Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Katkend Paul Bremeri kõnest võimu iraaklaste üle andmisel: And when they leave, they will take nothing with them but their dead (tõlge: Kui nad lahkuvad, ei võta nad midagi muud kaasa kui ainult oma surnud.)

28. juunil 2004 aastal kell 11.26 Eesti aja järgi (Bagdadis 10.26) andis USA haldur Paul Bremer üle võimu peaminister Ayad Allawi´le. Algselt oli see kavandatud kuu viimaseks päevaks aga rünnakuid oli tihedalt ja nende ennetamiseks korraldatigi see ajakirjanikega kohtumise järel ootamatult ära.

Bremer oli paar tundi hiljem juba lahkumiseks lennuväljal ja nii sai riik kõigile ootamatult “vabaks ja iseseisvaks” (Bush kirjutas Ateenas NATO kohtumisel Blairile sedeli “Let Freedom Reign”.
Bremer kirjutab oma memuaarides, et ajakirjanike nähes läks ta transpordilennuki C-130 pardale, veerand tundi hiljem hiilis välja tagumise kaubaluugi kaudu ja ees oodanud Chinook helikopterisse, millega lendas 5 minutit lennuvälja teise piirkonda, et siis seal asunud lennukiga alles riigist lahkuda. Tegemist polnud asjatu peituse mängimisega, sest lennukite pihta tulistamine oli igapäevane.

Eelmisel nädalal teatas Barack Obama, et kavatseb 1/3 Afganistanis olevatest vägedest välja tuua ja ilmselt seatakse viimaseks tähtajaks 2012. aasta juuni. See on umbes sama aeg kui algab presidendiks kandideerijate ülesse seadmine. Ilmselgelt kavatseb Obama tagasivalimiseks kandideerida ja Iraagist vägede väljatoomise ja Afganistani sõja lõpetamise järel on tal mõned plussid kirjas aga ilmselt hääletavad valijad hoopis majanduse alusel. Selles sõjas on ta kaotanud suurfirmadele ja pankadele, sest majandus küll ei kahane aga sellesse pumbatud rahade järel on tulemused ikkagi alla ootusi.

Suur kära Kreeka probleemide ümber on kindlasti õhutatud ka Atlandi ookeani teiselt kaldalt, kus samamoodi on lõhkemas võlakirjade mull. Nimelt on USA jõudnud oma võlaga üsna ülemise piirini ja Senat peab tegema otsuse selle taaskordseks kergitamiseks. Eelmisel neljapäeval nurjusid demokraatide ja vabariiklaste vahelised kõnelused ja seda juhtis asepresident Joe Biden. Esmaspäeval (eile) üritas Barack Obama leida lahendust ja pärast demokraadist senaatori Harry Reid´iga kohtumist ütles pressiesindaja vahendusel: “everyone in the room believes a significant deal remains possible” (Kõik kõnelustel osalejad usuvad märkimisväärse kokkuleppe võimalikkust).

Kui kokkulepet ei sünni 2. augustiks, on tõenäoline USA võlakirjade default või tagasi maksmata jätmine. Kreekal on asjaga mõnevõrra kiirem, nemad peavad oma laenude makseteks uut raha saama juba juuli keskel ja selleks on hädavajalik sellel nädalal nende parlamendis kulude kärpimise hääletuse ootuspärane kulgemine. Seda siis rahaturgude ootuste kohaselt, kes tahaksid näha Kreeka majanduse vereringe kinnikeeramist ja rahva varade laiali tassimist (loe: erastamist erainvestoritele).