Arhiiv aja järgi mai, 2010

Mida Andrus Ansip ja Reformierakond ei lubanud aga ikkagi tegid valitsuses olles

Esmaspäev, mai 31st, 2010

Järgnev on kommentaar EPL-i artikli juurde reformikas Randperele http://www.epl.ee/artikkel/577647&kommentaarid=0 :

Ma ei mäleta, et Andrus Ansip oleks rääkinud, et
* tõstame poole aasta pealt käibemaksu 2 % kõrgemaks
* kehtestame täies määras käibemaksu kaugküttele (korterid), majutusele (turismimaks) ja laste mähkmetele (1. aprillist 2010)
* teeme 100 000 inimese reeded maksuvabaks ja samuti töövabaks. Lisaks nende esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäeva.
* tõstame töötuskindlustusmaksu 0,6 % pealt 4 protsendi peale (äkki on isegi vahepeal tõstetud, selle muutumist ei jõuagi jälgida).
* viime Eesti tööpuuduse näitajaga Euroopas II kohale.
* Kukutame Eesti tööstustoodangut Euroopa Liidus enim: -30 %.
* rajame Tartu-Tallinn maantee äärde kiiruskaamerad, et teenida 700 miljonit trahviraha aastas. Muidugi välismaalasi me ei trahvi, sest tarkvara ei võimalda ja välismaalastega pole hea norida.
* veel umbes 10 asja, mida REformierakond või IRL ei kavandanud aga ometigi tegid. Näiteks muutsid soolise võrdõiguslikkuse seaduse raames Tallinna linna valimispiirkondi.

Ühesõnaga kõik on läinud vastupidiselt valitsusliidu lubadustele.

Seega inimesed olge tähelepanelikud, sest kui IRL või Reformierakond võitlevad maamaksu, paadimaksu või parkimistasu vastu, siis tegelikult võtavad nad teiste maksudega Teie rahakotist kümnekordselt tagasi.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis maksudest ja rahade kogumisest 18. mail 2010 järgmist:
Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1274166300

Kas mäletate kui bensiin 95-E maksis 3 krooni ja 30 senti?

Esmaspäev, mai 31st, 2010

Ma käisin möödunud nädala lõpus Rakvere äärelinnas ringi ja leidsin ühe vana tankla. Seal oli välja jäänud silt: bensiin 95-E maksab 3 krooni ja 30 senti. Praegu on Neste hind 17 krooni ja 50 senti. Vahepeal kulunud umbes 15 aastaga on toimunud hinnatõus vähemalt 5 korda. Tõsi, osa sellest langeb tõusnud aktsiisidele. Aga eks samavõrra ole tõusnud ka inimeste palgad. Samamoodi kordades kallinenud ka kõik teised kaubad ja teenused. Kuid KOKKUVÕTTES, ei ole töötajate reaalsed sissetulekud paranenud ehk välja läheb sama palju kui tuleb sisse ja säästmiseks ei jää midagi. Asju saab vist isegi vähem lubada kui varem, eriti vähendatud palkade olukorras.

See tankla töötas 1995/6. aasta kevadel aga sulgemise täpne aeg on teadmata.

See oli kunagi bensiinijaam. Tegutses veel kindlasti 1995/6. kevadel aga sulgemise aasta ei ole teada. Praegu on seal hinnad endiselt väljas. Foto Virgo Kruve 28. mai 2010

See oli kunagi bensiinijaam. Tegutses veel kindlasti 1995/6. kevadel aga sulgemise aasta ei ole teada. Praegu on seal hinnad endiselt väljas. Foto Virgo Kruve 28. mai 2010

Leidsin ühest foorumist selle tankla kohta sissekande. Mina seal diisli hinna silti enam ei näinud.

13:10 13.11.2008
diidu (registreerimata)
Re: Vanad bensiini hinnad
Rakvere külje all, Tõrmas on tee ääres vana mahajäetud tankla, kus galonkade peal hinnad,- diisel 3,00, bensiin a-76 3,10; 93 3,20 ja 95 3,30.
Mingid 15 aasta tagused hinnad ilmselt.
Krt, silm läheb märjaks kui sealt mööda sõidan :)

http://www.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=120582

See Neste tankla tegutseb tänapäeval Rakveres ja müüb bensiini 95-E hinnaga 17 krooni ja 50 senti.

Neste Rakvere bensiinijaama hinnad on 5 korda kallimad. Foto 30. mai 2010 Virgo Kruve

Neste Rakvere bensiinijaama hinnad on 5 korda kallimad. Foto 30. mai 2010 Virgo Kruve

Tahan selle kahe pildiga rõhutada, et Eesti kroon on oma ostujõudu 15 aasta jooksul kaotanud mitmetes kordades kuigi “ametlikult” on seda hoitud fikseeritud kursiga juba alates käibele võtmisest. Tegelikud hinnad ning sissetulekud on samuti kordades tõusnud ja nii võiski Andrus Ansip OECD üritusel hõisata, et “Eesti majandus on võrreldes 1992. aastaga eurodes kümnekordistunud ja näiteks vanaduspension on kasvanud koguni kakskümmend korda.” Kirjutasin 27. mail ja viitasin sellele artiklile http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=380576

Sellises olukorras on olnud kõik inimesed võitjad, kes on elanud palgapäevast kuni palgapäevani. Aga kõik teised, kes on üritanud säästa, on ilmselgelt kaotanud. 15 aasta jooksul on toimunud 450 protsendiline hinnatõus ehk siis keskmiselt 30 protsenti aastas. Bensiini puhul on see ilmselt märgatavam aga ka toiduainete hinnad on kasvanud kordades.

Pankade poolt tasutavad hoiuste intressid olid väga headel aegadel umbes 8-9 % ringis aga nüüd on juba mitmeid aastaid 3-5 % vahemikus. Seega on kõik raha pangas hoidnud kaotanud selle ostujõus.

Mis oleks selle näite ja loo moraal. Täpselt samasugust asja tehakse ka kogumispensioniga. Raha kogutakse seisma tänapäeva väärtustes, sellelt võetakse teenustasusid, tulu teenitakse ühekohaline protsent, vahepeal on saldo üldsegi väiksem kui oled teinud sissemakseid (nt paari aasta tagune enam kui -30 % olukord fondides)  ja kätte saad selle aastakümnete pärast tulevikus. Veab kui siis saad näiteks karbi salatit, mida praegu saaksid osta sadu.

Inflatsioon on majanduses sisse kodeeritud. See ongi justkui toolide mäng, kus raha liiga kaua enda käes hoidja avastab, et tema on see toolist ilma jääja rollis ning peab kaotajana lahkuma.

Ma arvan, et € ei ole siin ka väga suur abivahend, mis paneks seisma hinnatõusud ja pakuks raha väärtuse ajalist garantiid. Sellest võivad ilmselt rääkida teiste riikide inimesed, et kuidas on neil hinnad alates 2002. selle raha sularahas käibele tulekust liikunud. Muidugi harjumatu saab olema, et 1 ja 2 € on mündid ja omavad üsnagi suurt ostujõudu.

Malcolm Lincolni kaotusest rääkijad tahavad hägustada "Leto Svet" 2 aasta tagust häbi

Reede, mai 28th, 2010

Ma arvasin, et olen massikultuuri suhtes vastuvõtmatu aga selgus, et pean siiski natuke veel Malcolm Lincolni põrumist Eurovisioonil kaitsma. Üsna üllatav, sest minu varasemad postitused neid küll ei hellitanud.

http://www.epl.ee/artikkel/577560

Tulemus polnud muidugi kiita aga see ei tähenda, et peaks võtma midagi Kanal 2 saadete formaadist konkursi aluseks. See telejaam ei ürita ju ühestki oma vaatajast targem olla! Nii madala lati alt küll läbi ei saaks joost.

Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et see praegune laul tekitas minu meelest Euroopa televaatajate seas vähem piinlikkust kui kunagine Võrno-Oja-Leinatamm laul “Leto svet” ja sinna juurde laval klaveriga suguühte imiteerimine (Leinatamm). Tookord oli meie kohta isegi hüüdnimi: piano fuckers from Estonia. Vaadake ise 1:45 ja 1:50 ajal videost:

Ma isegi pakuks, et praegused kritiseerijad on Kreisiraadio fännid, kes tahavad seeläbi maha pesta 2 aasta tagust häbi. Näidata, et noored poisid olid veel p*****d kui keskealised teletolad.

Järjekordne libateade töötuse vähenemisest

Reede, mai 28th, 2010

Ma pean kusagile kõrvale panema oma järgneva postituse, sest umbes kuu aega järjest on iga nädala lõpul tulnud ajalehtedesse artikkel, et uusi töötuid on vähem registreeritud kui sellele eelneval nädalal. Sellega üritab valitsus hoida inimeste meeleolu ja tekitada petlikku tunnet, et olukord on äkki isegi paranemas. Ei ole, suvel ka ei leevene. Statistika kannatab kõike ja SM Hanno Pevkuri (võib lugeda sado-maso) ametkond kasutab vaid ansiplaste ja Reformierakonna jaoks sobivaid numbreid.

EPL Registreeritud töötute arv vähenes nädalaga 1030 inimese võrra

http://www.epl.ee/artikkel/577556

Uute töötute registreerimise protsent loomulikult väheneb, sest alates uuest töölepingu seadusest on möödas juba 9 kuud ja kõik firmad on inimeste arvu juba ära “optimeerinud”.
Kahjuks tuleb ka sellel nädalal meenutada optimistliku pressiteate juurde musti tõrvatilku:
* Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 30 921 inimesele ehk 69 protsenti töötutest ei saanud midagi. Töötutoetust sai aprillis 18 753 inimest ehk viiendik(!) arvel olnud töötutest. http://www.epl.ee/artikkel/576224
* Haigekassas kindlustatud hulk on langenud 570 tuhandele ehk võrreldes 2008. aasta märtsi lõpuga -102 tuhat inimest.
* Haigekassas on tõusnud kindlustatuga võrdsustatute arv viimase 2 aastaga 30 tuhande pealt 90 tuhande peale. Ilmselt siis töötuna kirjas olijad, kellele riik garanteerib haiguskindlustuse.

Sellised teated töötute registreerimise arvu või protsendi vähenemisest ei näita tegelikult tööturu olukorra paranemist. Need vaid glasuurivad üle suuri lõhesid Hanno Pevkuri valitsemisalas. Kusagil märtsi lõpust ongi hakatud rõhutama, et nüüd registreeriti vähem uusi töötuid kui nädal varem aga see ei ole olukorra paranemise märk. Sellevõrra kukub ka üldnumber, sest sest möödunud aastal registreeritud kahe tuhandesed nädalad hakkavad nüüd “registrist välja kukkuma”. Pealegi ei ole ju mõtet seal registris olla kui töötutoetust saavad vaid 1/5 registrisse pandutest.

Prantsusmaa protestib kui pensionile saab 61 või 63 aastaselt

Reede, mai 28th, 2010

Meil tehti see juba ära, et nii mehed kui naised saavad pensionile 65 aastaselt. Varem oli piiri tõstetud 63 aasta peale. Eile toimus Pariisis 30 tuhande osalejaga meelavaldus parempoolse presidenti Sarkozy kava vastu tõsta praegust 60 aasta piiri 1-3 aasta võrra. Samuti tahetakse tõsta inimese tehtud pensionimaksete aastate minimaalset arvu. Artiklis on juttu, et 10 kuni 20 protsenti koolide, posti ja prantsuse telekomi töötajatest olid streikimas.

Edasi saab lugeda siit:

http://news.bbc.co.uk/2/hi/world/europe/10176917.stm

Prantusmaal on praegu üks madalamaid pensionile saamise vanuseid.