Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Eestis leidus üks blogija Andres ehk Infopartisan, kelle meelest on vajalik kirjutada 14 postitust Norras 77 inimese massivõrva korraldanud mehe koostatud elektroonilisest kogumikust või manifestist. Ma möönan, et selle 1518 leheküljelise manifesti koostamiseks on kulutatud mõrtsuka poolt suur summa raha, nagu ta ise kirjutab: “130 000 Euros spent from my own pocket and 187 500 Euros for loss of income during three years” ning massimõrvarite teosed on varasemas ajaloos olnud laialt loetud (kasvõi Adolf, kes oli ka konservatiiv). Kuid see ei anna põhjust vihkamist edasi levitada ega meie inimeste jaoks tõlkida.

Meil pole siiani olnud rahvusliku või kultuurilise tausta järgi toime pandud tulistamisi või pommiplahvatusi (ilmselt Pae tänaval seda ka ei olnud) aga taolise vale käitumiseni viinud allikate levitamine võib ka meil tekitada sõpruskonna lugejatest, kes võimendavad üksteise eelarvamusi ja selle tulemusel pööravad vägivalla kasutamisele, sest muidu ühiskond ei mõista nende nii õigeid mõtteid ja ideid.

Seda massimõrvari teost ei saa ära keelata, sest see tekitaks huvi seda lugeda aga see on valijate suurema osa jaoks liiga äärmuslik, et see võiks hakata kunagi poliitikat mõjutama. Seega on tal mõju niigi neile, kelle vaated kunagi parlamenti ei jõua, sest need jäävad alla 5% künnise. Nüüd on küsimus, et kas selle üliväikse äärmuse radikaliseerumise hirmus peaksid kannatama ka normaalseid (enamiku valijate jaoks) seisukohti omavad inimesed. Näiteks läbi selle, et Norra massimõrvari ja Infopartisani poolt ülesse ässitatud 7 klassi haridusega mehed ei saaks liiga kergelt kätte tulirelva (juba kõlavad jutud kontrolli karmistamisest) ega autopommi loomise vahendeid (kontroll tehisväetiste üle). Lisame siia muidugi asjaolu, et mingi paarikümne usuäärmuslase tegude pärast New Yorkis, Madriidis ja Londonis (lennukipomm, rongipomm, metroopomm) on hakatud inimesi elektrooniliselt jälgima (mobiiltelefonide ja interneti kaudu) ning passidesse kandma sõrmejälgi.

Ma arvasin, et natsidel pole kohta 21. sajandil aga ma eksisin. Nad nimetavad ennast küll teiste nimedega aga neid leidub liberaalsetes ja ennast demokraatlikeks nimetavates riikides. Üsna vastik aga nad kasutavadki ühiskonna vabadust oma haige(valede inimeste tapmise) ideoloogia levitamiseks. Totalitaarses süsteemis ei lastaks massimõrvari ideid edasi levitada aga meil selle peale ei sekkuta, sest meil on sõnavabadus ja samuti on sama veregrupi poliitikud praegu võimul. Nende lahendus ongi ühiskonna üle suurema kontrolli kehtestamine, nagu unistas sellest Norra massimõrvar, kes pidas ennast viikingite järeltulijaks ja kaasaegseks rüütliks, kelle eesmärgiks oli sõda võõra kultuuri pealetungi vastu. Ometigi oleks ta pidanud küsima, kas see tema kultuur on üldse elujõuline ja väärib säilitamist, et selle nimel pidada võitlust teistsuguste kultuuridega. Kui Eestis peaks nüüd juhtuma tulistamine ja pommiplahvatus, siis selleks innustuse andja leiab ilmselt Inforpartisani blogist. Tegelikult peaks teda nimetama hoopiski massimõrvari suuvoodriks, sest ta esitab valikulisi katkendeid sellest teosest koos omapoolsete kommentaaridega.

Täna avaldati tähelepanuväärne parteide reiting, mille järgi esikohal oli Reformierakond ja teine Sotsiaaldemokraatlik erakond. Keskerakond oli kolmas ja IRL neljas.

Tegemist oli BNS-i tellitud ja TNS Emori korraldatud juuli küsitlusega, mida loomulikult kiideti ajalehe Postimees veebis. Täitsa huvitav, et see sai valmis juba juulikuu viimasel tööpäeval. Samuti ka asjaolu, et ma ei mäleta juulikuu kohta mitte ühtegi uudist või teemat seoses sotsidega.

Nii Keskerakond kui IRL kaotasid toetust ja arvestades neis mõlemis möllavat sisedemokraatiat (esimeses tulevad 2 kandidaadiga esimehe valimised ja teises on umbes tosin hüvedest ilma jäänud ja kibestunud liiget) oli seda ka oodata. Küll poleks mina suutnud ennustada, et SDE populaarsus on nüüd poole suurem kui eelmise aasta juulis. Ometigi on nende tookordne 16 protsenti saanud nüüd 24-ks protsendiks.

Küsitlused on üheks poliitikas kasutatavaks mõjutusvahendiks ja suutmata näha taolisele tõusule põhjuseid, eriti arvestades kõigest 4 kuud tagasi toimunud valimistega, kus saadi 4. tulemus, siis mina pean seda küsitlust populaar-teaduslikuks ja mitte tõsiselt võetavaks. Ma ei leidnud artiklist ühtegi põhjust või teemat, mis oleks võinud teiste erakondade eelistajaid tuua SDE toetajaks.

Ma arvan, et see reitingute teine koht oli antud nende innustamiseks, et nad on valitsusse jõudmise künnisel ja samuti IRL-i kukkumine neljandaks nende hoiatamiseks, et mehed teeksid oma toad puhtaks või muidu lendavad nad valitsusest koristuse käigus välja ja ansiplased dekoreerivad oma töökabinetid punaste roosidega. Samas võib olla ka tõsi, et tulemus ongi ligilähedane sellele artiklile, sest veebruari tulemused erinesid märtsi valimistel antud häältest ainult 1 kuni 2 protsenti. Seejuures veebruaris hindas EMOR sotside toetuseks 16% ja nad said 17% valijate hääled. Kuid ikkagi tõrgub minu mõistus aru saamast, et millest tuli neile nüüd 8% toetust juurde ja IRL-i tagant kukkus ära 6 protsenti (15-le) ning Reformierakonnale kasvas 3%.

Ma polnud mitu kuud kasutanud ID-kaarti ja seda paar päeva tagasi tehes, sattusin ebameeldiva kogemuse otsa. Esiteks teatas süsteem, et minu pakutud PIN kood on vale. Ma polnud selles väga kindel, et millised olid 2 viimast numbrit ja siis proovisin sellega 3 erinevat varianti. Ilmselt liiga kaua aega proovisin, sest ühekorra oli kaart lukus. Hakkasin siis üldse kontrollima, et kas kaardilugeja oli töökorras. Tuligi välja, et vahepeal arvutis tarkvara uuendadas oli lugeja draiverid kaduma läinud. Mul ei olnud varasemat tarkvara käepärast ja mõtlesin siis internetist võtta viimase versiooni installer.id.ee lehelt ja selleks oli 3.4 koos kõigi draiverite ja tarkvaraga. Pärast paigaldamist polnud endiselt arvutis märke kaardilugeja tuvastamisest ja pidin ikkagi üles otsima selle möödunud aasta alguse tarkvara, millega lõpuks sain ka tuvastuse tööle. Minu jaoks oli see meenutuseks, et kui mingit infot ei kasuta (näiteks ID-kaardi PIN koodi), siis see pannakse mälus kaugemale ja seal võib see muunduda. Ma sain oma koodid taaskord tööle, sest mul oli alles aastaid tagasi saadud ümbrik PUK koodiga (sellega saab lukustatud PIN koode avada ja uue määrata) ja selles eelmise aasta tarkvaras oli ka utiliit nimega “ID-kaardi utiliit”, mida ma selles uuemas versioonis kindlasti ei näinud. Võimalik, et samasugused kaardi koodide lahti lukustamise võimalused on ka uuemas tarkvaras aga kuna sellel puudub toetus minu kaardilugejale, siis jään pigem varasema tarkvara versiooni juurde.

Mis kõik toob meid tagasi selle juurde, et arvutit tuleb aina ja pidevalt uuendada ja midagi lisada, sest vahepeal kõik areneb ja muutub. Kui ma otsisin seda PUK koodi ümbrikku, siis sattusid mulle näppu ka kunagi pankades kasutatud plastikust koodikaardid. Tänapäevaks on alles jäänud ainult kordumatute koodide kaardid või siis kehtestatud väga väike tehingupiir korduvate koodide kasutamiseks. Enamasti suunatakse ikkagi PIN-kalkulaatori ja ID-kaardi kasutamisele. Kas kunagi tuleb ka aeg, kus panka saad näiteks sõrmejälje või silma vikerkesta abil?

Pärast USA hegemoonia lõppemist seoses võlakriisiga on üsnagi tõenäoline, et maailma hakkab juhtima uus jõukeskus. Mina arvan, et selleks saab taaskord Euroopa ja mitte Hiina, nagu võiks oletada. Nimelt on Euroopal ühendused energia saamiseks Lähis-Idast või Venemaalt, üle Atlandi ookeani asub suur Põhja-Ameerika turg ja tegelikult leiutati kapitalism Euroopas, mis seejärel levis teistele mandritele.

Hiinlaste Raadio86 refereeris küsitlust, mille järgi Hiinast on juba praeguseks saanud USA sarnane superriik.

22 riigis poliitikauurijate seas läbi viidud küsitlus näitas, et Lääne-Euroopas pidas kuus vastajat kümnest Hiinat juba mõjuvõimsamaks, kui Ühendriike. /…/

Enamus eelpool mainitud piirkondades küsitletutest pidasid Ühendriike pigem heaks superriigiks ja Hiina astumist samale positsioonile sõjalise jõuna peetakse pigem halvaks nähtuseks.

Allikas http://ee.radio86.com/uudised/hiina-torjub-uehendriigid-supervoimu-positsioonilt

Kui vaadata geograafiliselt, siis mis on praegu Hiina turud. Ma arvan, et nendeks on USA, Euroopa Liit (suurim kaubanduspartner EL-ile), Jaapan ja selle järel juba teised riigid. Need kõik asuvad geograafilise eraldaja ehk siis ookeani ja merede taga. Neil pole oma tagahoovi nagu näiteks eurooplastele on see Venemaa, Türgi ja Lähis-Ida näol, kuhu saab maismaad mööda kaupu  ja inimesi vedada. Praegu kasutab maailm Hiinat ennekõike odava tööjõu pärast ja mitte seal tehtava uurimistöö pärast. Kui vaadata ühiskonna intellektuaalse omandi hulga järgi, siis Hiinas on küll patentide arv suurenemas aga see pole ligilähedane jaapanlaste, ameeriklaste või EL-i omaga. Nad oskavad ainult hästi kopeerida ja selle masstootmisse viia. Nad on maha joonistanud tööstuslike skännerite abil sõiduauto joonised! Samuti on kõik messidel osalejad kahtlustavad asiaadi välimusega fotograafide suhtes, sest kord pihta pandud ideed on Hiinas üsnagi keerukas kaitsta.

Nad on väga suur riik, mis pole suutnud isegi oma erinevaid rahvaid kokku sulandada, mida ameeriklased on suutnud. Selle uudise järgi arvatakse ainult 70% hiinlastest oskavat mandariini keelt. Ülejäänud 30% ei tunne selle järgi vajadust. See on tublisti suurem arv inimesi kui elab USA-s. Samuti pole võimalik kommunistliku kursi järel lihtsalt õhust võtta kaasaegse haridusega inimesi, sest koolitus käib aeglasemalt kui masstoodangu liini lahtivõtmine Euroopas ja Hiinasse taas üles panemine. Jah, hiinlastel endil pole alati tehnoloogiat ja siis nad ostavad Euroopas seisma jäänud tehase kogu sisseseade ja transpordivad selle Hiina. Mulle meenub üks dokfilm Saksamaal olnud terase sulatamise tehase lahtivõtmisest ja Hiina viimisest, mille järel olid ka neil seal 6,5 meetri kõrgused sulatusahjud. Ma ei tea täpselt, miks on ahju kõrgus oluline aga ilmselt see mõjutab saadava terase puhtust või kvaliteeti.

Mina näen praegu Hiinas toimuvat kõige tavalisemat majandusbuumi, mis suurendab küll tarbimist ja loob neile näilist heaolu aga oma aluste poolest ei ole jätkusuutlik. Samamoodi on ameeriklased oma eluolu parandanud, järjest suuremate majade omandamise ja peres mitme auto kasutamisega kuid nad on seda finantseerinud ka ennast laenudesse mässimisega. Kinnisvara rajajad võivad Hiinas minna isegi selleni, et lammutamisele määratud majast elanike välja ajamiseks viivad sinna sadu mürgiseid skorpione.

Peamine küsimus on aga selles, et minu arvates kapitalism ei sobi Hiina ühiskonna väärtushinnangutega. Nende usk on teinud nad teistsuguseks kui olid eurooplased, kes jõudsid artistokraatia järel kapitalismini. Ma lugesin kunagi ka ühte artiklit, et miks Hiinas ei tekkinud keskajal kapitalism ja kahjuks ei mäleta enam, millised olid argumendid aga see on küll meeles, et Hiina oli Euroopast tehnoloogilise arengu poolest märgatavalt ees aga seda viimast sammu kapitalismini ikkagi ei teinud.

Süütenöör juba põleb. Demokraadid ja vabariiklased arutavad praegu lihtsalt võimalust, et kas seda pommi seest välja ulatuvat osa pikemaks venitades võiks edasi lükata ka tegelikku pauku. Siiani ongi majandatud võlakoorma tõstmise pealt. Kui kreeklaste välisvõlg on üle 340 miljardi, siis USA-l on see 14300 miljardit ehk 14,3 triljonit. Vahe on 42 korda aga ometigi on USA võlakirjad AAA reitinguga ja Kreeka omad rämpsu lähedal. Iirimaa ja Portugal on aga rämpsvõlakirjadeks sildistatud USA reitinguagentuuride poolt. Ainus asi mis hoiab praegust USA tüüpi kapitalismi kokku varisemast, ongi võimalus emiteerida rahvusvaheliselt käibel olevat raha. Kui NSV Liidu rubla oleks olnud samaväärse positsiooniga, elaks ka kommunistlik impeerium edasi.

Kui Kreeka kollapsi elab Euroopa Liit ja ülejäänud maailm hõlpsalt üle (mingi osa pangandusest ebaõnnestub ja hoiustajad/aktsionärid kaotavad), siis dollar on paljudes pankades reservidena arvel ja see tooks kaasa justkui rahatsunami, sest ühtäkki muutuvad reservid vähem väärtuslikeks kui oli eeldatud. Samuti kargab üles nafta ja muude toormete hind, mille hinda on siiani enamasti dollarites arvestatud. Muidugi peavad ka hiinlased muretsema, kes on suure osa USA võlast endale saanud ja peavad mõtlema, mida sellega siis edasi teha. Tuleb välja, et nad müüsid USA-le kaupu aga said selle vastu väärtust kaotavaid paberit. Igatahes on soovitatav vältida dollareid. Eurode suhtes olen mina kindel. Igasugused ühisraha euro huku ennustajad (näiteks Ivar Raig Õhtulehes) on tegelikult jänkide agendid, kes üritavad tõelist finantspommi väiksema teemaga tähelepanu alt säästa. Näiteks Eesti uudistes räägitakse palju rohkem just euro probleemidest ja mitte dollari nakkusohust. Kui edasi mõelda, siis tegelikult käib USA-s ainult katastroofi toimumisega viivitamine ja mitte selle tekkimise võimaluse vähendamine.

Järgnevalt lõigud blogist:
http://alartamming.blogspot.com/2011/07/usa-volakriis-poorab-maailma-pea-p[...]e.html
USA riigivõlg on praeguseks üle 14 triljoni dollari ja see on kasvanud viimase kolmekümne aastaga üle 14 korra. Kui 1 triljoni suuruse riigivõla tekkeks kulus 350 aastat ja selleni jõuti aastaks 1974, kusjuures selle aja jooksul ehitati üles maailma võimsaim riik, siis järgneva 38 aasta jooksul on suudetud end mähkida lootusetusse võlaorjusesse ja viidud riik enneolematusse kriisi. Aastatel 2007–2010 suurenes SKP 4,26% ja riigivõlg 61%. /…/

USA on jõudnud olukorda, kus igast kulutatud dollarist 41% on laenatud. Kulutuste jätkamiseks laenab valitsus 2 miljonit dollarit minutis ning riigivõlg suureneb 4 miljardit dollarit päevas. Võrdluseks, Kreeka avaliku sektori võla suurus on 340 miljardit eurot ja kui juba see tekitab Euroopas enneolematut turbulentsi, siis USA olukord läheb mõistusele aktsepteeritavatest numbritest täiesti väljapoole. /…/
USA-l on praegu kolm võimalust. Esiteks, võlad ära maksta. Teiseks, kuulutada riik pankrotis olevaks ja kolmandaks vabaneda võlgadest hüperinflatsiooni abil. Ajalugu näitab, et esimene võimalus on välistatud, teist võimalust on võimalik kaaluda, kuid see tooks kaasa rahvarahutused ja üle jääbki ainult kolmas. See on ka stsenaarium, mida maailm on kõige rohkem läbi käinud. Maailma rahanduse ajalugu on kutsutud ka inflatsioonide ajalooks, eriti valitsuste esile kutsutud ja valituste kasuks toimuvate inflatsioonide ajalooks.

Sellise kommentaari lisasin EPLi artiklile http://www.epl.ee/artikkel/601370 ja panin ka oma blogisse, et hiljem saaks selle artikli juurde lihtsat teed pidi tagasi.