamise asemel tehakse seda väljapressimiste meedias ja objektiks on riikide valitsused. Väga lihtne on ravimite müügiga tegelejatel leida paar inimest, kes siis hakkavad süüdistama valitsust inimeste tervisest mitte hoolimises ja nõuavad ikkagi ravimite ostmist. Isegi siis kui 97,5 protsenti tellitud vaktsiinist ei leia isegi tasuta jagamise korral huvilisi.

Jah, 97,5 protsenti tellitud vaktsiinist on asjatult tellitud ja raisatud, sest praeguse tempo juures (15 päevaga 4600 inimest) kuluks 200 000 vaktsiini inimestele süstimiseks 21,5 kuud. Seega lõpetaks Eesti Vabariik seagripi vaktsiini välja jagamise millalgi aasta 2011 septembri 3 nädalal. Seega ka pärast järgmise talve gripi epideemiat. Kes teab, äkki on siis päevakorda tõusnud hoopis ilvesegripp või veiste hullu lehma tõve vaktsiin ja meie kõigi rahaga ostetakse seda jällegi lattu seisma.

Kas selle raha raiskamise eest vastutab ainult sotsiaalminister Hanno Pevkuri või ka mõni Sotsiaalministeeriumi ametnikest aga tellitud mõttetu asja pärast peaks keegi vastutama riigieelarve raha raiskamise pärast.

Sellel aastal selgus, et elu on ka pärast kapitalismi kriisi, mida nägime aasta tagasi toimunud korporatsioonide kokku varisemisest: Lehman Brothers, AIG, Freddie Mac, Fannie Mae, Merryl Linch, Barkley, jne.

Järgnevalt üks pilt protestijate jäetud sõnumiga.

London ja NATO tippkohtumine oli kapitalismi vastu protestijate tegevuskohaks. Maailmaga mängiti Monopol´i mängu. Valitsus valetab, pangad varastavad, rikkad naeravad. foto EuroNews

See tuli meelde kui juhtusin lugema Wild´i viidet, et kujuteldavat raha on maailmas produtseeritud sedavõrd palju, et iga inimese kohta on seda 1,5 miljoni kuni 2 000 000 krooni väärtuses. Huvitav, kelle käes on minu eest välja kirjutatud väärtpaberid?