Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Ma ei saa enam midagi aru. Kuulasin kella 11 järel Raadio 4 pealt meie venelaste arvamusi. Seal oli küsitlus saatkonnas hääletamas käinutega ja vastused olid ülekaalukalt Janukovitši kasuks. Kui kuulan Vikerraadiot, siis käib Julia fännamine. Öelge veel, et Eesti ei ole tsivilisatsioonide mõttes lõhestundu riik!

Kusjuures meie venelased, kes helistasid hiljem Raadio 4 eetrisse, olid ka valdavalt Julia vastu. Üks naine isegi ütles, et kui … (ilmselt sõimusõnad läbi lillede, sest ma ei saanud neist aru) temal oleks vähegi naiselikku vaistu, siis suruks praegu Janukovitši kätt ja tunnistaks tolle võitu. Lisaks meeldis mulle ka helistaja, kes ütles, et võitjas ei ole vahet, sest rahvas kaotas ja peab selle tralli kinni maksma. Riigis olevat olukord aga väga kehva ja raha tulemist pole ka kusagilt ette näha.

Samuti rõhutati, et häälte erinevus pidi olema miljonites ja nende üle lugemine ei muudaks midagi. Eesti vikerraadio annab aga Julia pooldajatele lootust, et vahe olevat vaid 2,5 protsenti. Ma olen veendunud, et teen vahet vene keeles mainitud miljonitel häältel ja meile räägitava üliväikse protsendi vahel.

Huvitav oli ka Krister Paris´e rõhutused vikerraadio intervjuus. Tal on endiselt hinges oranž revolutsioon. Huvitav, kas Silver Meikar on ka Ukrainas oma nostalgia laksu värskendamas ja valmistub jälle pildile saama, et mitte järgmistel Riigikogu valimistel kõrvale jääda.

Katsun edaspidi sellest meedia keelelisest lõhest veel kirjutada ja näiteid sellest lisada.

Kirjutasin selle loo peale, mis rääkis laenuga ostetud kinnisvara sundmüügi korral jäävast võlast pangale ja võimalusest rakendada eestis süsteemi, et võtmete pangale tagastamisega kaob ka inimese igasugune võlg ja kohustused. Ta kaotab senised sissemaksed kinnisvara eest aga ei jää vähemalt edaspidiseks pangale võlgu. http://www.epl.ee/artikkel/487485

- – -

Pangad pole loomulikult huvitatud, et peaksid ka vastutama laenuga ostetava kinnisvara mõistliku hinna eest. Nende huvides oli hoopis selle ülesse hindamine, sest nii jäävad nende kasumid kümnetesse protsentidesse ja tulu on garanteeritud soodsate intressidena ka paarikümneks järgnevaks aastaks. Lisaks panga külge sunnismaistatud klient.
Tuleks meeles pidada, et Andrus Ansipi valitsus võttis 2008. suvel vastu ka uue pärandiseaduse ja selle järgi saavad võlad edasi minna pärijatele ning surnud ka teises ilmas pankrotistuda. Veel üks näide sellest, et laenu võtjad jäid veelgi nõrgemasse positsiooni. Isegi suitsiid ei vabasta enam laenust!

Mind huvitab väga, millal mõni meil tegutsev Rootsi või Taani panga harukontor vabandab siin ülesse puhutud kinnisvara mulli pärast. Nimelt EL-iga liitumisele rõhudes räägiti hindade garanteeritud tõusust ja välismaa hoiustajate rahaga üritati laenude turul oma osa suurendada. Kedagi ei huvitanud pangas planeeritava vara väärtus, sest graafikuid joonistati vaid tõusvas joones. Justkui unustati ära, et välisraha sissevool võib ka ühel hetkel otsa saada. Nüüd siis ollakse pankades pahased, et keegi üldse seab kahtluse alla nende alatiseks garanteeritud tulu ja võitja positsiooni ning tahab neid panna 30 aastaks inimesele “välja üüritud pinna” rahalise väärtuse eest kaasvastutama.
Kui Eestist on lahkunud 130 tuhat inimest (ilmselt on see Koostöökogu poolt liialdatud number) ja teist sama palju on tööga hõivatute seast välja kukkunud (ametlikult töötuid 93 tuhat), siis ilmselgelt peab olema langenud ka vajadus nende hiljuti kokku klopsitud korterite ja majade järele.

Mina arvan, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb kinnisvara praeguste tasemetega võrreldes umbes 10 või 20 protsenti, sest kogu võhm läheb majanduses seni võetud laenude tagasi maksmiseks. Ajakirjanikud on ammu loobunud kvartali või kuu lõikes toimunud hindade languse kajastamisest ja otsivad luubiga märke optimismiks. Näiteks ERR teeb reportaaži 5 inimese palkamisest Järvamaal puitakende restaureerimiseks ja mainib vaid põgusalt, et Loksal koondatud 500 laevaehitajast võivad äkki veerand loota märtsis tulevat väikest tellimust ja ei jäägi töötuks. Töötukassa juht Meelis paavel on meedias ka välja öelnud, et isegi käesoleval aastal kaob endiselt rohkem töökohti kui neid asemele tekkib.
Oleks viimane aeg, et IRL käivitaks oma plaani möödunud juunis Euroopa Parlamendi valimistel lubatud 50 000 töökoha loomisest. Neil on selleks kõik võimalused: majandusminister, põllumajandusminister, siseminister ja regionaalminister. Muidugi öeldakse ka seda, et õndsad on need usuvad (Isamaa poliitikuid).