Arhiiv juuli 20th, 2010

540 päeva ilma ühtegi naist nägemata

Teisipäev, juuli 20th, 2010

2. juunil algas Moskva lähedal eksperiment, millega simuleeritakse 18 kuu pikkust lendu Marsile. 6 vabatahtlikku meest peavad hakkama saama ilma välise sekkumiseta. See on samuti 540 päeva ilma ühtegi naist nägemata.

Kas olete mõelnud, miks kosmonaudid, astronaudid või taikonaudid on enamasti mehed? Mina olen aga ma ei ole sellele kindlat vastust leidnud ja võin tugineda vaid oma hüpoteesile, et naiste kaasamine on kosmoselennul ainult koormaks kaelas. Mitte füüsilise vastupidavuse järgi, sest väiksem keha võiks neile isegi eeliseid anda. Ega ka mitte selle pärast, et nende skafandrist tuleks valmistada tugikaartega mudel. Pigem on asi psühholoogias ja stressi talumises. Pole midagi hullemat kui ülemusena naiste kollektiivi juhtida. Seal käib alati mingisugune “ussitamine” ja kunagi ei tea, mida võib järgmiseks oodata. Seega on rasketes oludes mõistlikum kasutada ennustatava käitumisega indiviide, sest naised, nad ei tea mõnikord ka ise, mida täpselt tahavad, rääkimata selle sõnades väljendamisest teistele. Kuid aitab sellest naiste kosmosesse saatmise puuduste loetlemisest. Vaadakem hoopis, mida mehed kaotavad selles valdkonnas monopoli omamisega.

Järgneval pildil on need 6 meest, kes siis järgmised 1,5 aastat oma elust veedavad mõnekümne ruutmeetri suuruses ruumis.

2. juunil 2010 algas Marsi katselennu simulatsioon ja 6 kosmonauti on järgnevad 18 kuud ehk 540 päeva eraldatud ülejäänud maailmast. Lõpuks simuleeritakse neile ka ajalist nihet 6 minutit kommunikatsioonis. Foto BBC

2. juunil 2010 algas Marsi katselennu simulatsioon ja 6 kosmonauti on järgnevad 18 kuud ehk 540 päeva eraldatud ülejäänud maailmast. Lõpuks simuleeritakse neile ka ajalist nihet 6 minutit(?) kommunikatsioonis. Kaader BBC uudistest.

Ma arvan, et seal pannakse inimsuhted vägagi proovile, sest kellelgi ei ole võimalik “pinge tekkimisel kusagile lahkuda”. Ma olen kuulnud, et orbitaaljaamas on taolisteks olukordadeks üks inimesest natuke suurem toru, mille saab seestpoolt sulgeda ja sedasi ennast teistest eraldada. Kuuldavasti ei ole seda küll kasutatud aga teadmine selle olemasolust annab psühholoogilist jõudu.

Olen veendunud, et lääne mehed ei saa aru kui õnnelikud on nad tegelikult, sest meie naised ei peida ennast paksu burka alla, millest vaid käed ja silmad jäävad näha. Mina näiteks lõbustasin ennast eile tänaval vastu tulevate ja ilusamate naiste Eva-kostüümi riietamisega. Mis teha, olen kõigest mees ja need tänapäeva riided ju praktiliselt midagi muud peale sünnimärkide ei kata. Eriti veel sellise +25 kraadiga on kõik kumerused ahvatlevalt näha. Ma saan nüüd mõneti aru, miks neid lõunamaa mehi (Egiptusest jne) siia tuleb. Seal on ju korralikud naised enda seksuaalsuse hõlstidega katnud, siin aga rõhutatakse just oma seksikust. Kogu väline pakend ütleb siis mehele juba ära, kas tasub huvituda ka sisemisest ilust või mitte. Lisaks puudub meie kultuuris pruudiluna ehk naise võtmiseks ei ole majandusliku jõukuse alampiiri. Üsna sageli pole vaja isegi mitte sõrmust anda ja samuti ei ole mingit naise/mehe pimesi võtmist, sest kõigi kasutuse võimalustega on tutvumiseks aega aastaid või aastakümneid. Rääkigu need naised tunnetest ja “väärtustest” mida soovivad, siis tegelikult on ainus mõõdupuu mitte millegi “pikkus” vaid paksus (rahakotil).

Ma ei vaata telest neid meeste ja naiste paaritamise saateid, olgu need siis kunagised Maire Aunaste stiilis “Reisile minuga” või hilisemad suhtekolmnurgad “Õige valik” stiilis. Ammugi mitte selliseid 1 mees ja hulk naisi teda siis ahvatlemas (möödunud aastal oli TV3 peal ka USA variant 1 naismodell ja paarkümmend “tavalist” meest). Ma ei tea, kas mõni mees üldse selliseid inimsuhete seriaale võiks jälgida aga tundub rohkem naiste valdkonnana, et vaatan, mis kellelgi on seljas, kuidas suhtlevad või kas oleksin midagi teisiti teinud. Tundub, et naistel on pidevalt see küsimus, et kuidas oleks õigem teha ja tahavad siis sellest kellegi teisega rääkida. Taolise naiste ärakasutamise vastu algatas Valter Parve isegi allkirjade korjamise petitsioon.ee lehel aga kuna varasemast on ta mulle meelde jäänud igasuguste asjade vastasusega, siis kahjuks ei saa ma teda toetada. Näiteks vastustas ta Pärnus ühe rannapargi harvendustöid ja aktsiooni käigus ronis seal puu otsa, kukkus alla ja murdis käeluu. Üsna tobe ju. Kui hakata aga mõtlema, siis äkki mingist otsast isegi kangelaslik, sest meelsuse avaldamine tõi kaasa luu murdmise. Ai-ai. Enamik protestijaid piirduvad maksimaalselt internetis oma nime kusagile kirja panemisega aga elusees ei võta plakatit kätte. Niisiis, eksisin natuke teemast kaugele.

Igatahes tuleks teadvustada, et need 6 eelneval pildil olevat meest mitte ainult ei ela järgmised 18 kuud ehk 540 päeva tsölibaadis, vaid ka ilma ühtegi naist nägemata. Mina näiteks ei kujuta ette, et järgmised poolteist aastat ei näe ma ühtegi lihast ja luust naist, ainult nende virtuaalseid kujutisi. Öeldakse, et inimene pidi kõigega harjuma aga ilmselt tuleb kosmosesse pürgijatel teha järeleandmisi kõige esmastes vajadustest. Seda siis söögi ja seksiga. Üks asjaolu, mida väga ei rõhutata on ka näiteks see, et vähemalt venelaste MIR kasutas joogivee saamiseks uriini filtreerimist ja mitte alati värske varu maapealt juurde toomist. Selline info on mul meeles koolis õpetaja jutust (Tiit Aruste?), kes oli küsinud ühelt kosmonaudilt elukutsega seotud ebamugavuste kohta ja oli siis saanud vastuse, et vesi ei ole alati meeldiv. Äkki on vahepeal tehnoloogia edasi arenenud, ei oska öelda.

Kui kellelgi on aimu, kuidas on kosmoses olijatel seksiga lood, siis võib lahkelt sellest teada anda. Minul on varasemast meeles ainult sellised infokillud, et kuigi naised on varem lendudel käinud, siis üheski programmis ei ole teadaolevalt seksuaalakti proovitud. Küll on aga teada, et kaaluta olekus kaotavad spermatosoidid liikumisvõime ja muutuvad “halvatuks”. Seega hüvasti, kosmeses rasestunud lapsed ja tuleviku põlvkond, kes sünnib pikkadel kosmoselendudel. Meil on ikkagi ainult üks planeet ja siit me minema ei pääse, et proovida Adama ja Eva kombel mõnel teisel planeedil elu alustada. Kuigi Mesopotaamiast on pärit müüdid tulnukate (Enok) saabumisest siia ja mõnda aega ka inimestega koos elamisest, siis tegelikult ei ole tõendeid, et inimese sarnased eluvormid oleksid siin planeedil tekkinud pärast mujalt saabumist või oleks varem toimunud inimkonna täielik väljasuremine. Kuigi tuleb tunnistada, et olen näinud ühte UFOde alast dokfilmi ja seal näidati küll kivimit, mille sees tundus olevat midagi poldi sarnast. Kivimi moodustamine teatavasti paari tuhande aastaga ei toimu ja sellest oleks justkui võinud järeldada, et kunagi sadu tuhandeid või miljoneid aastaid tagasi on siin eksisteerinud kas raua töötlemiseni jõudnud tsivilisatsioon või siis kukkunud alla mõni tulnukate laev.

EAS ja Arengufond raiskasid toetusraha SmarPostile, mis läks soomlaste Itella omandusse

Teisipäev, juuli 20th, 2010

Esmaspäeval tuli teade, et Viljandis tegutsev postiautomaatide tootja Smartpost müüab oma pakiautomaatide võrgu soomlaste postifirmale Itella. Sellega on Eesti Post saanud endale suure üle lahe konkurendi postipakkide turule. Omal ajal loodigi smartpost vastukaaluks Eesti Postile, mille kaupade kättetoimetamise kvaliteediga ei olnud rahul ON24 nimeline interneti kauplus.

Mina näen selles müügis pigem sundvalikut. Samasugune olukord kui kunagi kõrgepalgaline inimene müüb näiteks oma maja ja kolib üürikorterisse, et võetud laenudega toime tulla. Sinna kõrvale räägib ta siis SmartPosti juhtide kombel, et tahavad automaatide hooldamise ja haldamise asemel tegeleda hoopis nende välismaale ekspordiks tootmisega. Praegu on Eesti majandus endiselt langemas. Isegi eelmise aasta -16 % juures lisandub veel 2-3 % langust.  Seega võib eeldada, et lisaks jaekaubanduse langusele on vähenenud ka postisaadetiste hulk.  Ostjad on rahaga ettevaatlikumalt hakanud ümber käima ja suuri kaubanduskeskusi on ka vahepeal tekkinud ning  nagu tõestas Hobby Halli lahkumine  Eestist ja  Saksa juurtega Quelle pankrott ning samuti Eestist kadumine, siis ilmselgelt  on tegemist kahaneva turuga.

Mina ei ole siiani pakkide saatmiseks smartposti kasutanud aga tean, et mõned ikka teevad seda. Samas olin ma üsna skeptiline selle ettevõtmise suhtes juba mitu aastat tagasi. Nad tulid turule 2008. suvel või igatahes just napilt pärast majanduse tippu ja esimeste langusmärkide ajal.

Seda võimaldas tookord saadud EAS-i toetus. Ma võin eksida aga mälu järgi oli toetus 5 miljonit või enam. Hiljem on nad saanud EAS-ilt 1,5 miljonit eksporditurunduse toetust.

Rahastatud projektid

Eksporditurunduse toetuse saanud projektid (seisuga 06.04.2010)

Smartpost OÜ
Iseteeninduslike postkontorite seadmete ja tarkvara eksport välisturgudele
toetus 1 500 000 krooni

http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eksporditurunduse-toetus-2008-2013/rahastatud-projektid

Lisaks oli Arengufond rahastanud 13,4 miljoni krooniga Smartposti 2008. aastal.

Arengufond tegi esimese investeeringu

26.05.2008

Eesti Arengufond ja Smartpost OÜ sõlmisid osanike lepingu, mille järgi Arengufond investeerib Smartpost OÜ-sse, iseteeninduslike „postkontorite” tehnoloogia ja võrgu arendajasse.

Arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärna sõnul kujunes Smartpost Arengufondi esimeseks investeeringuks juhuslikult, aga samas annab Smartposti olemus viiteid, milliseid ettevõtteid peab Arengufond praeguses etapis perspektiivikateks. “Smartpostil on kasvumootorid, mida otsime: end tõestanud tiim, innovatiivne tehnoloogia ning ekspordipotentsiaal. Seal on tubli meeskond, nad on keskendunud kasutajasõbralikule tehnoloogiale ning tahavad tegutseda oma turunishis ambitsioonikalt. Kindlasti ei jää Eesti nende ainukeseks turuks,” kommenteeris Ott Pärna fondi esimest investeeringut.

http://www.arengufond.ee/news/investment/news409/

Ma arvasin siiani, et Arengufond ei olnud lühiajalise kasumi teenimiseks loodud projektide rahastamise koht. Imelikul kombel nimetavad nad seda oma kodulehel ka portfelli ettevõtteks. See peaks olema justkui hoidmist vääriv või tavalistest parem.

Portfelliettevõte SmartPost

Arengufondi investeeringu suurus: kahes osas kokku 13 411 371 krooni

Arengufondi osaluse suurus: 15%

http://www.arengufond.ee/VC/portfolio/companies/article1405/

Kuid eraldi tahaksin viidata ajalehe Sakala artiklile, milles praegused omanikud ütlesid, et soomlaste postifirma Itella sai ostjaks, sest Eestist ei tehtud neile pakkumist. Kas nad tõesti eeldasid, et Eesti Post ostab nad üles või leidub mõni raha põletada sooviv riskikapitalist, kelle arvates on vaid suuremates linnades toimiv postimüük midagi väärt? Seejuures oli Itella SmartPosti partner Soomes kaupade müümisel. Järelikult tuli ostupakkumine ainumõeldavast kohast: koostööpartnerilt.

http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=287520

Nimelt On24 ja selle vajadustest lähtudes rajatud SmartPost on tegutsenud Viljandis ja üritab seal ka jätkata. Kui siiani oli tegemist internetis äritegevust toetava postipakkide kaubandusega, siis nüüd tahetakse keskenduda tehnoloogiale ehk siis postipakkide automaatide valmistamisele. Mina olen selles suhtes skeptiline, sest Eesti müügimehi ei tunta Euroopas ja suurte firmade vahel käib ost-müük ennekõike tutvuste kaudu. Samuti on üheks müügiargumendiks varasem läbimüük ehk milline hulk seadmeid on rakendust leidnud. Mingist piirist tuleb mängu juba mastaabiefekt ehk koguse kahekordistamine võiks teha teha ühiku hinna näiteks 20 protsenti odavamaks. Tuletan meelde eelmise nädala kirjutist, et Soomes müüdav 20 000 € hinnaga auto valmistamiseks kulub komponente ja palgakulu umbes 3 000 € ehk vaid 15 % ulatuses. Ma arvan, et neid automaate tehes saavad nad pigem tulu 15 protsenti müügi hinnast ja mitte 85 nagu autode puhul (osa sellest on muidugi maksud, vahendajate tasud, jne.)

Lisan siia mõned Sakala pealkirjad veel:

Nagu näete, siis vaevalt üle 2 aastane ajalugu.

Minu jaoks tähendavad tähed EAS kui Eesti ametlik späm, sest nad saadavad oma uudiskirja täpselt samadel alustel kui pankrotiga lõpetanud TopTours oma infokirja. Pean ümber hindama ka sõna Arengufond tähenduse, sest ilmselt 365 päeva pärast on SmartPosti automaadid kadunud. Kes oleks osanud arvata veel paar kuud tagasi, et TopTours kaob minevikku?

Tõestus: living.ee pood kuulus Langersen OÜ-le ja mitte Living.ee OÜ-le

Teisipäev, juuli 20th, 2010

Siit tuleb üks järjekordne postitus Ove Siiro teemadel. Kuidas tema Langersen OÜ pidas internetis mööblipoodi www.living.ee ja läks sellega pankrotti ning kuidas kogu äri “kanditi” ümber vaid 2 aasta eest asutatud Akerston Grupp OÜ ehk pärast ümber nimetamist Living.ee OÜ kätte.

Ma vaatasin oma postkasti ja leidsin üles kirja, mis oli minu tookordse tellimuse juures.

Living.ee tellimus 2007. on alla kirjutatud Langersen OÜ nimel. Seega kuulus mööblipood sellel ajal Ove Siiro firmale Langersen OÜ ja alles 2008. suvel registreeritu Living.ee osaühing on selle kaaperdanud. Foto: autori e-mail postkastist

Living.ee tellimus 2007. on alla kirjutatud Langersen OÜ nimel. Seega kuulus mööblipood sellel ajal Ove Siiro firmale Langersen OÜ ja alles 2008. suvel registreeritu Living.ee osaühing on selle kaaperdanud. Foto: autori e-mail postkastist

Praegu vaatasin just living.ee lehele ja seal ei ole Ove Siiro töötajaks märgitud.

living.ee osaühing leht ei maini Ove Siiro palgal olemist

living.ee osaühing leht ei maini Ove Siiro palgal olemist

Võimalik, et ta on salatöötaja, kelle olemasolu ei avalikustata. Pigem on tema nimekirjast puudumise taga aga asjaolu, et varem living.ee kauplust pidanud Langersen OÜ juhatuse liige ei saaks ju firma pankroti järel teise firma juures edasi töötada, mis pealegi kasutab pankrotistunud firma interneti aadressi, klientide andmebaasi ja kogu varasemat firmavara. Ometigi ta saab seda teha, sest internetis on ta endiselt märgitud domeeni kontaktiks:

domain: living.ee
registrant: CID:EEDIRECT:201183
admin-c: CID:EEDIRECT:201183
admin-c: CID:EEDIRECT:201184
nsset: NSSID:EEDIRECT:200687
registrar: eedirect
status: paid and in zone
registered: 04.07.2010 03:42:35
expire: 05.01.2011

contact: CID:EEDIRECT:201183
org: Living.ee LLC
name: Ove Siiro
e-mail: ove_living.ee
registrar: eedirect
created: 04.07.2010 03:42:35

contact: CID:EEDIRECT:201184
org: Living.ee LLC
registrar: eedirect
created: 04.07.2010 03:42:35

nsset: NSSID:EEDIRECT:200687
nserver: ns3.zonedata.net (90.191.225.242)
nserver: ns.zone.eu (217.146.66.65)
nserver: ns2.zone.ee (194.204.49.1)
tech-c: CID:EEDIRECT:201183
tech-c: CID:EEDIRECT:201184
registrar: eedirect
created: 04.07.2010 03:42:35

*

living.ee domeeni whois kontaktisik on Ove Siiro 20. juuli 2010 seisuga.

living.ee domeeni whois kontaktisik on Ove Siiro 20. juuli 2010 seisuga.

*

Kui päris aus olla, siis ma ei mäletagi enam täpselt, miks ma pidevalt osutan sellele mädapaisele Eesti õigusriigis, kus firmana nähakse vaid füüsilisi asju aga kui keegi kõnnib teise juriidilise keha juurde klientide andmebaasiga, kodulehe aadressi ja selle tarkvara ning tarnijatega, siis ei tehta midagi. Olen ka varem kirjutanud, et Langersen OÜ lõpetas üle miljoni kroonise maksuvõlaga kusagil Eesti idapiiril, registreerituna Narva linna.