Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Lugesin Liis Lassi blogist, et twitteri kõrval on tekkinud ka eesti keelne twest.ee

Ma ei teagi kohe. Mul on igatahes juba tüdimus sellest sotsiaalsest meediast. Kunagi 5 aastat tagasi võis küll olla, et “rate on elu” aga siis tulid Orkut ja nüüd Facebook. Ma isegi ei mäleta, kes see oli aga ennustas igatahes 400 tuhande eesti kasutaja registreerimist Facebooki veel selle aasta lõpuks. Minu meelest on see põhjendamatu ootus. Lisaks on ju veel Linkedin ja Netlog ning veel tosin või enam sarnaste võimalustega lahendust. Miks peaksid sealsed kasutajad hakkama järsku facebooki eelistama? Kas see siis tähendab, et näiteks kodumaine rate.ee langeb registreeritud kasutajate arvult hoopis teisele kohale FB järel?

Igatahes mina olen blogija, kes aegajalt kiikab ka orkuti, veel harvem twitterisse, veelgi harvem netlogi ja umbes kord kuus ehk ka facebooki. Ma üldse ei välista, et veel enne suve tulekut olen neist kaks viimast üldsegi maha jätnud. pole lihtsalt seda säded või armastust meie vahel, mis paneks mind seal sisu tootma ja oma aega sellega sisustama. Muidugi, telekat ma enam ei vaata aga tekkinud vaba aega internetis tühjalt bitte ja baite teha pole ka kuigi mõistlik.

Tänan väga aga minu elu on piisavalt põnev ja ma otsi selle täitmiseks aseainet virtuaalsest väljendusest.

Kas keegi teab midagi veel Second Life nimelisest eksperimendist? Mäletatavasti maksti Daniel Vaariku firmale sinna Eesti ametliku virtuaalse saatkonna tegemise eest ka sada, ei pigem ikka paarsada tuhat krooni. Muidugi võrreldes Vabadussõja võidusamba peale kulunud 110 miljoniga on see köömes kuid punaseks minevate klaasidega ristisammas on vähemalt füüsiliselt seal Tõnismäe lähedal olemas. Raagus puude korral ka ilmselt väga hästi trollipeatuse lähedalt nähtav.

Ma olen näinud üsna lähedalt poliitikute küünilisust ja mind on selle tõttu raske üllatata. Ei peeta kinni mitte ainult valimiste lubadustest, vaid valetatakse ka lähimatele võitluskaaslastele. Öeldakse, et homme ma sellele avalikule üritusele ei ilmu aga õhtul näed teda seal telekaamerate ees ikkagi peesitamas.

Igatahes sain ma täna keskpäeval halva kinnituse oma kahtlustele, et majandusminister Juhan Partsi esitletud Hiina konteinerite sorteerimiseks Muugale ehitatav sadam ei ole majanduslikult tasuv. Seal öeldi isegi, et miljard krooni maksev sadama laiendustööd ei leiaks lähematel aastatel rakendust, sest Hiinast saabub Baltikumi regiooni (Eesti, Läti, Leedu ja lisaks veel Poola, Soome ning ka Venemaa) vaid 14 protsenti kogu kaubavoost. Seega ei oleks laevatee avamine mõttekas. Samuti on Venemaa sadamatel 3 korda, just nimelt kolm korda, rohkem võimsust konteinerite vastuvõtuks kui neid praegu Vene sadamatesse saabub.

See lõik peaks olema kuulatav ka Eesti Raadio vahendusel:

Uuring, mis käsitleb konteinervedude perspektiivi

Transiidiasjatundjate hinnangul suureneb tulevikus meie piirkonnas konteinervedude osakaal, samas naftatooteid veetakse vähem. Transiidikeskuse tellitud rahvusvaheline uuring näitas, et ka konteinervedude puhul ei tasu hüppelist kasvu loota. Indrek Kiisler jätkab.

Seega siis kokkuvõttes tegi Juhan Parts meile teatrit kui rääkis miljardi kroonisest logistika investeeringust ja selle suurest abist Eesti majandusele. Isegi tema Hiinas käigu ja mingi sadamaga tutvumise võib nüüd liigitada turismi alla.

Lõpetuseks veel, et Juhan Parts on pädevam sammaste teisaldamise (Lihula näide) valdkonnas ja mitte majanduses, sest alates 2007. aprillis majandusministri kohale asumisest on Eesti majandus saavutanud aina uusi languse rekordeid.

Teatavasti on käibemaks oma olemuselt lisandväärtuse maks. Eestis on sellest saanud aga varjatud müügimaks, sest valitsuse kava alates aprillist tõsta laste mähkmete käibemaksu kahekordseks toob kaasa 10 % hinna tõusu. Seejuures tuleb märkida, et tegemist on imporditud toodetega. Seega neid ei valmistata siin ja valitsuse poliitika ei ole mõjutanud ka nendelt lisandväärtuse tekkimist.

Kui see on kuidagi ökoloogiliselt põhjendatud samm, siis möödunud aasta -400 inimeselise negatiivse iibe taustal see küll välja ei paista.

Eesti parempoolne ehk konservatiivide valitsus on üsna meeleheitel. Vähe sellest, et nad on Eesti majanduskriisi paisutanud Euroopa viie esimese hulka jõudvaks, nüüd on nad järjekordsete maksude tõstmistega astunud veelgi üle inimlikult talutava piiri.

Eesti Ämmaemandate Ühing saatis möödunud nädalal sotsiaalminister Hanno Pevkurile pöördumise, milles avaldas kahetsust otsuse üle eemaldada lastemähkmed soodsama käibemaksumääraga kaupade nimekirjast ja tõsta sellega 11-protsendi võrra nende käibemaksu.

Lastemähkmete sooduskäibemaksu kadumisega tõuseb alates aprillist mähkmete käibemaks 9%-lt 20%-ni.

“On äärmiselt kahetsusväärne, et otsus on langetatud väikeste lastega perede kahjuks majanduslikult niigi raskel ajal. Mähkmete ja naiste hügieenitoodete käibemaksu tõstmine võib küll riigikassale tähendada 40 lisamiljonit, kuid on selgelt küüniline poliitiline otsus,” seisab EÄÜ presidendi Siiri Põllumaa allkirjaga pöördumises.

Põllumaa sõnul tundub paradoksaalne, et loobutakse nii kergekäeliselt laste toetamisest, samas kui demograafilised probleemid Eestis on endiselt tõsised.

“Samal ajal kasutatakse teistes Euroopa riikides madalat maksumäära perepoliitika edendamiseks – näiteks Suurbritannias ja Iirimaal on lastele mõeldud toodetele kehtestatud 0% käibemaksumäär, Luksemburgis on see 3%,” märgib Põllumaa.

http://uudised.err.ee/index.php?06192380

Mida selle 40 miljoni krooni peale siis kosta? Kui oleks äkki ära jätnud Eestimaa Roheliste küsitud 80 miljonit energiaagentuuri tarbeks, siis oleks jäänud laste mähkmed samasse hinda ja ei oleks ka päästjaid tulnud koondada.

Kui meenutada möödunud nädalal riigikogus toimunud sündmusi, siis Reformipartei on muutunud piduriparteiks. Mitte ainult majanduskasvu maha pidurdamise mõttes vaid ka otseselt energia turu avamise kontekstis. Eriti lahe oli selle juures kuulata “mulle meeldib juua” Peep Aru juttu. Nüüd ta ei pea isegi mitte karjuma Antropovit, antropovit vaid kohtub selle mehega igal oma parlamendis tööl käimise päeval. Eesti elu on ikka kummaline. Ja sellest ka küsimus, et mis liiki partei on Reformierakond? Ilmselt selgrootute partei.

*
Miia Miiardis ütles

Virgo Kruve, soovin teie tähelepanu juhtida ühele faktiveale, mida te olete kasutanud EPL-i kommentaariumis mitmeid kordi. Te nimetate Reformierakonda projektiparteist ja viitate aastale 1999. Reformierakond nimelt EI OLE kunagi projektipartei olnud (seda peaks tõestama ka fakt, et ref on kõige pikemalt valitsuses olnud erakond). Reformierakond loodi 1994.a. ja esimestel valimistel osaleti edukalt 1995.a.
- – -

Virgo kommentaar: Ilmselt on meil erinev tõlgendus projekti parteile. Minu jaoks on selle ainus eesmärk ja poliitika iga hinna eest võimul püsida. Selleks muudetakse põhimõtteid, koostöö partnereid ja vajadusel varastatakse teistelt parteidelt ideid (emapalk oli 2003. Mõõdukate algatust).
Olgu siis, jätame Reformierakonna projektipartei nimetusest ilma. Küll aga on ta olnud madrats, millega kõik teised erakonnad on maganud aga mitte kunagi tõsiselt armastanud. Nad nimelt levitavad vastikute reformitripperit, mille sümptomiteks on hiljem parteide nakatumine teisitimõtlejatega (Keskerakond 2003 suvel lõhenemise äärel), ajaloo prügikasti vajumine (Res Publica Juhan Partsi valitsuse järel) või hoopis poliitilise politsei objektiks saamine (Rahvaliit ja Villu Reiljan).

- – -