Arhiiv aja järgi juuni, 2011

7 aastat pärast Iraagi üleandmist

Teisipäev, juuni 28th, 2011

Katkend Paul Bremeri kõnest võimu iraaklaste üle andmisel: And when they leave, they will take nothing with them but their dead (tõlge: Kui nad lahkuvad, ei võta nad midagi muud kaasa kui ainult oma surnud.)

28. juunil 2004 aastal kell 11.26 Eesti aja järgi (Bagdadis 10.26) andis USA haldur Paul Bremer üle võimu peaminister Ayad Allawi´le. Algselt oli see kavandatud kuu viimaseks päevaks aga rünnakuid oli tihedalt ja nende ennetamiseks korraldatigi see ajakirjanikega kohtumise järel ootamatult ära.

Bremer oli paar tundi hiljem juba lahkumiseks lennuväljal ja nii sai riik kõigile ootamatult “vabaks ja iseseisvaks” (Bush kirjutas Ateenas NATO kohtumisel Blairile sedeli “Let Freedom Reign”.
Bremer kirjutab oma memuaarides, et ajakirjanike nähes läks ta transpordilennuki C-130 pardale, veerand tundi hiljem hiilis välja tagumise kaubaluugi kaudu ja ees oodanud Chinook helikopterisse, millega lendas 5 minutit lennuvälja teise piirkonda, et siis seal asunud lennukiga alles riigist lahkuda. Tegemist polnud asjatu peituse mängimisega, sest lennukite pihta tulistamine oli igapäevane.

Eelmisel nädalal teatas Barack Obama, et kavatseb 1/3 Afganistanis olevatest vägedest välja tuua ja ilmselt seatakse viimaseks tähtajaks 2012. aasta juuni. See on umbes sama aeg kui algab presidendiks kandideerijate ülesse seadmine. Ilmselgelt kavatseb Obama tagasivalimiseks kandideerida ja Iraagist vägede väljatoomise ja Afganistani sõja lõpetamise järel on tal mõned plussid kirjas aga ilmselt hääletavad valijad hoopis majanduse alusel. Selles sõjas on ta kaotanud suurfirmadele ja pankadele, sest majandus küll ei kahane aga sellesse pumbatud rahade järel on tulemused ikkagi alla ootusi.

USA võlakirjad on sama ohtlikud kui Kreeka omad

Teisipäev, juuni 28th, 2011

Suur kära Kreeka probleemide ümber on kindlasti õhutatud ka Atlandi ookeani teiselt kaldalt, kus samamoodi on lõhkemas võlakirjade mull. Nimelt on USA jõudnud oma võlaga üsna ülemise piirini ja Senat peab tegema otsuse selle taaskordseks kergitamiseks. Eelmisel neljapäeval nurjusid demokraatide ja vabariiklaste vahelised kõnelused ja seda juhtis asepresident Joe Biden. Esmaspäeval (eile) üritas Barack Obama leida lahendust ja pärast demokraadist senaatori Harry Reid´iga kohtumist ütles pressiesindaja vahendusel: “everyone in the room believes a significant deal remains possible” (Kõik kõnelustel osalejad usuvad märkimisväärse kokkuleppe võimalikkust).

Kui kokkulepet ei sünni 2. augustiks, on tõenäoline USA võlakirjade default või tagasi maksmata jätmine. Kreekal on asjaga mõnevõrra kiirem, nemad peavad oma laenude makseteks uut raha saama juba juuli keskel ja selleks on hädavajalik sellel nädalal nende parlamendis kulude kärpimise hääletuse ootuspärane kulgemine. Seda siis rahaturgude ootuste kohaselt, kes tahaksid näha Kreeka majanduse vereringe kinnikeeramist ja rahva varade laiali tassimist (loe: erastamist erainvestoritele).

Ilveskond läks paanikasse

Esmaspäev, juuni 27th, 2011

Toomas Hendrik Ilvese töölepingu pikendamiseks kartelli loonud parteilased läksid paanitsemiselt üle vasturünnakule. Viimane näide oli Ilvese kõne, kus ta ründas talle konkurendi Indrek Tarandi toonud Keskerakonna esimeest. Võimalik, et presidendil on infot, mis tõestas kapogate süüdistusi aga neid ei ole avalikustatud. Miks?

Siit mõne kilomeetri kaugusel kannab pikka vanglakaristust endine kõrge riigiametnik, kes müüs Eesti ja NATO saladusi. Ja koos sellega müüs meie ja meie laste turvalisust ja sõltumatust. Me oleme alles hiljaaegu elanud läbi sisepoliitilise vapustuse, kus oldi valmis ostma teise riigi raha eest endale paremat valimistulemust ja andma end rahastajate kätte pantvangi. Selliste riskide vastu ei aita meie kuulumine mis tahes organisatsioonidesse, ei aita kui tahes tõhus küberkaitse ega NATO lepingu viies artikkel.

http://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/6255-vabariigi-

president-voidupuehal-tartus-23-juunil-2011/index.html

Kui riigireetur Herman Simm sai ordeni Andrus Ansipilt, siis selle on Ilves ära unustanud ja toonud täiesti meelevaldse võrdluse välisluure kasutamisest sisepoliitilistes võitlustes. Ma arvan, et Rahvarinde juht on ilmselt üks paremini läbi uuritud poliitikuid Eesti ajaloos, nii ajakirjanike kui ametkondade poolt. Seda ei saa aga öelda Toomas Hendrik Ilvese kohta, kes on korduvalt väärkasutanud maksumaksja raha.

Ilmselt see ei jää viimaseks rünnakuks, mis kartell korraldab oma positsioonide kaitmiseks ja võib arvata, et nende relvastusse kuulub ka politsei ja prokuratuuri kasutamine.

Parts jagab jälle maksumaksja raha

Esmaspäev, juuni 27th, 2011

Majandusminister Juhan Parts hakkab nüüd tegema rahalisi soodustusi firmadele, et nad ostaksid elektriautosid. Kas tegemist on mittevajaliku või konkurentsivõimetu kaubaga, et tuleb kasutada dumpingut?

Riigipoolset toetust elektriauto soetamisel saavad seega nii äriühingud, eraisikud, avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Toetus on 50 protsenti soetatava auto hinnast ja mitte rohkem kui 18 000 eurot auto kohta. Maksimaalne toetus taotleja kohta on 200 000 eurot.

http://www.e24.ee/479640/riik-toetab-ettevotteid-elektriauto-soetamisel/

Tundub mulle korruptiivse tegevusena, sest minister ei tohiks anda hinnasoodustust elektrit kasutavatele autodele (!), mida pealegi toodetakse taastumatutest loodusvaradest ja mille paneb liikuma saastavast põlevkivist toodetud elekter. Kui need autod sõidaksid tuulikute toodetud elektriga, siis ma näeksin isegi mingisugust kasu. Praegusel juhul aga Juhan Parts õhutab looduse reostamist põlevkivi kaevandamise, tekkiva aheraine ja õhku paisatava tolmuga.

Roolijoodiku õppetunnid Kerttu Rakke näitel

Esmaspäev, juuni 27th, 2011

Need vaiksed tipsutajad ongi kõige hullemad joodikud, oli minu järeldus praeguseks nädal tagasi toimunud sündmusest. Praegune ajaline distants võimaldab seda rahulikumalt kajastada.

Esimene õppetund võiks olla selline, et ärge kirjutage oma isiklikust elust Facebookis. Näiteks Õhtuleht kasutas tema sissekandeid, et rekonstrueerida purjus peaga autorooli istumist. Kadi Kuus küll proovis kommentaari andmisest hoiduda aga siis võeti ette tema sotsiaalmeedia konto ja kasutati seda allikana: “Osaliselt heidab aga juhtunule valgust Kerttu Rakke Facebook, kus ta kirjutas pühapäeva varasel pärastlõunal… Kange alkoholi eelistamise põhjus selgub aga varasemast vastusest sõbranna veinikutsele…” Allikas: http://www.ohtuleht.ee/432141

Teine õppetund võiks olla selline, et oma raske elu Delfi jaoks avamine ei too kaasa mitte mõistmist, vaid hukka mõistmist. Peab ütlema, et tema artikkel oli väga hea, sest sain teada nii mõndagi huvipakkuvat. Muidugi ei lähe ma nüüd kaastundest tema raamatuid ostma, et tal oleks ikka raha peale alkoholi ka muudeks kuludeks aga see on pigem hea materjal neile glamuurist unistavatele noortele naistele, et elu ei ole lill, võib ka olla ohakas(see ka õitseb). Märkisin enda jaoks välja kohad:

linna peale ilma rahata jalutama minna on nõme.
Pole olnud harv juhus, kui ma olen nädala täiesti kaine olnud. Aga see on olnud ka piir. Soovitasin uurijal leebelt siirduda tuharapiirkonda, aga, nagu arvata — see ei aidanud. Laps on nüüd oma isaga, kes ei oska temaga midagi peale hakata, kes ei oska sõnagi eesti keelt ning kel pole ühegi mu tuttava ega sugulase telefoninumbrit!

http://naistekas.delfi.ee/persoon/rakke/kerttu-rakke-kuidas-

minust-sai-kurjategija.d?id=48273373

Minu meelest on täiesti võimalik ka ilma raha kulutamata aega veeta ja selle alla kuulub ka lihtsalt uutesse kohtadesse jalutamine. Kui võtta veel fotokas kaasa ja teha pilte, on hiljem ka midagi meenutada. Samuti sain teada, et alates 16 aastaseks saamisest on ta üsna pidevalt olnud vines ja kindlasti kajastus see ka loomingus. Ma pole siiani tema raamatuid lugema juhtunud, artikleid vist ka varem aga midagi meeldejäävat pole olnud. Küll aga hindan tema panust seriaali “Kodu keset linna” autorina selle esimeses perioodis ehk umbes aastal 2004-6 kui mul oli üks hooaeg see pideva vaatamise nimekirjas. Kahjuks ei mäleta ma sellest eriti midagi, sest polnud meeldejääv ja siis saadeti see seriaal ka eetrist minema. Ma ei mäletagi enam seda aastat aga see pidi olema kusagil 2006. aastani, kus mul oli aega ja viitsimist taoliste asjade vastu huvi tunda. Pärast seda tulid ju sotsiaalne meedia internetis ja youtube ning muud aja ärakasutamise võimalused.

Kolmas õppetund võiks olla tööandja parem valik, sest selles eelmises punktis viidatud seletuskirja laadse artikli peale oleks mina näiteks eelistanud lõpetada. Ilmselt nägi ta selles võimalust kaastunde (mõistmise) saamiseks ja lugu tekitas ka väga palju kommentaare. Muidugi oli märgatav osa neist ka tema tegevust halvustav.

Ma mõtlesin üsna mitu korda selle teksti kirjutamise juures, et kas ütlen midagi teravat ka tema kohta. Kasvõi see, et ta importis geneetilist materjali  välismaalt ja samas ei andnud värskele isale ühegi sugulase kontakte, kust võiks saada abi. Samas on Kadi juba suureks kasvatanud poja, kes võiks talle olla kaine autojuht. Üleüldse oleks ta võinud jätta lennujaama sõitmata ja lasta seda teha kellelgi oma sõpradest-sugulastest, sest naine võib ka abi küsida ega pea üksinda toime tulema depressiooni ja veinitamisega.

Peamine on asja juures siiski see, et vähestest alkoholi kogustest kuhjub ajapikku probleem ja neid saab lahendama hakata alles pärast olukorra enesele tunnistamist. Loodetavasti aitas selle lugemine kaasa noorematele koduperenaistele, kes võivad samamoodi olla rahaliste vahendite vähesusest stressis (vihata koristamist) ja seda leevendada veiniga. Minu jaoks ongi olukord käest läinud kui inimene joob üksinda. Rääkimata siis põhjuse leidmisest (tähtpäev).

Selle juhtumi kajastamine oli meedias sedavõrd suur, sest Kadi tehti patuoinaks kõigi lähenenud jaanipühade ajal juua plaaninud inimeste hirmutamiseks. Ilmselt vihmase ilma tõttu läksid seekordsed pühad üsnagi rahulikult (õnnetuste mõttes). Samuti nägime erinevat kohtlemist mehe ja naise puhul, sest roolijoodik Margus Tsahkna pääses ikka vägagi kergelt ja ometigi joob tema maksumaksja raha eest.