Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Kell 18.00 algas Riigikogu erakorraline istung, et valitsuse erakonnad saaksid läbi suruda pensioniea tõstmise 65. aastani. Mina vaatan seda internetist http://www.riigikogu.ee/live/otse.asx ja salvestan heli ka arvutisse. Siis on mul 1. märtsil 2011 hea meelde tuletada, kes mida arvas ja kellele hääle andmisest tuleb hoiduda.

Tähelepanekud siiani:

Sotsiaalkomisjoni eest teeb ettekande Helju Pikhof, kes on SDE liige ja opositsioonist. Nagu märkis Heimar Lenk päeval, kell 12.17 siis valitsuse parteide esindajaid oli sellel hetkel saali jäänud vaid 1. Ma nägin, et minu blogi loeti Riigikogust ja keegi võiks küsimust esitades veelkord öelda kui palju on saalis valitsuse esindajaid.

Nimelt interneti kaamera on mul fikseeritud esinejale ja ma tahaks väga teada, kas selle ülepeakaela ette võetud sammu juures on laarikutel (IRL) ja reformitripperil (REF) julgust saalis toimuvat isegi kuulata. Ma ei eeldagi, et nad esitaksid mõne küsimuse või väljendaksid oma seisukohti. Pigem tahavad võimalikult kiirest sellega ühele poole saada.

Kell 20.41 sai läbi sotsiaalkomisjoni poolse ettekandja Helju Pikhofi ettekanne. Seega rääkis ta umbes 2 tundi alates 18-st, vahepeal jõudis isegi istungi eesistuja Ene Ergma vahetuda Keit Pentusega. Ilmselt noor inimene talub õhtust istungit pikemalt, ei jää vahepeal magama.

Eriti hea oli see koht, kus reformikas Taavi Rõivas küsis seaduseelnõu parandusettepanekute kohta ja rõhuasetusega, et sarnased parandused tuleks liita ja selle võrra läheks siis hääletamine kiiremini. Vastuseks oli talle ja vist ka Rein Aidma samale küsimusele ning veel kellegi kolmanda küsimise peale tsiteering Riigikogu kodukorra seadusest, kus räägiti ainult parandusettepanekute menetlusse võtmisest ja asjaolust, et neid saab ühendada ainult sama autori korral. Kui neid teevad erinevad saadikud, siis ei saa neid üheks lugeda. Asi läks isegi sellise absurdini, et Mulle meeldib juua Peep Aru (vaata järgnevat videot kuidas ta käis 2005. aprillis laamendamas Võitleva sõna nimelises baaris ja pidi pärast seda Riigikogust lahkuma, nüüd on ta tagasi ja Reformierakonna fraktsiooni juhtimas)

küsis, et kui 101 saadikut teevad ettepaneku asendada seaduses sõna “ja” sõnaga “ning”, et kas siis peab ka seda 101 korda hääletama. Vastus oli talle jälle seadusele viitav ehk JAH aga enam neljandat korda seadust ei loetud.

Kell 20.41 sai Helju Pikhof puldist vabaks, saalist kostus aplaus ja Keskfraktsioonist Georg Pelisaar andis talle ka lilled.

Jätkusid ettekanded: Marika Tuus, 8 minutit.

Jaak Aab, Keskfraktsioon

Esimene probleem pensioniea tõstmise juures on esiteks rahva halbades tervise näitajates. Kehva tervise tõttu ei suuda juba praegu inimesed töötada pensionini (päeval öeldi välja, et Eestis on 70 000 töövõimetuse pensionäri).

Teiseks: Töövõimetuse ja kutsekutsehaiguste kindlustuse puudumine

Kolmandaks: -

Neljas: täiend- ja ümberõpe, kas on piisavalt lahendatud.

Kokkuvõttes: Keskerakond on pensioniea tõstmise vastu. Kui valitsus tegeleks töökohtade loomisega, paraneks ka eelarve seis.

Kell 20:57 kõnepulti Arvo Sarapuu

Käisin vahepeal hambaid pesemas ja praegu on esinejad vahetunud.

Kell 21.11 kõnepuldis Kadri Simson. Kell 21.13 esitas ettepaneku seaduseelnõu teise lugemise katkestamiseks.

Kell 21.14 kõnepuldis rahvaliitlane Mai Treial.

/ – /

Kell 23.09 kõnepulti Olga Sõtnik, kes tervitas ka internetis jälgijaid. Soe tunne tuli sisse.

Aivar Riisalu kõne Eesti armastamisest oli südamest tulev, see tuleb mul kindlasti hiljem ära avaldada.

Selle järel 23.22 esines Heimar Lenk, kes märkis ka ära interneti vahendusel kuulajad. Kahjuks ta ei öelnud, palju oli jäänud saali poliitikuid.

Kell 23.29 läks pulti Kalle Laanet. Rääkis vaid 6 minuti ringis.

Kell 23.35 Vladimir Velman, räägib oma arstile pöördumise kogumusest, tuttav taksojuht küsis temalt eesti kodakondsuse vahetamisest vene kodakondsuse vastu, sest tema naine tahab selle sammu astuda kuna ei usu enam Eesti riiki.

Kell 23.40 Ain Seppik, esiteks mainib, et praegusel valitsusel ei ole kaheldava mandaadi juures huvi 63-ste olukorra vastu.

23.49 Pelisaar: valitsuselt toimub uus susserdamine pimeduse varjus (viide 3 a. tagusele pronkssõduri teisaldamise eel). 80 protsenti elanikest ei toeta selle tõstmist. Miks ja mida kardetakse, et sellega sedasi kiirustatakse.

Tõi näiteid valitsuse varasemast kiirustamisest põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisest aga siis toimus pöörde, kaasati huvigruppe ja kolmandat sektorit, reformierakond loobus ja siis ka IRL-i minister Tõnis Lukas.

Teine näide oli muuseumide ühendamisega tagasi tõmbamine.

“Me ei pea siin saalis otsustama ei täna ega ülehomme” Peaksime inimeste käest küsima. Alternatiivid on olemas: sotsiaalmaksu tõstmine või pensioni vähendamine.

Kell 23.57 vaikse häälega Karel Rüütli kord. Alustab veeklaasi täitmise ja suu kastmisega.

Kell 00.04 Lauri Vahtre valitsuse esimene esineja, Jüri Ratase vahetas välja Ene Ergma (ilmselt Pentus magab veel ja tuleb varahommikul). Ta väidab, et on ainult 2 teed: pensioniiga tõsta või immigrante juurde tuua. Talle on vist lobotoomiat tehtud või on ta ära unustanud Reformierakonna lubaduse elatustaseme poolest viie rikkama hulka jõuda. Kui suureneksid pensionideks laekuvad maksed näiteks inimeste palkade suurenemiselt, siis ei oleks ka puudujääki. Minu arvates võiks seda saavutada näiteks kõrge lisandväärtusega tootmise läbi. Kuni ekspordime puitu, turvast ja alkoholi ei ole selleks aga lootust, sest sisse ostame riideid, jalatseid, tubakat, kütuseid ja kogu elutoas vaja mineva.

kell 0.08 jüri Ratas kõnetoolis.

tema järel Marek Strandberg aga seda parempoolsete suuvoodri juttu ma küll kirjutama ei hakka.

Kell 00:32 eiki nestor, Eesti praegune probleem on suur hulk varem pensionile minejaid.

Leidsin Kadri Simsoni blogist viite riigikogu stenogrammile. Uskumatu aga seal on juba kõigest paari tunni tagused esinejate kõned. Kiire töö ja nobedad näpud või on siin mingi masin kõnet tuvastamas?

http://www.riigikogu.ee/?op=stenoplain&stcommand=terviktekstpaevakord&isikId=13909&paevakordId=5979&istungId=1037#syndmus506620

0:41 tuligi ära, esimene vaheaeg Eiki Nestorilt. Ene Ergma seob laua varjus kingapaelu. Jaak Tamm tuiab kaamera ees.

0:45 kaamera ees tühjus, kõik jooksid vist puhvetisse, puldis vahetatakse vee pudelit.

0:52 esimene hääletus, parandusettepaneku vastu 51 (koalitsiooni?) häält ja poolt 15. Opositsioon läks magama?Teine vaheaeg Ain Seppikult.

0:59 Heiki Sibul ilmub Ene Ergma vasakule käele istuma

1:02 seekord 52 vastu ja ainult 10 Keskerakonna muudatusettepaneku poolt. Kes olid 5 magama läinud opositsionääri?

1:47 jälle 51:10 hääled 7. ettepanekule. Must päev Eesti demokraatiale, lähen parem magama. Pole ka motivatsiooni ilma 4 keskmise palgata.

2:08 Igor Gräzin kõlas, nagu tal oleks sees 3 promilli ja põrkuks rahvaliidu lumevalliga. Nestor, Rumm heitsid talle ette tööaja venitamist

Paul-Erik Rummo viis Keit Pentusele väikse musta maski. Viimati nägin teda televisioonis luuletusega esinemas, kõrgepalgaline egostrippar

3.13 Paul-Erik Rummo Reformierakonnast võttis Pentuse käest maski tagasi ja kõndis sellega saali. Ei tea keda kummitama?

3:19 Keit loeb raamatut ja silub juukseid

Uuendan seda teksti veel õhtu jooksul vastavalt Toompealt tulevale jutule.

Eestlase rahvustoit pidi olema teine eestlane. Eile kuulsin oma ehmatuseks, et Vikerraadio saatejuhid valisid päeva heaks uudiseks ühe Soome firma tootmise kolimise Eestisse. Mis sellest, et Soomes koondatakse töötajaid, me eeldame sama arvu töökohtade loomist Eestis! Aga me eksime, kokkuhoid saavutatakse lihtsalt vähema arvu inimeste palkamisega, neile väiksema palga maksmisega ja võimalik, et kehvemate töötingimustega.

Eilse saate üleskirjutus 15:16 ajal Vikerraadio:

Piret Kriivan: Soome meedia kirjutab sellest, et järjekordne tehas kolib Soomest Eestisse. Vuokattis asuv Incapi tehas koondab 124 töötajat ja kolib Eestisse. Incapi arvestuste kohaselt aitab kõnealune vangerdus ettevõttel kokku hoida tsirka kolm miljonit eurot ehk üle 45 miljoni krooni. Incap on elektroonika tootja ja tal on Eestis tootmisüksus olemas ja see tegutseb Kuressaares juba 2000. aastast. Vuokatti tehase tootmine kolitaksegi üle Kuressaarde. Detsembrikuus kirjutas Kauppalehti, et Kuopios lõpetab oma tegevuse meeste ülikondade tootmisega tegelev firma Soro Tailor ja kolib selle kulude kokkuhoiu eesmärgil Eestisse ja Leetu.
Lauri Hussar: Siin taga võib tõepoolest näha ka euro ootust, et on pikka aega avaldatud arvamust, et seoses euro tulekuga võivad mitmed Soome väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja ka Rootsi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted oma tootmist Eestisse tuua. Kuigi alati sellega seoses tekib ka küsimus, et kui nüüd ühel hetkel tekib Eestis jälle surve palkadele ja palgad hakkavad tõusma, et kas siis ei pruugita jälle seda tootmist ka siit ära viia, kuna see ei ole ka siis jälle nende omanike arvates piisavalt efektiivne ja piisavalt kasu toov. Aga kindlasti töökohtade loomine Eestisse ja antud juhul Saaremaale, see on positiivne uudis ja selle üle tasub rõõmustada ja kindlasti on veel neid ettevõtteid, kes oma tootmist siia kolivad. Ja kui rääkida majanduse tõusu perspektiividest, siis kindlasti töökohtade loomise osas, see meie sisemaine võimekus töökohti luua ei ole nii suur kui välisinvesteeringutest ja välisinvesteeringute toel loodavad töökohad. Seega loodetavasti neid välisinvesteeringuid peagi Eestisse tuleb, et luuakse järjest rohkem uusi töökohti kuid siin kindlasti ainult sellele lootma ei saa jääda. Ka riik ise peab olema äärmiselt aktiivne kõikide tööturu meetmete kasutamisel selleks, et see tänase päeva Eesti kõige suurem probleem, 100 tuhat töötut, leiaks võimalikult kiire lahenduse.

Ilmselt refereerisid nad valitsust juhtivale Reformierakonnale lähedal seisvaid ajakirjanduslikke allikaid Postimees AS-i toimetustest.

Elektroonikafirma Incap sulgeb tehase Soomes Vuokattis ning koondab ühtekokku 124 inimest. Kauppalehti andmetel aitab Incapi selline vangerdus ettevõttel kokku hoida ligi kolm miljonit eurot ehk enam kui 45 miljonit krooni.

(pealkiri artiklis) Töökohti tuleb juurde
Eestis pole Soome elektroonikafirma uus tegija. Pölla kinnitusel on Incap (Incap Electronics Estonia OÜ) Kuressaares tegutsenud juba 2000. aastast. Just Kuressaare tootmisüksus võtabki üle Vuokatti tehase tootmise. «Saame Kuressaares seejärel tootmist alustada pea täisvõimsusel,» märkis Pölla.
Pölla sõnul annab Kuressaare tehas praegu tööd 180 inimesele ning kuna tootmismaht kasvab, on kavas ka inimesi juurde palgata.

http://www.e24.ee/?id=240327

Selle lingi taga varjab ennast mingi arvuti aeglaseks tegev reklaam, seega klikkige ainult pärast enda arvuti kaitsmist kaitsevahendiga (AdBlock Firefoxile).

Mida saab teha esimesena viidatud Vikerraadio ja teise majandusuudiste artikli järel?

Esiteks on kapitalistid jätnud Soomes ilma tööta sadu inimesi, sest nende elatustase ootab palka, mille juures tootmine on väga väikse tulususega. Seega ei otsita mitte tootmisele lisandväärtust andvaid lahendusi, vaid loobutakse tööjõust.

Teiseks on Eesti meeleheitel riik, kus tööpuudus on 14 protsenti ehk ilma tööta on ametlikult 95 tuhat inimest ja koos registritest välja jäänutega on ilma tööta inimesi 150 tuhande ringis. Veel praegu registreeritakse iga nädal 2000 uut töötut aga nende üldarv suureneb vaid paarisaja võrra. Seega kukub iga nädal töötu staatusest välja umbes 1500 inimest. Pealegi ligi pooled ehk 47 protsenti ei saa mingit hüvitist.

Ligi pooled töötud ei saa töötukassalt sentigi

Eestis on praegu üle 94 000 registreeritud töötu, kellest üle 44 000 inimese ehk 47 protsenti ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust.

04.03.2010 http://www.epl.ee/artikkel/493081

Kolmandaks viitab ka Lauri Hussar, et mingi hetkel ei ole ka eestlased nõus praegu madalaks surutud palkadega ja siis võib siia toodud tootmine uuesti edasi kolida. Teate, maailmas on väga palju rahvaid, kes lehvitavad lippu “tooge oma tootmine siia, sest meie töötame vaid kilo riisi hinna eest” ja kapitalistid võtavadki neid kuulda. Eestis elav inimene vajab aga külmakindlat elamist, riietust erinevateks aastaaegadeks ja transporti (jalgrattaga kaugele ei vänta, eriti novembrist aprillini).

Neljandaks on põlastusväärne, et uute töökohtadena esitletakse vaid Euroopa Liidu piires töökohtade ümber kolimist. Mulle meenub, et Nokia mobiilifirma viis Saksamaalt ka ühe tehase Rumeeniasse ja see põhjustas sakslaste suure pahameele, vist isegi boikotini välja. Ma arvan, et ka Eestlased võiksid boikoti kuulutada neile firmadele, kes kolivad oma tootmise siia pärast varasemas asukohariigis töötajate vallandamist.

23.01.2008
Maailma juhtiv mobiiltelefonide tootja teatas hiljuti, et sulgeb oma tehase Saksamaal, tuues põhjuseks sealsed kõrged tööjõukulud, mis sunnivad ettevõtet kolima oma tootmist märksa odavamasse Rumeeniasse.
Saksamaal koondataks selle sammu tulemusena üle 2000 inimese ning kohalike ametiühingute sõnul võib sama saatus oodata veel tuhandeid allhankefirmade töötajaid, mis on tagajalgadele ajanud ka Saksamaa poliitilise juhtkonna.
Nokia juht Olli-Pekka Kallasvuo nõustus intervjuus Frankfurter Allgemeine Zeitungile, et tehase sulgemine «mõjutab» Saksa tarbijate suhtumist ja ostuvalikuid, mida tema sõnul «võib mõista».
Kallasvuo kordas ajalehele taas, et Nokia otsus Saksamaalt lahkuda on lõplik. «Ma ei usu eriti, et ilmneks uut informatsiooni, mis selle otsuse küsitavaks teeks,» tõdes ta. Nokia on tema sõnul siiski «avatud uutele ja innovatiivsetele lahendustele».
http://uudisvoog.postimees.ee/240108/esileht/valisuudised/307812.php

Ma arvan selle tsiteeritud jutu järel, et 2000 sakslase koondamine on rahvastiku suurusi arvestades isegi samas mastaabis kui 200 soomlase töökoha kolimine Eestisse. Saite soomlased, paras teile!

11. kuud tagasi teatas Eesti Pank oma prognoosis, et 15 % majanduslanguse korral ei ole ühisraha euro kasutusele võtmine võimalik. Üllatus-üllatus aga möödunud aasta langus oli 14 protsenti konservatiivselt hinnates. Statistikaameti järgi aga 15,1 kuni 16 protsenti.

Kokkuvõttes ajas Vikerraadiost kuuldud taoline käsitlus mind tegutsema ja sellel teemal kirjutan ma veelgi. Isegi täna hommikul ajalehti tutvustades kilkas Meelis Kompus sellest töökohtade kolimisest Soomest Eestisse. Vastikust tekitav, sest võiks mõelda ka sellele, et Eestist odavama tööjõuga ja parema infrastruktuuriga (raudteed, laevandus) riike on ka Euroopas. Muide, kuidas on Venemaa ja Kaliningradi oblasti vabamajanduse tsoonidega? Hiinast ja Indiast ma parem ei räägigi. Kõik, kes te kannate teksapükse, võtke siis teadmiseks, et nende valmistamise hind on umbes 4 dollarit, sellest õmblejale jäävad sendid.

Mõni aeg tagasi lubas kultuuriminister Laine Jänes Tallinna linnale, et otsus riigi poolt 2011. aastaks kultuuripealinnale ettenähtud raha osas tehakse valitsuse kabinetiistungil 18. märtsil. Nüüd aga teatati, et peaminister Ansip olevat otsustanud lükata selle küsimuse arutamise valitsuses edasi aprilli.
«See on jälle kord kahetsusväärne venitamine,» ütles linnapea Edgar Savisaar. «Venitamist põhjendatakse Ansipi sooviga oodata ära rahandusministeeriumi uus prognoos finantsperspektiivide kohta, kuid tegelikult ei mõjuta see prognoos mitte kuidagi 50 miljoni krooni eraldamist, sest selle otsuse taga on kogu SA Tallinn 2011 tegevuse kavandamine,» ütles linnapea.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87&lang=5&nid=7352

Ma pole üldse üllatunud, et majanduskriisi arhitektid Reformierakonnast kasutavad oma käeulatuses olevaid vahendeid poliitiliste konkurentide pidurdamiseks. Tuleks meenutada, et kultuuri eest vastutab Laine Jänes Reformierakonnast, rahade eraldamise eest Jürgen Ligi Reformierakonnast ja seaduste järelevalve eest molekul Rein Lang Reformierakonnast. Viimane neist sai juba sajandi algul kultuuripiduri tiitli vastu võtmise au osaliseks. Tookord oli Reformierakonna kultuuriminister vist Margus Allikma, kes praeguseks on edutatud Eriti Reformierakondliku Ringhäälingu (ERR) juhiks.

Kas kultuuri puudumine on ka üks vabadustest, mida Reformierakond propageerib?

Muide, see näidend “Kuidas seletada pilte surnud jänesele” ei ole sugugi sihitud kultuuriminister Laine Jänese vastu nagu mulle jäi meelde ühest ETV Kahekõne saate esinejast, kelle nime ma kahjuks ei mäleta. Nimelt olevat mingi kunstnik Berliinis(?) korraldanud sellise performance´i, kus tema tööde väljapaneku avamine oli tavapärasest erinevas formaadis. Kõik külalised olid väljaspool galeriid ja said sees toimuvat jälgida läbi akende. Sees oli siis see autor, kes hoidis süles surnud jänest ja jalutas siis sellega ühe pildi juurest teise juurde ja justkui selgitas talle pildil olevat.

Mulle tundub, et Kultuuripealinn 2011. korraldajad on täpselt sellise kunstnikuga samas olukorras. Nad on seinale riputanud oma kavandatavad projektid ja taotluste materjalid ning isegi riigi kaasrahastamist lubanud paberid aga nende süles on kollane reformerakondlasest Jänes, kes ei kuule ega saa millesti aru, sest on surnud.

Ajaleht Pealinn andis teada, et pikim trolliliin nr 9 (9,1 kilomeetrit) jääb paari kilomeetri võrra lühemaks:

alates 1. juunist 9. liini trollid enam Kopli poolsaare lõppu Tallinna Tehnikaülikooli endise majandusteaduskonna, praeguse Mereakadeemia hoone juurde, vaid hakkavad tagasi Mustamäe poole pöörama Maleva trammipeatuse juures.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87&lang=5&nid=7348

See tähendab, et Sõle ja Kopli tänava ristmiku ligidale tehakse trollidele uus peatus trammipeatuse kõrvale, et inimesed saaksid selle peale minna ja siis poolsaare lõppu sõita.

Tuleb öelda, et kulude kokkuhoiuks, liinile on vähem trolle vaja kui nende marsruut jääb lühemaks, on see mõte hea. Aga mind häirib, et näiteks pileti kasutajana pean selle viimase 1,5 kilomeetri jaoks ostma trammis uue pileti. Õigemini saaksin ka jänest sõita, sest kontrollid pole kunagi pärast Maleva peatust oodanud, enamasti passisid nad sellest linna viival suunal. Muidugi saavad nad edaspidi seda tegema hakata, sest käänakuid varitsemiseks jagub.

Teine probleem on aga selle trollipeatuse ehitamisega, sest mina küll ei näe seal võimalust peatee äärde laienduse tegemiseks. Aga küllap projekteerijad saavad hakkama ja veenavad selles ka tellijat. Meenub, et Tallinnas ehitati isegi ilma ühegi aknata kortereid ja ka sellised osteti buumi ajal ära.