Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Mõtlesin panna viimasesse postitusse lihtsalt ühe pildi.

Nikolai Novosjolov sai vehklemises maailma meistriks ja valiti eesti parimaks meessportlaseks. Kaader 27. detsembri ETV

Ma arvan, et vähemalt spordis läks aasta küll korda.

Ühtlasi sai selle postitusega täis 567 sissekannet 2010. aastast ja üldises järjekorras oli see number 1301.

20. detsember AK uudis: 91 % inimestest ei soovi laenu võtta.

Niikaua kui hoiuseid tarbimisse ei paisata ja uusi laene peale ei võeta, pole lootust ka majanduse kasvama hakkamiseks. Need ei pea just kinnisvara laenud olema, võivad ka väiksemad olla aga ilmselt on inimesed (tarbijad) ennast lihtsalt kinni laenanud. Samuti ei tõsta soovi praegune majanduslik olukord, kõrge tööpuudus ja poliitiline sihitu ekslemine.

Mul oli sellel aastal varasemast rohkem aega ja lugesin läbi üsna mitu raamatut, mis olin aastaid tagasi ostnud. Suurima emotsiooni jättis mulle  ameeriklaste tegelikust terrorismi vastasest sõjast rääkiv David Rose, “Guantanamo, America´s War on Human Rights.”

David Rose raamatu Guantanamo kaas. Foto Virgo Kruve

Ma ei hakka teistest väga pikalt kirjutama aga liigitusin nende 20 protsendi hulka, kes lugesid kuni 7 raamatut läbi.

Lugemisaasta kohta statistika 21. detsembri Aktuaalse Kaamera uudistest

.

Esimest korda sai selle kuu keskel valitud siis parim e-poliitik. Selle selgitamisel võeti arvesse sotsiaalmeedia kasutamist, milleks loeti blogi olemasolu ja twitteri ning facebooki kasutamist. Žürii liikmete hulka kuulunud Henrik Roonemaa ja Argo Ideon kuulutasid, et blogide kirjutamine on mööda saamas ja arutelu on kandunud twitteri ja facebooki lehtedele.

Poliitiline blogija Marko Mihkelson. Kaader AK 17. detsember

Endine parempoolne mõõdukas Liia Hänni on nüüd autasustamas praegust parempoolset Marko Mihkelsoni. Kahjuks ei näe ma tema blogi lugejate arvu, et oskaks hinnata selle mõjujõudu. Nimelt on väga suur vahe, et kas lugejaid 0n mitu tuhat kuus või kõigest käputäis ajakirjanikke, kes seda siis oma väljaandes vahendavad.

Kordan siinkohal üle 10 põhjust, miks peaksid poliitikud blogi pidama.

Kümme põhjust, miks peaksid poliitikud blogi pidama (Le Meur, Vukkert 2007
kaudu):
1) et olla lähemal toetajatele ja avalikkusele. Blogi (kui sellel on
kommenteerimise funktsioon, annab inimesele võimaluse oma tähelepanekute  edastamiseks, poliitikute ideedele reageerimiseks ning teistega diskussiooni  alustamiseks;
2) avaliku debati loomiseks. Kuna blogide diskussioon on avalik, sarnaneb see  poliitilise kohtumisega, kus esineja on laval ning auditoorium võib talle  küsimusi esitada;
3) oma ideede kohta tagasiside saamiseks, nende rikastamiseks või uute ideede kogumiseks. Poliitik võib paluda lugejatel oma mõtteid kommenteerida, mis annab poliitikule teatud ülevaate valitsevatest hoiakutest;
4) suhtlemiseks inimestega viisil, nagu poliitik räägiks mõnes mitteformaalses eravestluses. Lugejaid huvitab poliitiku enda “hääl” ja arusaamine poliitiku enda kõnemaneerist, mitte poliitiku poolt välja toodud “institutsionaalsed” teated. Oluline on, et oma blogi kirjutaks igaüks ise;
5) paremini aru saada kriitikast, mida poliitiku ideedele antakse. Kuigi oponentide väited on tihti ebameeldivad, tuleks neid siiski lugeda ning nendega arvestada, sest kriitika annab sisendi konkurentide mõistmiseks ning parema võimaluse etteheidetele reageerimiseks;
6) et levitada oma ideid. Blogi kaudu on võimalik oma ideid kiiresti ja mugavalt kuuldavaks teha, samas paluda ka teistel oma arvamusi esitada;
7) et otsida rahastamisallikaid oma kampaaniale (Euroopas ei ole selle kohta häid näiteid, kuid Ameerikas on üsna tavaline, et kandidaadid paluvad inimestel oma kampaania rahastamiseks annetusi teha; et jõuda noorema põlvkonna valijaskonnani ning panna nad poliitikast huvi tundma. Blogide kaudu on võimalik poliitikutel rohkem noorte hääli koguda;
9) et tekitada enda umber võrgustikke. Võrgustikud tekivad siis, kui autor esitab huvitavat informatsiooni ning blogijad lingivad sellele ja suunavad teisi inimesi poliitiku blogi lugema. Nii tekib blogosfäär (blogide võrgustik), mis aitab ideede levikule kaasa;
10) tuntuse tõstmine avalikkuses (kui tegemist on tundmatu poliitiku või kandidaadiga. Kui blogid muutuvad veel populaarsemaks, siis aitab see tundmatutel poliitikutel tugevdada oma rolli ja positsiooni nii kohalikul kui riiklikul tasandil.

Allikas: Silvia Rand magistritöö lk 26
http://mail.jrnl.ut.ee:8080/429/1/Rand_Silvia.pdf

Minu jaoks on twitter ja facebook ikkagi piiratud rakendusega, sest kuidas on võimalik arutelu pidada näiteks 1000 valijaga kui nende endi postitused tulevad sinu lehele?

Geenivaramu oli 1999. aasta projekt, mis seadis eesmärgiks miljoni eestlase vereproovi kogumise, et selle põhjal luua geeniandmete andmekogu. See pidi saama tulusaks projektiks investoritele ja aitama ravimitööstusel leida lahendusi mitmetele haigustele (alates vähist, suhkruhaigusest) kuni igapäevase õnneliku eluni välja. Ma mäletan neid aegu kui ETV kanalil jooksid temaatilised saated ja meile lubati lausa personaalseid ravimeid, mis oleksid olnud koostatud inimese geenikaardi järgi. Mul oli võimalus kuulata Tartus ühte Geenifoorumit ja ma olen selle üle tagantjärgi väga tänulik, sest sain seal vajalikku infot.

Ma ei mäleta täpselt seda aastat, millal Geenivaramu investoritel rajanev äriplaan ebaõnnestus ja kogu krempel määriti kaela maksumaksjale ehk Tartu Ülikoolile. Minu arvamuse järgi oleks selle võinud tookord pooleli jätta, mitte punnitada edasi.

14. detsember 2010. Aktuaalne Kaamera teatab esimese uudiste seas Geenivaramu valmimisest. Lõpuks oli kokku saadud 50 000 inimese proovid.

Ma saan muidugi aru, et lõputult ei ole võimalik projekti lohistada ja kusagile tuleb piir tõmmata. Omamoodi imelik oli ankrumeeste hulgas näha sotsiaalminister Hanno Pevkurit, kes sai ka Geenivaramu viimaste 50 000 doonori piirist puudu olijate sekka.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur oli viimaste Geenivaramu doonorite seas, kelle liitumisega saadi kokku 50 000 inimese vereproovid. Kaader Aktuaalne Kaamera

Pärast seda kui Mart Laar käis verd loovutamas, ei saa mina taolisi kaadreid vaadata ilma selles suhtekorraldust kahtlustamata.

Ainukene hea asi kogu projektis on see, et minuteada ei ole veel proove kaardistama asutud ja need seisavad lihtsalt külmikutes ja ootavad seda aega kui geenikaardi valmistamine käiks kiiremini kui nädala jooksul ja oleks praegusest veelgi odavam. Umbes kuu tagasi oli ka uudis, et Tartu Ülikool sai viimase taseme sekveneerimise masina ja ühe inimese geenikaart suudetakse nüüd valmis teha nädala jooksul. See tähendab, et 50 000 inimese geenikaardid valmivad umbes 961 aasta jooksul.