Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Eile toimusid Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised. Üllatusi ei toimunud ning esimehe kohal jätkab Ene Ergma, kes nime pooles võiks olla naine aga keda mina pole näinud kordagi seelikus ja kes eelistab rihmadega kingadele hoopis paeltega kingi. Mina käin tavaliselt jalatseid valides naiste kingade riiulitest mööda ja olen neil olevat vaid vilksamisi vaadanud aga mul on tunne, et naisteosakonnast ei leia te just palju paeltega kingi. Parandage mind kui ma eksin.

09.09.09 ehk 9 september 2009 ene ergma kingad ja musta värvi püksid. Kaader ETV Terevisiooni uudistest uute õppekavade teemaliselt arutelult Riigikogu ruumides.

Selle pükste ja seeliku kohta küsisin ka ühelt Riigikogus töötanult ning ka tema ei mäletanud Ene Ergmad seelikus näinud olevat. Kingapaelte sidumist tema poolt nägin aga 24. märtsi südaöise istungi toimumise vaheajal kui opositsioon võttis 10 minutilisi vaheaegu. Olin märkinud oma twitteri kontole: “0:41 Ene Ergma seob laua varjus kingapaelu”. Peaks lisama, et alguses ühe jala omi ja selle järel teise omasid.

Igatahes on tema isik kogu Eesti Vabariigi põhiseaduses kirja panduga kooskõlas, sest seal kasutatakse 4 korda terminit Riigikogu esimees ja 0 korda terminit esinaine.

Ma ei tahtnud sellega viidata, et Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse komisjonil ja Kadri Viik´il oleks siin tööd teha ja nad peaksid põhiseadust tegema “sooliselt võrdõiguslikumaks”, kaugeltki mitte. Lihtsalt viitan, et käesolevaga ei ole minul küll sisemisi kõhklusi või vastuolusid sõnapaari esimees kasutamisega. Näiteks Riigikogu aseesimees Keit Pentuse puhul tekkib mul taoline dilemma, et kas sõna “mees” tema ametnimetuses oleks asjakohane ka vormiliselt, sest pikad juuksed, seelikute kandmine ja pikad küüned ei ole sugugi “mehelikud”. Muide, küüntel pidi olema vähemalt 3 head rakendusviisi: esiteks tekitab kadedust teistes naistes, teiseks tõmbab meeste tähelepanu ja kolmandaks magamistoas … teate küll milleks.

Riigikogu teine aseesimees Jüri Ratas on kindlasti ametnime vääriline valik.

Järgnevalt Olga Sõtniku twitteri kontol toodud Ene Ergma populaarsust väljendavad kogutud poolthääled: 2007. – 91, 2008. – 83, 2009. – 74, 2010. – 55.

Selle järgi 2011. oleks tulemus juba alla 50 protsendi või häälte.

Möödunud aasta kevadel oli SDE veel valitsuses ja Helju Pikhof oli lubanud 14 protsendilist pensionite tõusu 1. aprillist 2009. Maikuus nad lahkusid opositsiooni ja tegelik tõus oli 4,5 protsenti. Nüüd aprillis 2010. tuleb pensioni tõstmise asemel hoopis pensioniea tõstmine senise 63 pealt hoopis 65 peale. Helju Pikhof ei ole enam valitsusse kuuluva partei esindajana Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, vaid opositsiooni hääl Riigikogu kõnetoolist, kes sotsiaalkomisjoni liikmena pidi vastama 17. märtsil 2010 kokku 4-5 tundi neile küsimustele, millega opositsioon soovis teada saada taolist kiirustamist pensioniea tõstmisega. Jah, häbi lugu aga valitsusliidu Reformierakonna ja IRL-i esindajad ei julenud parlamenti isegi tulla seda eelnõud II lugemisele tutvustama, vaid volitasid selleks opositsiooni esindaja ja pealegi veel naisterahva. Miks Peep Aru Reformierakonna fraktsiooni esimehena ja Mart Laar IRL-i fraktsiooni esindajana pugesid Helju Pikhofi seelikusaba taha?

Palju tänu, Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica liit, et hoiate alates aastast 2017. pensionile jääjate pealt igal aastal 3 miljardit krooni pensioniraha kokku.

Riigikogus opositsioonis oleva Keskerakonna teates rõõmustatakse, et saavutati Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica fraktsiooniga kokkulepe ja pensioniiga tõstvat eelnõu ei võeta märtsis vastu ning lisaistungit kokku ei kutsuta. Reformierakond teatab, et riigikogus saavutati kokkulepe koalitsiooni ja opositsiooni vahel, mis tähendab, et teine lugemine lõpetati eile ja seadus võetakse vastu järgmisel töönädalal.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=371961

Keskerakonna poolt oli hea uudis, et pensionea tõstmist ei võetud sellel nädalal vastu. Reformierakonna poolt oli halb uudis, et tegemist oli kõigest selle viivitamisega.

Otsus võetakse teerulli meetodil vastu ilmselt 5. aprillil 2010.

Väga tõenäoliselt on sealt poolt hääletamas ka järgmised isikud, kelle nimed tasuks meeles pidada ja nende poolt mitte hääletada, sest nemad teevad takistusi teie enda poolt makstud rahade kätte saamisele. Nimelt lükkavad nad 2 aasta võrra edasi ka seda aega kui saate kasutada oma II ja III pensionikindlustuste fondide sissemakseid.

Rein Aidma, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Robert Antropov, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Peep Aru, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Hannes Astok, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Ivi Eenmaa, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Ene Ergma, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Igor Gräzin, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Andres Herkel, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Kaia Iva, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Tõnu Juul, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Helmer Jõgi, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Raivo Järvi, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Mart Jüssi, poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Katrin Karisma-Krumm, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Ene Kaups, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Mari-Ann Kelam, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Urmas Klaas, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Elle Kull, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Tõnis Kõiv, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Tarmo Kõuts, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Mart Laar, poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Valdur Lahtvee, poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Margus Lepik, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Väino Linde, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Lauri Luik, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Maret Maripuu, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Silver Meikar, poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Maret Merisaar, poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon

Need inimesed sunnivad igat Eesti töötajat käima tööl 65. eluaaastani, et hakata saama pisikeste summade kaupa seda sissemakse osa, mida nad on eelneva tööstaaži jooksul maksnud.

Ma muidugi teadsin, et kinnisvara hind on tugevalt kukkunud aga siiski üllatas mind info, et Saaremaa kinnisvara on vähemalt 50 % võrra kukkunud ja ajas tagasi 2006. hindade juures. Ostma ei ole siiski mõtet tormata, sest endiselt on turul spekulantide soetatud vara, mida siis kohalikele üritatakse maha ärida.

“Laias laastus võib öelda, et nii elamispindade kui ka äripindade hinnad on kukkunud ligi 50% võrreldes kahe aasta taguse buumi tipuga,” kinnitas kinnisvarafirma Saaremaa Kinnisvarakonsultandid OÜ juhataja Martin Sepp.
Kui sajandivahetusel olid Saaremaa kinnisvarahindade üleupitajad valdavalt soomlased, siis kinnisvarabuumi ajal hakkasid soomlased oma kinnisvara pigem müüma. Peamised ostjad olidki eestlased, soomlastest ostjaid oli vähe.
“Raske on praegu ennustada, kas kinnisvara odavneb Saaremaal veelgi,” sõnas Martin Sepp. Ennustan, et sügisel tuleb kinnisvara ostu-müügitehingutes suurem paus, sest euro ootuses kinnisvaratehingute maht ilmselt pidurdub.

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=35282

Meenub, et umbes paar või kolm aastat tagasi oli ka Liis Lass Saaremaal maakleriks. Ma olen sellest kirjutanud 22. detsember 2009. sellest kui ilmselgest indikaatorist turul mulli tekkimisest. Teate küll seda ütlust, et kui taksojuht, juuksur või ükskõik mis tahes muu teenistuja hakkab sinuga rääkima aktsiate või kinnisvara või muudest hindadest, siis see ongi mulli sümptom. Neil pole lihtsalt teadmisi, et selle valdkonna hindade kujunemisest midagigi teada. Sama asi oli ka kinnisvara maaklerina tegutsenud Liis Lassiga, kes oli silmale ilus vaadata aga minus ei tekitanud vähimatki usaldust kauba pädeva tundmise asjus. Kas teie kujutate teda vastamas küsimustele maja soojustuse, põrandate plaatimise, elektriskeemi, veetrassi või mõnel muul ehitamist puudutaval teemal? Mina näiteks ei kujuta, vähemalt mitte hoopis teisest valdkonnast tulnud inimese poolt. Midagi sarnast, naine eksinud ehituse valdkonda, kirjeldas ka ETV kultuurisaadete toimetaja Mari Rebane oma ehituspoe külastustest, kus teda ei võetud ostjana tõsiselt:

Kui noormees oli veendunud, et ma ikka tean, mis poodi olen tulnud, küsis ta siiralt ja murelikult: „Kas teil siis meest ei olegi?” /…/
Veelgi kentsakam on asi siis, kui lähed poodi koos meessoost kaaslasega, olgu ta siis niisama sõber, kallim või elukaaslane. Küsimusi võin ju esitada mina, aga vastatakse mehele ehk heli on, aga pilti nähtavasti mitte.
See ahvatleb vägisi kõneleja nina alla keksima minema, et veenduda, kas mind tõesti näha pole.

http://www.epl.ee/artikkel/487732

Kui ma mõtlen enda käikudele ehitusmaterjalide kauplustesse, siis mina mäletan sealt küll valdavalt naismüüjaid ja isegi parima soovi korral vaid meeste infot usalda, ei ole mul selleks isegi valikut.

Igatahes arvan, et Reformierakonna välja hõigatud majanduse jahutamine ja Eesti Panga asepresidendi Märten Ross´i sõnastatud pehme maandumine on viimase kahe aasta tegelikus elus osutunud vastavalt majanduse külmutamiseks ja kõvaks kukkumiseks ning jalad ei jõua majanduskriisi põhja veel isegi mitte käesoleva aasta lõpuks. Seega on kinnisvaras langusruumi veel paarikümne protsendi jagu. Kui oleme tagasi Euroopa Liiduga ühinemise eelse hinnataseme juures, siis võiks tegemist olla spekulatsioonidest vabade hinnangutega asjade väärtusele.