India kehviku juuksepikendused ETV2 dokfilmis
Neljapäev, jaanuar 21st, 2010ETV2 vastab täna kell 21.30 küsimusele, kust tulevad juuksepikendused ja kuidas need saadakse. Täpsemalt tuleb siis juttu räpasest rikastumise ärist, kus Indias jumalale annetatud juuksed jõuavad rikaste Euroopa naiste pähe. Kui pikkade juuste omanik loobub neist tasuta, siis India tempel müüb neid töötlejale edasi miljonit dollarite eest. Filmis on toodud näite 100 000 dollari suurusest tehingust kui 400 kilo juukseid müüdi kilo hinnaga 250 USD ehk 2875 eesti krooni kilo eest. Mõelge nüüd selle peale kui palju juuksepikendusi saab 1 kilost juustest ja kui palju väikeste salkude eest küsitakse. Ma arvan, et 1 kilo juukseid võiks salongis pähe saada vähemalt 20 klienti ja kui igaüks neist maksab näiteks 4500 krooni, siis sellega on tekitatud tulu 90 000 krooni. Mäletate, et kõik algas 0 kroonisest tasust juuksed pikaks kasvatanud naisele?
Igatahes, filmi sisust saate väga hea ülevaate minu möödunud aasta 13. juulil tehtud postitusest, sest YLE 1 kanal näitas seda filmi juba möödunud veebruaris. kogu inimkauba ahel alates templis kogumisest, juuste pesemise, pleegitamise, värvimise, lõikamise, sorteerimise, pakendamise ja salongis paigaldamiseni.
Nümf sai endale India kehviku juuksepikendused
Lõpuks saavad ka umbkeelsed eestlased sellest osa. Ilma Soome televisioonita oleks elu ikka info vaene ja maailm väike.
Kust ja kellelt tulevad juuksepikendused?
*
Tegelikkuses pärinevad parukad ja juuksepikendused ikkagi inimestelt. On fakt, et maailmas on tuhandeid naisi, kes teenivad juukseid müües elatist, kirjutab FemaleFirst. Parima kvaliteediga juuksed pärinevad Aasiast ja Ida-Euroopast, kus töö on vähe tasustatud ja inimesed vaesed. Tihti on nende piirkondade naistele juuste müümine parim viis raha teenida.
“Juukse vabrikud” palkavad töötajaid väga hoolega. Juuste kasvataja peab juuste eest korralikult hoolitsema, mõnikord ostavad tehased oma “töötajatele” ka korraliku toitu, et tagada juuste kiire ja korralik kasv. Kui juuksed parajalt pikad, lõigatakse need maha ja saadetakse läände parukamaterjaliks.
// <






