Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Juhtusin küll nägema vaid katkendit ETV reklaamist aga tundub, et täna 21.40 algav MI saade on üsna huvitav. Isegi kultuurilise sisu poolest ja poliitikast huvitujale. Nimelt näidatakse Vilja Savisaare JAH sõna oma klavierõpetajaga abiellumiseks.

Endine Vilja Savisaar ja tema uus abielu ettepanek. Foto ETV reklaamist

Pilt on natuke kehva kvaliteediga, sest tegelikult on see 1/2 ekraani kogu suurusest aga vähemalt on see kaadrina mõjus.

Nagu pildilt näha, siis poliitikule kohaselt, ikkagi ju aastani 2014. garanteeritud töökohaga Brüsselis, oli abielu ettepanek Vilja Savisaarele tehtud paljude inimeste silme all ehk nii avalikult kui veel võimalik.

Tegelikult see ongi inimeste temperamendist sõltuv, et kas ta teeb selle avalikult või privaatselt. Ainus keeld selle tegemise viisidele peaks olema sõrmuse poetamine toidu või joogi sisse, mis mõnede arvates oleks äkki isegi eriline aga tegelikult kujutab hoopis riski armsama elule. Vähemalt selline tõdemus on meelde jäänud paar aastat tagasi eetris olnud saatest “Unelmate pulm.”

Ma olen veendunud, et poliitiku jaoks on pulm ka unelmate sündmus, isegi kui sellega ei püüta parlamendi valimistelt hääli. Näiteks Vilja ja Edgar abiellusid enne valimisi.

Nüüd jääb üle oodata, millega “vastab” mai viimasel päeval oma 60. sünnipäeva tähistav Edgar Savisaar.

Järgnevas gallupis on võimalik valida kuni 2 varianti, et saaks vastata ettepaneku vormi (eelnevalt kokku leppimisest kuni üllatamiseni) ja kohaeelistuste kohta.

[polldaddy poll=3126141]

Gallupis võib lähtuda nii juba läbi elatud olukordadest kui oma soovidest, millisena seda kavatsete või ootate.

Kommentaarides võib kirjeldada seda ka pikemalt ja anda soovitusi.

Järgnevalt minu arvamus ühele artiklile, mis käsitles valitsuse kava Eesti Energia aktsiate börsile viimisest. Siin ei olegi oluline, kas vähemus või enamusosalus, sest tulu hakatakse jagama era- ja juriidilistel isikutele. Praegu jääb kogu tulu tarbijatele või siis Eesti riigile.

See on varjatud erastamine. Kui Toivo Jürgenson ja Mihkel Pärnoja oma erastamisi 2001. suvel põhjendasid, siis oli neil vähemalt legend, et see on kasulik Eesti arengule või riik on halb peremees. Mina mäletan, et Mart Laar hurjutas 23. augustil 2001 Riigikogu saalist (MRP aastapäev!), et kui Eesti Narva elektrijaamu USA NRG Energyle maha ei müü, siis meid NATOsse ei võeta. Tegelikult läks ajalugu nii, et umbes 2 kuud hiljem oli NRG ise käpuli, koos Enroni, AOL, Worldcom ja muude korporatsioonidega. Kui seda börsikrahhi ei oleks tulnud, siis oleksime saanud samasuguse erastamislepingu nagu on seda Tallinna veega (selle leppis kokku Isamaaliidu linnapea Jüri Mõis, mälu värskendamiseks
http://www.kov.ee/2009/10/15/kui-irl-juhtis-tallinna-3-osa-tallinna-vee-erastamine/ ) juhtunud. Tookord oli sellega poliitiliselt nii kiire, et Erik-Niiles Kross aitas üle piiride isegi Antonio Angotti või tegelikult FBI tagaotsitava Tony Massei ja Giovanni Sposato. Nüüd on majandusministeeriumis sama punt, mis kümnend tagasi ja kahjuks on vahepeal Eesti Raudteed erastada aidanud Guido Sammelselg pankrotistunud. Seega pole ka kohalikku kapitali ega suurärimehi.

Ma saan aru, et riigil on näpud rahakoti põhjas ja kusagilt tahetakse raha eelarvesse saada aga monopoolse firma erastamine on lihtsalt tarbijate rahakotile lisamaksu kehtestamine. Tõsi, see laekub kaudselt läbi erafirma arvete riigi rahakotti. Näiteks Eesti Telekomi erastamine toimus mitme osalejaga turul. Energiaturg on aga väga paindumatu ehk veel niipea ei ole tarbijal võimalik valida Eesti Energiale alternatiivset tootjat. Pealegi tuleks Ida-Virumaa tööandjat käsitleda ka regionaalse stabiilsuse tekitajana aga seda vaid riiklikus omanduses. Kui see müüa erafirmale, siis seda ei huvitaks kaevurid või palgad, vaid ainult kulude optimeerimine (kasumlikkus börsile) ja raamatupidamise küpsetamine.
See eelnev tähendab ka seda, et kogu investoritele minev dividend tuleks otseselt tarbijatele lisatasuna. Palju mõistlikum oleks see osa kasumist hoida kõigi tarbijate osalusega (läbi riigi kodanikuks olemise) firmas hoopis tuleviku investeeringuteks. Investor seda raha aga siin ilmselt ei kulutaks ja sarnaselt Rootsist pärinevate pankade käitumisega toimuks igal aastal suur finantskapitali väljavool. Viie aasta eest oli liikumine vastupidine, et siinsetele inimestele võlasilmus järgnevateks aastakümneteks kaela siduda ja seeläbi saada garanteeritult kõrgem intress kui ükskõik millise teise finantsinstrumendiga. Nimelt laenu andes saad selle vara koostöös müüjatega ülesse hinnata, et laenaja maksaks näiteks 60 % rohkem selle praegusest väärtusest ja isegi kui ta peaks sellega ebaõnnestuma ja vara läheks sundmüüki, siis võla jääki tuleb tasuda kuni surmani (või pärijate poolt edasi) intressiga umbes 18 protsenti.

Ma mõtlesin selle termini rahvaaktsia peale. Mulle meenub, et seda kasutas H. Luik oma Ekspressi aktsiast rääkides. Kuigi mul ei ole see raudkindlalt meeles ja Tallink võis selle nimetuse varem saada. Küll aga on kõigi nende majanduse headel aegadel börsile läinud firmade käekäik olnud sama – järjepidev langus. Ekspress Grupp on 3 aastaga võrreldes praegu lausa 5 korda odavam: 2007. kõrgeim 7,5 €, avamishind 6,78 € ja käesoleva aasta kõrgeim 1,48 €, tänane hind 1,10 €. Möödunud aastal oli ka läbi aegade madalaim hind 0,39 € ehk 17,3 korda madalam noteerimishinnast. Samamoodi on vaid langenud Arco Vara aktsia, mis 2007. oli ~47 € aga ilmselt pärast juurde noteerimisi on viimased 1,5 aastat olnud tublisti alla 7 € piiri.
Samuti ei olnud midagi rõõmustavat Tallinki aktsiaga, mis tuli 2006. turule 4,95 €, käis järgmisel aastal ära 5,90 € peal ja jaanuarist 2008. on pidevalt olnud allpool avamishinda.
Ainult Olympic Casino eiras eelnevate trendi ja ei läinud kohe algusest langusse ning esimese aasta püsis 3 € pealt kuni 6 € tõusnuna aga alates 2008. sügisest pigem allpool 1 € piiri.
Eelnevalt toodud arvud võisid saada moonutatud veel vahepeal emiteeritu aktsiate ehk investori osaluste lahendamisega.
Kes tahab, siis NASDAQ OMX (TALSE on ammu ära surnud ja maha maetud!) info on saadaval:

http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?pg=mainlist&lang=et

Uurige eriti aktsiagraafiku kohal kuvatud sälku “ajalugu” näiteks 3 aasta lõikes.

Kokkuvõttes siis on erastamise jutt poliitiline meeleheide eelarve täitmiseks, sest teiste kauboi-poliitikatega on majandusele tekitatud tõsist kahju ja nüüd loodetakse leida IPO (idioodid palutakse osalema) ehk initial public offering kaudu sularaha sukasääres hoidvaid väikeinvestoreid. Milline välisinvestor tuleks riiki, kus käibemaks muutub 7 päevase etteteatamisega keset majandusaastat ja idee poliitikute peas selleks sündis kõigest 2 nädalat varem?
Minu meelest on juba 1997. aktsiakriisi järel ära tõestatud, et väikeaktsionärist sõidetakse meie väiksel turul üle. Meenutage kasvõi investeerimisfondide juhtumeid, kus SEB alguses ütles, et kandke ise oma kahjumid (meie hallatud fondidest) aga lõpuks ikkagi hüvitas tekitatud kahjud.
Ma arvan, et see idee surutakse läbi, sest Mart Laar ei ole juba tükil ajal saanud läänest auhindu oma “reformide” tegemise eest ja siiani saadud umbes 0,5 miljonit seeklit on ka ära kulunud ja valimised on uksel ning kampaania vajab rahastamist.

Üsna irooniline, et ülemaailmne intellektuaalse omandi päev leiab tähistamist samal päeval kui oli tsiviilreaktoriga toimunud suurim õnnetus Tšernobõlis. Tõsi, selle põhjuseks oli inimlik faktor ehk korraldati plaaniväline katsetus reaktori juhtimiseks ja see väljus kontrolli alt ning toimus tuumaplahvatus. Poleks üldsegi ootamatu kui ka intellektuaalse omandi piirid jõuavad inimestele vägagi lähedale. Näiteks mina arvan, et üleminek digi-tv peale on üks meetod, kuidas piirata audio-visuaalse materjali levikut. Varem prooviti seda teha DVD regioonideks jagamisega, nüüd aga seadmetega, mis võimaldavad kohapealset esitamist ja mida praktiliselt ei ole võimalik talletada aasta või hiljemgi vaatamiseks.

Samuti on tänane päev ajaloos oluline selle poolest, et USAs lasti vette esimene konteineritele mõeldud kaubalaev. See tõi täieliku muutuse merekaubanduses, sest nüüd olid saadetised standardiseeritud. Kuni selleni välja, et banaanide kastid on tehtud ainult ühe sordi mõõtusid arvestades ja selliste kastide mõõdud on omakorda kohandatud merekonteineri abil. Ka minule oli üllatus, et lisaks kollastele banaanidele on olemas vähemalt punast värvi banaanid ja vist olid ka hallid aga need sordid on väga vähe tööstuslikult kasutatavad, sest kogu tööstus rajaneb ühel sordil.

Kirjutasin 3 aastat tagasi Äripäevas artikli intellektuaalsest omandist. Saan öelda, et vahepealsel ajal ei ole midagi minu arvamustes muutunud ja isegi tänapäeval on see asjakohane lugemine:

Autoriõigusega kaitstakse teksti-, heli- ja videoteoseid nende autori loata paljundamise, levitamise ja müümise eest. Seda vajavad kõik loomeinimesed ja meelelahutusäriga tegelejad. Teine intellektuaalomandi vorm on patendid leiutistele ja avastustele, mis peavad olema uudsed ning tööstuslikult kasutatavad.

Kolmas vorm on kaubamärgid, millega eraisikud või firmad eristavad turul tarbija jaoks oma tooteid ja teenuseid. Kõige sagedamini on kaubamärk sõnaline, graafiline või kombineeritud.

Hiljuti märkasin mitme kaubamärgile viitava lühendi ™ kasutamist ilma selleks alust omamata. Olgu selle näiteks Tallinnas asuv arvutifirma Haitek™, internetilehekülgede valmistaja OK Interactive toode Pyramid CMS™ või kiirlaenude andja Ferratum™.

Ükski neist pole registreeritud Eesti kaubamärgiregistris ja tegemist on virtuaalsete kaubamärkidega. Sisuliselt on tegu tarbija petmisega, kui firma ei raatsi kulutada mõnikümmend tuhat krooni ja piirdub tähise maalimisega tootenime lõppu.

Ja, oh üllatust, sellise joonistustegevuse eest ei saa karistusseadustiku § 226 alusel ka karistada, sest tegu pole ju kaubamärgi võltsimisega. Samuti pole tarbijal kellelegi kaevata.

www.aripaev.ee/3567/arv_kolumn_356701.html

Siiski üks täiendus tuleks küll teha. Mina ei ole ühtegi kaubamärki registreerinud alates 2008. aastast ja ei kavatse selleks ka uut taotlust Patendiametile esitada. Ma nägin ära, et see ametkond lekib infot BNS-i toimetajatele ja võib kohati olla sedavõrd ebapädev, et ametlikus vastuses ajavad lootusetult segamini taotleja esitatud Nizza klassifikaatori klassid ja sellele vastavad kirjeldused.

Ainus põhjus Eestis kaubamärki taotleda oleks neil, kes soovivad Pätsi järeltulija autogrammi. Nimelt Patendiametit juhib Matti Päts, ligi 20 aastat Isamaa, Isamaaliidu ja nüüdse IRL-i liige. Paljud ilmselt ei tea, et haridusminister Tõnis Lukas pidas vajalikuks taodelda kaubamärki sõnale isamaa ehk tema oleks siis hümni ajal laulda “Mu kaubamärk, mu õnn ja rõõm”

Pange nüüd kõik lugejad käsi südamele ja tunnistage vähemalt endale, kas ka teie närite endiselt oma küüsi? Märkasin eilsel Riigikogu istungil, et Ene Ergma´l on küünte närimise komme säilinud ka kõrges ametis.

Ma saan aru, et lapsepõlves on selle kõik vist läbi teinud aga üldiselt koos kooliga läheb see harjumus ka üle. Ometigi jäi Ene Ergma istungit juhatades telekaamera ette just nimelt oma parema käe pöidla küüne kallal näkitsemisega. Seejuures lausa 3 katsetusega, kui ironiseerida, siis 3 käiguga.

Riigikogu arutab inimarengu aruannet ja Ene Ergma närib parema käe pöidla küünt. 22. aprill 2010

Aga vaadake ise:

Video: Ene Ergma närib küünt Riigikogu 22. aprill 2010 istungil

Ma tegin selle postituse mitte IRL-i poliitiku nõrkusele viitamiseks, vaid meeldetuletuseks, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutamisel tuleb Riigikogu liikmetel kontrollida oma kehakeelt. Järgneval gallupil on kuni 2 valikut, millega saate omapoolse hinnangu videole anda.

[polldaddy poll=3097773]

Leidsin Sakala ajakirjanikult väikse kirjutise tema üllatusest kui kohtas Maardus 50 aastast kõrgharidusega firmajuhti, kes oskas vene ja inglise keelt.  Nupukeses jõuti järeldusele, et praeguste eesti noorte vene keele mitte oskamine viib meid integratsioonist veelgi kaugemale, sest meil pole isegi ühist keelt info vahetamiseks.

Polegi siis imestada kui me ei saa aru ka nende kultuurist. Pealegi, kasutavad nad kirjutamiseks veel kirillitsat ja nende õigeusk on ka natuke erinev meie omadest. Seega oleme Huntingtoni teooriast pärineva määratluse järgi tsivilisatsioonide kokkupõrke joonel ja pole sugugi kindel, kummale poole rindejoont me jääme (40 % on pärit SEALT). Siinkohal oleks sobiv tsiteerida keskerakondle Nikolai Põdramägi eilset Riigikogu kõnet. Rasvases kirjas on need laused, mida tahaksin eriti rõhutada (teemaks oli inimarengu aruanne):

Kas tõesti on meie soov olnud selline? Oma kultuur, oma keel ei ole kuigi hinnas. Tee hariduse tippu jõudmiseks on tehtud väga raskeks seoses suure vaesusega. Ligi 40% elanikkonnast elab vaesuse piiril. Kui laps enam koolis süüa ei saa, siis, andke andeks, virtuaalsest einest ei täida ei kõhtu ega vaimu. Koolitoit ei ole ainult sotsiaalne meede, vaid ka tervisemeede. Vaesus, töötus, stress on jõudnud sinnamaale, et mitte ainult keha ei pea enam vastu, vaid ka vaim ütleb üles. Psühhiaatriahaiglates ei jätku enam isegi lisavoodikohti. Olen tõsiselt mures mitte ainult Eesti rahva tervise pärast, vaid lausa Eesti rahva ja maa saatuse pärast.
Mis on lahti? Eestlane ei salli enam eestlast, kõik on kõigi peale kurjad, vihased ja sallimatud. Venelane on just kui verivaenlane, keskerakondlane – kesik. Kesik on ju loom, kes viiakse tapalavale. Kas mina, kes ma olen üle 30 aasta ravinud ja opereerinud haigeid, toonud inimesi tagasi elu ja tervise juurde, olen siis väärt tapalava? Uskuge mind, Venemaale ei ole meid vaja, meile on Venemaad vaja. Me ei pea kallistama ega armastama venelast, kui me seda ei taha, aga heanaaberlikult peaksime läbi saama küll. Tark inimene ei otsi sõpru kaugelt, vaid ikka lähedalt. Jah, kaugemal võib ka sõpru olla, aga naabriga tülitsemine on suur rumalus. Otsime sõpru, mitte vaenlasi. Väikesel rahval on mõnikord targem suu pidada kui pidevalt kommenteerida. Vaikiv inimene näeb välja kui tark filosoof. Aitäh!

Riigikogu stenogramm 22. aprill 2010 OTRK: Eesti inimarengu aruanne 2009

Mina saan üsna hästi vene keelest aru (ise räägin kehvasti), kuulan ka venelaste raadiojaamu (õhtuti 19 on R4 pealt päeva kokkuvõte), et olla lihtsalt kursis teises keeleruumis elavate inimeste infoväljaga. See ei tähenda, et ma tunneksin vajadust või soovi neist veel rohkemgi teada saada. Salliv saab olla teise inimese ja tema kultuuri suhtes vaid siis kui sa tead tema mõttemaailma. Miks on temale ikkagi 1. mai või 9. mai olulised ja 8. märts elab põlvkonnast põlvkonda? Nagu ütles Nikolai, keda vihkajad kindlasti sõimavad kesikuks (nad ei tea sõna tähendust eesti keeles ja sellega näitavad oma madalat laupa ja siledat aju), siis venelast ei pea armastama aga heanaaberlikult peaksime küll läbi saama ja Venemaa on meie naaberriik. Tõsi, mitte kõige sõbralikum aga meie konsevatiivid on selleks omapoolse osa andnud. Näiteks see piirilepingu ratifitseerimise ära solkimine ISamaaliidu poolt või seaduste alusel pronkssõduri demoniseerimine Reformierakonnalt (veteranide organisatsioonid olid juba nõus ausamba teise kohta viimisega aga Ansipil oli vaja valimislubadus täita ning ta kiirustas).

Seega jätke meelede, et kesik tähendab nuumsiga ja selle sidumine poliitilise erakonnaga on üks musta kampaania meetoditest. Selle asemel, et oma oponendi väidetega diskuteerida, lüüakse ta lihtsalt sildiga kesik (või kommu) seina külge. Minu meelest kaotab selle ütleja sedasi oma eneseväärikust.