Päästke Ekspress Grupp AS-i aktsia!

Masu on ettevõtjatele halvasti mõjunud. Mitmed neist on otsinud majandusraskustele lahendust poliitikast, et teeks õige partei. Juhan Aarel läks hästi, sai Rahvaliidu meepurgi juurde. Ingvar Tšižikovi firma pankrotistus aga mees mõtleb juba partei tegemisest. Eriti suurustavaid lubadusi sai kuulda eilsest TV3 uudistest.

Loodavas erakonnas puudub liikmemaks ja partei hakkab elama annetustest. Erakonna nime Tšižikov veel avaldada ei soovi. “Ma registreerin ta ära ja siis ma ütlen selle välja,” sõnas Tšižikov.

Tšižikovi sõnul ootab ta oma erakonnaga tulevastel parlamendivalimistel saada 20 kohta. “Nii nagu ma kunagi ütlesin, ma ei jäta seda. See, et Rahvaliit ei tahtnud 20 kohta, see nende probleem.”

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliidust-lahkuv-

tsizikov-loob-uue-partei.d?id=32977789

Oeh, see võtab tõesti ohkama. Kui ühel mehele on unistus saada partei etteotsa, siis ta mõtlebki selle saavutamise olevat nii lihtne kui MTÜ registreerimise ja siis annetuste korjamise. Esiteks võin kinnitada, et Äriregistris on punane nupuke ja seda vajutatakse alati kui registrile esitatakse taotlus MTÜ registreerimiseks, mille nimes on sees sõna partei või erakond. Selle järel aktiveerub käsuliin Justiitsministeeriumist ja igasugune katse partei või erakonna asutamiseks surutakse seaduse paragrahvidega maha. See oli mu enda kogemus käesoleva aasta juunist kui keegi polnud veel Mati Väärtnõu mõttest isegi kuulnud. Tegelikult avaldas Postimees esimese artikli selle Saaremaa mehe “mõtetest” esmaspäeval 14. juunil ja sama päeva pärastlõunal sain Äriregistrist teate, et soovitud MTÜ-d ei ole võimalik registreerida, sest nimes on sees sõna partei aga ühing ei ole erakonnaseaduse mõistes partei (1000 liiget). Minu kahtlustused selle algatuse avalikustamise ja hilisema meedias võimendamise kohta lähevad isegi kaugemale aga sellest kirjutan ehk kunagi hiljem.

Kuid tagasi tulles Tšižikovi mõtete juurde, siis sellest rääkivale EPL-i artiklile http://www.epl.ee/artikkel/583051 kirjutasin järgneva kommentaari:

Palun meditsiiniasutustel kontrollida, ega neil pole mõni Napoleon juhtumisi linnaluba saanud.

Ma mäletan Ingvar Tšižikovi intervjuud R2 saatest ülekuulamine, kus ta lubas järgmistel valimistel olla Rahvaliidu esimees ja valimistel teha parema tulemuse kui 2007. saadi Villu juhtimisel. Kas juba selles saates rääkis ta samamoodi 20 mandaadi saamisest, ei mäleta. Kui ma lugesin seda intervjuud, siis sain aru, et see inimene pole isegi Riigikogu valimiste seadust lugenud. Muidu ta teaks, et valimistel saavad osaleda vaid need erakonnad, mis on valimiste välja kuulutamise ajaks registreeritud. Nüüd küsimus, millal president need välja kuulutab? Vastus: hiljemalt 3 kuud enne valimiste toimumist, seega kusagil novembri lõpus või detsembri alguspäevadel. Selleni on jäänud alla 3 kuu.
Lisame siia juurde, et seni kahtedel valimistel uute tulijatena esinenud Res Publica ja Rohelised olid eksisteerinud MTÜ-na vähemalt eelnevate valimiste toimumise ajast (äkki isegi kümnendi jagu?) ja võime üsna tõeselt järeldada, et 1000 liikme leidmisest ja 125 nimelisest täisnimekirjast võib rääkida vaid suurushullustusega inimene.

Ma olen juba pikalt oodanud uut poliitilist jõudu, sest praegune valitsus on katastroof ja opositsiooni juhtoinad on ka rahaga ära ostetud ning selle tõttu keegi poliitilise süsteemi stabiilsust ei ohusta. See, kes tahab järgmistel valimistel (varasemate kogemus on seda näidanud) head tulemust saada, peab leidma probleemi ja määratlema lahenduse ja pidama maha eduka sõja vastaseks kuulutatud inimese või probleemiga. Näiteks Georg W. Bush valiti II korda tagasi ebapopulaarsete Iraagi ja Afganistani sõja kiuste, sest ta oli ohuna (vastasena) määratlenud terrorismi. Eestis on see tavaliselt olnud lihtlabase isikute tasandil vastandumisena. Umbes nii, et Savisaare takistamiseks hääletan ma X või Y poolt.

Eksivad need, kes arvavad Laari ja Savisaare vastasseisu tõeseks. Nad mõlemad vajavad üksteist, seda teist niiöelda vaenlaseks, et koondada oma valijaid ja eristuda poliitilises mängus. Piltlikult öeldes on nad justkui inimese vasak ja parem jalg. Eks proovige seista vaid ühe jala peal. Eriti kaua see ei õnnestu. Reformierakond on siis selle kahe jala vahel kõlkuja, kord vasakule ja teinekord paremale, et alati maksimeerida omakasu. Viimastel valimistel tuli neil käibel ka üsna ilus hellitusnimi oma esinumbrile: hr 22,5.

Ma olen siiski lootusrikas, et 6. märtsil 2011 on võimalik valida ka alternatiivi neile erakondadele, kes osalesid 2007. märtsis. Praeguseks on uue partei loomiseks aega liialt väheseks jäänud ja nagu kirjutasin, siis viimased kaks tulijat Res Publica ning Rohelised oli MTÜ-na tegutsenud juba paljudel eelnevatel aastatel. Seega neil oli olemas sotsiaalne kapitalin, liikmeskond ning käsuliinid. Samuti pean partei loomisel võimalikuks probleemiks taibude nappust. Need on sellised inimesed, kes tegelikult teevad parteilise töö ära ega kipu telekaamerate ja fotograafide ette esinema. Poliitikas on alati piisavalt olnud edevaid inimesi, kes tahavad vaid esineda ja pildil olla, kuid tegeliku töö teevad ära hoopis teised, need kes valimistel suurt hulka hääli ei kogu.

Seda võib küll öelda, et mina ei mäleta varasematest riigikogu valimistest juba vähemalt 6 kuu varem saadetud kampaaniat puudutavaid materjale.

Tööandjate keskliit tegi valitsusele ultimatiivselt tunduvad ettepanekud, mida võiks järgmise valitsusperioodi jooksul ära teha. Sealhulgas oli pensioniea tõstmine kevadel kehtestatud 65. pealt juba 67-le, kõrghariduse kõigile tasuliseks tegemine, võõrtööliste toomine ja muud sellist kapitali teenivat kuid ühiskonda kahjustavat. Seejuures Terevisiooni intervjuus rääkis Enn Veskimägi, et õigem pensionile saamise iga võiks olla lausa 70. kuna vähemalt 60. aastaseks elanud mehed pidid ka 78-ni välja venitama. Muidugi kontorilaua taga ei ole see probleem aga mõelge neile ametitele, kus tuleb seista tootmisliini taga või teha muud füüsilist tööd.

Palju ausam oleks juba siis öelda, et tööandjate meelest tuleks pensionite maksmine lõpetada ja las igaüks vaatab ise kuidas vanaduspäevad saab veedetud. Pealegi, see tänapäeval tuntud laialdane rahvapension on kehtinud ju vaid suurusjärgus alla 100 aasta. Inimkonna kestvust arvestades vaid murdosa.

Enn Veskimägi tasuline kõrgharidus, pensioniea tõstmine 67 aastani. Kaader Terevisioon 30august

Lisasin selle EPL-i intervjuu http://www.epl.ee/artikkel/582562 juurde ka omapoolse arvamuse:

Öelge Reformierakond ja IRL, mitu miljonit Enn Veskimägi puudlite punt teile selle eest annetab kui aastal 2014. tõstate pensioniea jälle 2 aasta võrra ehk 67-ni? Nagu selgub, siis 2007. aasta manifestis seda sooviti ja valitsus tuligi vastu ning käesoleval kevadel selle ka kehtestas (vanur Veskimägi arvas selle tänases Terevisoonis ekslikult juba eelmisel aastal kehtestatuks).

Üsna perversne aga headel aegadel ähvardati pensionile saamise iga tõsta, sest vabu töötajaid oli vähe ja ettevõtjad rääkisid vajadusest võõrtöölisi sisse tuua. Kui nüüd on meil 103 983 tööga hõivatud inimest vähem (Haigekassa andmed 30. juuni 2008 kuni 30. juuni 2010 ravikindlustatud töötajad) ja registreeritud töötuid suurusjärgus 78 tuhat, siis ikkagi on vaja pensionile saamine kaugemale lükata. Ükskõik kust otsast proovida, ikka tõmmatakse nööriga seda pensioni pirukat sinust kaugemale.

Uue töölepinguseaduse jõustumise eel oli 30. juuniks 2009. alles veel 621 880 inimese töökoht (aastane kadu 54 547 töökohta), kuid tänu paindlikuks tehtud tööturule (poliitilikute lemmikväljend valitsusliidus) oli aasta hiljem 30. juunil 2010 alles vaid 572 444 töökohta ehk muutus aastaga -49 436 ja sama seis kui 2004. aasta lõpus (erinevus vaid 2546).

Mitu töökohta need “tööandjad” ka eelmise aasta jooksul lõid? Või miks nad arvavad, et aastal 2015. on meil tulemas tööjõumahukas tootmine? Minu arvates on väga paljud töökohad üldse kadunud, sest masinad on need üle võtnud (nt lüpsja, karjak) ja inimesi ei vajata lihtsalt nii palju. Sotsiaalmaksuvaba ülempiiri seadmise asemel tuleks mõelda, kuidas toota tulusamaid tooteid ja teenuseid, sest erinevate meetoditega vaesust ümber arvestades kellegi heaolu(rikkus) ei suurene.

Need 50 Riigikogu liiget hääletasid pensioniea 65. aastani tõstmise poolt

ja nüüd peab iga töötaja käima tööl 2 aastat kauem ehk 65. aastani:
(Eelnõu: 652 SE Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus)

http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=886741

Rein Aidma poolt REF
Robert Antropov poolt REF
Peep Aru poolt REF
Hannes Astok poolt REF
Ivi Eenmaa poolt REF
Igor Gräzin poolt REF
Andres Herkel poolt IRL
Kaia Iva poolt IRL
Tõnu Juul poolt REF
Helmer Jõgi poolt REF
Katrin Karisma-Krumm poolt REF
Ene Kaups poolt REF
Mari-Ann Kelam poolt IRL
Urmas Klaas poolt REF
Elle Kull poolt IRL
Tõnis Kõiv poolt REF
Tarmo Kõuts poolt IRL
Mart Laar poolt IRL
Valdur Lahtvee poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Margus Lepik poolt REF
Väino Linde poolt REF
Lauri Luik poolt REF
Maret Maripuu poolt REF
Silver Meikar poolt REF
Maret Merisaar poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Marko Mihkelson poolt IRL
Tatjana Muravjova poolt REF
Leino Mägi poolt REF
Tarmo Mänd poolt Fraktsioonita
Erki Nool poolt IRL
Mart Nutt poolt IRL
Liisa-Ly Pakosta poolt IRL
Kalle Palling poolt REF
Keit Pentus poolt REF
Jaanus Rahumägi poolt REF
Mati Raidma poolt REF
Urmas Reinsalu poolt IRL
Rain Rosimannus poolt REF
Taavi Rõivas poolt REF
Jaak Salumets poolt REF
Erik Salumäe poolt REF
Sven Sester poolt IRL
Imre Sooäär poolt REF
Marek Strandberg poolt Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
Margus Tsahkna poolt IRL
Toomas Tõniste poolt IRL
Ken-Marti Vaher poolt IRL
Lauri Vahtre poolt IRL
Trivimi Velliste poolt IRL
Harri Õunapuu poolt REF

Saite nüüd oma digile üleminekuga. Telereitingu järgi oli 9.-15. augustini kümne vaadatuma telesaate seas vaid 2 telejaama. Ametlik maksumaksja tellitud ETV ja kollane Kanala 2 (7 saadet!). Kollase meedia vaatamine võimutseb, sest Kanal 2 ei ürita ühestki oma vaatajast targem olla. Siiski on natuke imelik, et esimesed 3 kohta on eri versioonides “reporterid”.

Muidugi on selliseid olukordi tulnud ka varem ette ja ilmselt juba aastaid tagasi aga minul tekkis soov sellest kirjutada just täna, sest ma ei saa aru, kuhu Elion peidab oma digitv vaatajate andmeid ning endiselt usaldatakse mingi 1000 televaataja arvamust.

Telereiting tv.ohtuleht.ee/artikkel/390913 allikatel

Selle asemel, et oletada mitu silmapaari võiks teleka ees mingil ajahetkel viibida, saaks ju Elioni käest andmed, mitu digiboksi mingi ajahetkel mingit telekanali pilti alla tõmbavad. Või vähemalt näen mina seda organisatsioonist väljastpoolt sedasi, sest veebis on igasugust signaali tõmbamist lihtne loendada ja selleks pole vaja isegi inimtööd.

Kes täpselt Elioni või Starmani või STV või mõne neljanda kaabliga operaatori digiboksi hinge ei tunne, siis selgitan natuke lähemalt. Kõik kaabli kaudu levivad signaalid kasutavad sama protokolli mida interneti levikuks ja oma olemuselt on digiboks justkui filmide alla tõmbamise seade (piiratud funktsioonidega arvuti). Ainus vahe, et saad ühendust ainult operaatorfirma serveriga ja valida seal kättesaadavaks tehtud kanalite või filmifailide vahel.

See on veel üks digiajastuga kaasnevaid, et isegi teleka vaatamisest jäävad jäljed (logid) serverisse maha. Ma võin ainult oletada, miks reklaamide tellijad usuvad endiselt pealiskaudseid hinnanguid ajalehtede ja ajakirjade loetavuse või telejaamade vaadatavuse kohta kui veebis saab seda teha ülima täpsusega. Sisuliselt lugeda kokku igal ajahetkel kaabli otsas olnud telekanali vaatajad või siis mingi artikli/reklaami arvutisse tõmbamise korrad.

Esmaspäev 9. august 2010 oli Nagasaki hävitamise 65. aastapäev.

Ma ei hakka eraldi kirjutama oma Hiroshima kohta öeldut 3 päeva varasemast.

Eesti meedias oli teemaks aga hoopis küsimus, et kuivõrd tõesed on teated registreeritud töötute arvu vähenemisest. Ma arvan, et statistika näitabki vähenemist aga see ei ole töölemineku või töökohtade saamise tõttu vaid lihtsalt inimesed “kukuvad välja” ja kaovad halli massi sisse. Nendeks, keda nimetatakse heitunud või otsingutest loobunud. Nad ei ole ametnikel nimekirjas ja samal ajal ei otsi ka aktiivselt tööd.

Kirjutasin sellest rääkiva EPL-i juurde arvamuse.

Pressiteateid ei anta vande all ja nii võibki Sotsiaalministeerium ning Tööturuamet teatada, et töötute arv on pidevalt 4 kuud järjest langenud. Igal reedel tuleb nüüd pressiteade, et registreeritud töötuid jäi nädalaga suurusjärgu 1000 inimest võrra vähemaks. Reedel oli teles ka sotsiaalminister Pevkur, kes näis langus põhjendavat suviste hooajatöödega ega osanud prognoosida, mida see arv võiks sügisel teha.
Veel jaanuaris ja veebruaris ning osa märtsis teatati, et iga nädal registreeriti kuni 2000 uut töötut. Siis tegi Keskerakond reklaamikampaania töötute arvu teavitamiseks (Ansipil on töökoht, sinul ei ole) ning pärast seda hakkaski statistikas hoopis teise numbri rõhutamine. Ma ei mäleta oma statistika loengutest eriti palju aga see on küll meeles, et skaalal tõde ja vale oli selle ebatõese otsas teaduslik kommunism ning sellest omakorda sama kaugel kui Kuu Maast statistika (nägemisulatuses). See viimane lause oli iroonia, sest statistikast annab leida toetust väitele nii tööpuuduse langemise kui 100 000 töötu püsimise kohta. Ometigi ei saa mõlemad väited olla üheaegselt tõesed.

“Haigekassa: töötute arv ulatub 100 000 lähedale”

Sel korral Viking Lotto võitjaid rohkem
23.07.2010

Viking Lotto loosimistulemuste edastamisel toimunud inimlik eksitus tõi 21. juuli loosimisel Eestis lotovõidu ka nendele mängijatele, kellel üks lisanumbri pall tegelikult võidupallide hulgas ei olnud.
Loosimine toimus korrektselt kõikidele reeglitele vastavalt, kuid Norrast tavapärasel loosimistulemuste laialisaatmisel Viking Lottot korraldatavate maade lotofirmadele, toimus inimlik eksitus ning üks loositud lisanumbritest sisestati faili valesti.
Eesti Loto maksab võidusumma välja ka nende kombinatsioonide eest, kus võidu tõi Norrast ekslikult saadetud lisanumber. Õigete numbritega võitnud inimeste võidusummad sellest ei vähene, sest ekslikult saadetud võidunumbriga võitude summa ei lähe loosimise võidufondist, vaid lisandub sellele.
Kuidas võitu kätte saada: kõigile, kellele ekslikult saadetud lisanumbriga lotopall võidu tõi ning kes on pileti ostnud internetist või M-lotoga, kannab Eesti Loto võidusumma pangakontole. Kuna lototerminal selliseid võite ei näita ning seetõttu ei saa neid ka kauplustes ja kioskites välja maksta, siis palume kõikidel teistel võidu saamiseks pöörduda Eesti Loto kontorisse Pärnu mnt 106 Tallinnas. Lotopilet on võimalik Eesti Lotosse saata ka posti teel või jätta lotopileteid müüvasse kauplusesse, kirjutades pileti tagumisele küljele oma telefoninumbri ja nime. Kauplusest toimetatakse piletid Eesti Lotosse ja Eesti Lotost võetakse Teiega ühendust. Kõikide õigete võidunumbritega võitjatele toimub võitude väljamaksmine tavapärasel viisil.

www.eestiloto.ee

viking lottos rohkem inimlik eksitus

Ainus põhjus, miks üldsus sellest eksitusest teada sai oli see, et teleloosimise pilt näitas teistsuguseid numbreid. Inimene ei ole eksimatu ja see on andestatav. Kuid mina ei pea sellist ekslikult teatatud numbri eest võidu andmist küll õiglaseks. Pealegi on ju öeldud, et automaadis piletit kontrollides sellest teada ei saa ja võidu saavad ainult internetist või mobiiliga pileti ostnud. Seega diskrimineerimine, sõltuvalt pileti omandamise viisist! Kus on tarbijakaitse, et Eesti Loto ei tunnista võitnud piletiks ka neid paberist pileteid, millel oli ekslikult võidukaks kuulutatud number? Mis takistab neid võrdselt kohtlemast arvuti teel pileti ostnutega? Toon näite, et kui olid saanud 2 põhinumbrit ja selle ühe eksliku lisanumbri, siis internetist pileti ostja võiduks näitakse 19 krooni ja see makstakse talle pangaülekandega välja aga paberpileti omanikule käib automaadis kolks ehk teade mitte võitmisest ning sularahas võitu talle ei maksta.

Leidsin just praegu, et ära on kadunud 3+1, 4+1 võitude tasand. Kõik see on Heiki Kranichi süü, kes pööras looduskaitseliste riigimaade vahetamise maadevahetuse äriks ja nüüd on lotopileti teinud kallimaks kui Soomes (50 eurosenti) ja pileti minimaalse hinna viinud 5 krooni pealt 10-le.

NB. Ei selles teates (viidatud üleval) ega ka loosimise tulemuste info juures ei ole öeldud, mis oli see ekslik lisanumber! Seega jäävad võidust ilma need, kes kontrollivad oma piletit Eesti Loto kodulehe numbrite järgi või siis automaadis.

Selles ülemises uudises ega ka praeguses loosimiste tulemuste juures ei ole kirjas, MIS lisanumber oli ekslik ning millega saab ikkagi võidu. Seega nad teevad Eesti Lotos kõik, et võimalikult vähesed sellest teaksid. See on ka arusaadav, sest raha selleks tuleb leida mujalt kui võitude fondist. Eesti Loto tulemused kell 12.00 reedel 23. juulil 2010

Mind väga huvitab, mis oli see ekslik lisanumber aga selle kohta ei ole infot kusagilt leida.

Täpsustus 5. augustil:

Ekslik number oli 25. Samuti on praegu Soomes pileti hind 0,60 € ehk umbes samas hinnas kui Eestis. Mäletan üsna kindlalt, et Eestis oli hinnatõus 10 krooni peale juba ära olnud, nii 3 aastat tagasi ja Soomes oli veebi kaudu  ostmise hind 0,50 €.

Viking Lotto maksab Soomes 0,60 € ehk umbes 9,38 krooni Eesti Panga kursi järgi. Eesti Loto küsib pileti eest 10 krooni. On kuulda olnud, et eurole üleminekul tahavad hinnaks kehtestada 1 €. Pilt on veikkaus.fi lehelt

Sellise 60 eurosendise hinna saab aadressilt:

https://www.veikkaus.fi/pelit?op=frontpage&game=viking&l=f