Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

2009. aastal elas suhtelises vaesuses 211 000 inimest ehk 15,8 protsenti Eesti rahvastikust, selgub tänavusest Eesti statistika aastaraamatust. /…/

2009. aastal oli suhtelise vaesuse piir aastas 3436 eurot tarbija kohta, seega olid suhtelises vaesuses need, kelle ekvivalentnetosissetulek oli alla 286 euro (4480 krooni) kuus./…/

Vähemalt 65-aastastest oli 2009. aastal suhtelises vaesuses 15 protsenti. Nagu 2008. aastal, nii ka 2009. aastal suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste osatähtsus suurenes ning vähemalt 65-aastaste osatähtsus vähenes./…/

2009. aastal pidi 21 protsenti maa-asulate elanikest hakkama saama vaesuspiirist madalama sissetulekuga.

http://www.postimees.ee/514788/tunamullu-elas-suhtelises-vaesuses-211-000-eesti-inimest/

See oli aasta kui valitsus viis läbi ettekavatsetud maksutõusud ja suurendas maksukoormat rohkem kui ükski teine Euroopa Liidu riik (3,8% SKP-st) ning meie maksukoormus ületas EL27 keskmist näitajat 0,1%.

Miks kulus taoliste andmete avaldamiseks 1,5 aastat? Kas neid hoiti teadlikult kinni valimiste tõttu? Näiteks rahvaloendus pidi algselt toimuma 2011. aasta alguses aga see lükati aasta viimasele päevale. Võimalik, et samuti valimiste tõttu, sest Reformierakond on 10 aastat riiki juhtinud ja oleks olnud piinlik kui selgub siit lahkunud inimeste number. Mis on üllatav, siis ka meil ülirikkaks saanud (Tamjärv ja VKG omanik) elavad viie jõukama riigi hulka kuuluval maal.

Jagan minu jaoks huvitavana tundunud artiklit, räägib asjade valmistamisest läbi 3D printeri. Seejuures ei mõelda mitte arvuti lisaseadet, vaid pigem tööstuslikku robotit, mis lõikab materjalist välja ruumilise objekti (toote) või ehitab selle materjali väikeste kogustena “pritsides” valmis. Tundub igatahes huvitava ideena, mis läheb kogu tööstusühiskonna idee ja põhiolemuse vastu ehk masstootmise muutmine tagasi loominguliseks protsessiks. Umbes nagu 17. sajandil kui toote valmistaja oli ühtlasi ka selle looja ning lõpptulemus valmis ühes kohas. Erinevalt näiteks kaasaegsest asjade valmistamisest, kus keerukam tehnikaseade sisaldab komponente erinevates riikides asuvatest tehastest. Mis ma siin ikka oma mõtteid arendan, lugege parem ülevaadet 3D tehnoloogia praegusest seisust ja võimalikest arengutest. Ma ei saa siiski jätta ütlemata, et pean seda üsna ebatõenäoliseks arengusuunaks. Lihtsalt see läheb kogu senise kapitali akumuleerumise süsteemi vastu ehk tahab koondada toomiseks vajalikud teadmised ja masinate omanikud ühte (nagu keskaegsed meistrid). Kapitalism on näidanud, et vajalik on eristada tööjõud ja toomisvahendid, et tulemust müüa kolmandatele tarbijatele ning rikkust saab selles tekkida tänu tööjõu ärakasutamisele. Viimasel ajal näiteks tootmise viimine odavamate palkadega riikidesse.

Euroopas oli tavaline, et majanduskriisi vastu astutud sammud ei meeldinud kodanikele, kelle elatustase selle tõttu alanes (sissetulekud vähenesid, kulutused suurenesid) ja nad näitasid oma pahameelt tänavatel. Eriti kuulsaks said muidugi kreeklased, kellel on lihtsalt ajalooline demokraatia traditsioon aga ka hispaanlased, rumeenlased, britid ja slovakid on mulle protestidega meelde jäänud. Isegi lätlased kukutasid oma valitsuse aga meie individualistlik kultuuriruum takistas meil ühiselt protesti avaldamast ja hoidis meid rabelemas oma isikliku ellujäämise nimel.

Lugesin nüüd YLE uudistest, et ka Iisraelis olid sellel nädalal protestid kõrgete elamiskulude vastu ja neil osales vähemalt 60 000 inimest. Rahuolematuse näitamine algas juba 2 nädalat tagasi kui püstitati  Jeruusalemma tänavate äärde telke, et osutada liiga kõrgete elamiskulude probleemile.  Teisipäeval tehtud peaministri ettepanekud elamupoliitika muutmiseks ei ole aidanud.

Pärast USA kosmoselendude lõppemist seoses süstikute programmi otsasaamisega, võib Hollywoodi meelelahutuse tööstust tabada järjekordne reaalsusse toov fakt. Siiani on paljud filmid ja seriaalid kasutanud kosmose lendude motiivi kõrval ka ajas rändamist. Nüüd on teadlased tõestamas selle võimatust, sest osakeste seast ei ole suudetud avastada valguse kiirusest kiiremini liikuda suutvaid ega ka mitte aeg-ruumi ussiauke. Kui peaks tõeks osutuma praegu teada olev seis, et miski ei liigu kiiremini kui valgus ehk elektromagnetlaine, siis ei tasu meil unistada ka ajas rändamise võimalusest. Sellest lugesin Õhtulehe artiklist, mis muidu taoliste tõsiste teemadega oma lugejaid ei informeeri.

Pean ütlema, et minule on ka meeldinud mõttes mängida võimalusega, et saaks minevikus teha teistsuguse valiku või teaks tulevikku ette (küll siis oleks kerge praeguses ajas elada). Taoline sci-fi on ajule üsnagi hea vaheldus, selle muidu meediast tulevate seebikate kõrval (peateema on inimsuhted) ja pole nii mõttetu kui lihtlabane vägivalla ülistamine (tapmine, tagaajamine, kriminaalsus).

Minu jaoks tähendab ulme seda, et tema tarbija (vastuvõtja) omab fantaasiavõimet ja kujutleb ka teistsuguseid asju kui need on tänapäeval olemas. Valdav enamus meediast ja meelelahutusest tegeleb ju reaalsusega ehk kõigi jaoks arusaadavate nähtustega nende kõige lihtsustatuimal tasandil. Kui inimestel oleks puudunud fantaasia või ulme uskumise võime, siis ilmselt ei oleks paljusid asju leiutatudki. Me lähtuksime endiselt tõsiasjast, et lendamiseks on vaja tiibu liigutada või inimene ei saaks reisida kiiremini kui teda kanda jõudev loom. Ometigi oleme leiutanud paigal püsivate tiibadega lennuki ning masinad viivad meid kõigist loomadest kiiremini edasi õhus, maa peal ja ilmselt ka vee all. Selle viimase kohta ma pole päris kindel, et kes on vees kiireim ujuja ning milline on allveelaevade suurim kiirus. Seevastu kiirpaadi vastu ei saa ükski vees elav loom. Mis paneb mind mõtlema, kas äkki võime fantaseerida ei teinudki meist neid, kes me praegu oleme – planeedi Maa edukaima liigi, kes on levinud kõigil kontinentidel, kõigis kliimavöötmetes ja kelle huvidele allutatakse kogu planeedi ökosüsteem. Me ehitama teid ja hooneid oma vajaduste järgi ja kujundame loodust endale sobivaks (asulateks, põllumaaks, kaevandusteks). Kui poleks olnud ulmekirjanikke, siis ilmselt pole leidurid unistanud ka paljudest tänapäeval kasutatavatest asjadest ja ilmselt poleks inimkond pürginud kosmosesse, et veelgi nihutada oma võimusfääri piire.